Essee: Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda (0)

Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda
Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi . Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel.
Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suunas, siis tekiksid uued juhuslikud olukorrad, millest kujuneb korrapära. Seega iga juhusliku sündmuse tulemusel tekib uus juhuslik seisund ja kujuneb kord.
Ka Maal looduses on kindlad asjad, milles on juhuslik kord. Juhuse läbi toituvad Maal elavad loomad erinevatest söödavatest komponentidest. Ühed loomad söövad ainult taimi, teised söövad kindlaid loomi nagu jänesed ja hiired. Sageli tekib küsimus miks? Sellisele küsimusele võiks vastata, et kiskjatele nagu hunt on antud kihvad, millega nad on võimelised rebima looduses liha, kuid kits oma nüride hammastega suudab süüa ainult kergesti näritavat toitu nagu rohi ja taimed. Kõik need omadused on saadud tänu teatud juhuste kokkulangevusele. Samas on tänu sellele tekkinud kord, mis tagab, et kõigile loomadele jagub toitu ning kiskjate kätte langevad väetimad, kes ei suuda siin ilmas hakkama saada. Nii on ka äikese tekkega: alla sadavad veepiisad , muud sademed ja ka õhus olev tolm hõõrduvad üksteise vastu, mille tulemusel osakesed purunevad ja liituvad uuesti. Osakesed saavad elektrilaengu ning kui nendevaheline pinge kasvab kriitilise piirini , tekib välk. Vihmapiiskade ja tolmuosakeste vaheline hõõrdumine on juhuslik nähtus kuid, kui see on, siis tekivad muud juhuslikud sündmused, mille vahel on korrapära. Selline on looduse kord.
Inimese kujunemisega ja arenemisega on inimene muutunud üheks mõjuvõimsamakas loomaks kõigi teiste seast. Ka inimese kujunemine oli juhuslik ning sai võimalikuks tänu teatud geenide muutumisele ahvis. Tänu nendele muutustele tekkisid esimesed inimesed ning nende ajud arenesid järk-järgult, mille tõttu on tänapäeva inimkond muutunud selliseks nagu ta on. Inimene on ise oma arengu käigus loonud mitmeid tehislikke korrapärasid. Tehnika arenedes on liikumise hõlbustamiseks leiutatud autod, mis liiguvad inimeste loodud korra järgi. On kehtestatud kindlad kiiruspiirangud ning autodele on määratud kindel liikumissuund. Sellised reeglid peaksid hoidma liikluses korda. Sageli täiesti korrektset liiklemist aga ei tekimõistõttu võivad kõrvalekalletele ja kiiruse ületamistele järgneda rida juhuslikke ebameeldivaid sündmusi: autod põrkuvad kokku, lendavad kraavi , mille tulemusel inimesed saavad viga või surevad, mis põhjustab omakorda muret nende lähedastele ja nii võib see juhuslike sündmuste rada venida lõpmatuseni. Need sündmused on aga jälle teatud korrapäraga, sest need ei juhtu ainult ükskord vaid enamasti siis, kui nii läheb. Teatud juhuslikud sündmused, mis kalduvad kõrvale korrast võivad põhjustada hulga ebameeldivaid sündmusi ning need olukorrad on omakorda seotud teatud korrapäradega, mis inimene on ise loonud.
Terve maailm on loodud juhuse tõttu ja toimib juhuslike sündmuste järgi. Siiski on igal asjal oma kord, millest kõrvale kaldumine tekitab uusi juhuslikke lahendusi, mis on määratud juhtuma. Juhuslikest sündmustest moodustub aga uus kord. Nii käivad pidevad juhused ja kord käsikäes nagu õhutsirkulatsioon.