Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee "Kuidas Elad, Eestimaa Laps?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, elad, elul, edasiõppimise, piisab, kõht, seljas, varakult, valikuid, teguviis, hiljuti, juttu, halvastvõimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
inimesed hästi elada. Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
...........................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Inimene on tahtnud alati lennata ja teha seda kõrgelt. Lendamist saab võrrelda ka edukusega. Edukad tahavad aga olla kõik ning nii nagu loomariigis ikka tugevam jääb ellu. Alati on tahetud kiiremini, kaugemale, kõrgemale olla teistest parem. Üleoleku tagab motiveeritus ja eesmärgid, mis peavad olema kõrge lennu jaoks paika seatud. Kas kõrge lennu elus tagab haridus või harimatus? Eluiga on meil kõigil piiratud ja me kõik seisame kunagi silmitsi sellega, et keegi meist pole surematu. Vahepeal tundub nagu aeg ei liiguksgi edasi, kuid kui tagantjärele möödunule lähemalt mõtlema hakata, siis tuleb välja, et aeg möödub uskumatu kiirusega. Poole oma elust magab inimene niikuinii maha ja teise poolega tahab ta midagi asjalikku teha, oma elus kuhugi jõuda. Noor inimene alustab oma elu kodus, seejärel minnakse edasi lasteaeda ning siis
võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajavad privaatsust ning ei pruugi sujuda enne kui laps on saavutanud turvatunde.
õpeasutustesse palju noorena kui Eestis. 3. Millised on ühe, teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed? a. Mina arvan et Inglismaa õpekava tugev külg on see et last nuunatakse valikule nii et juba lapsepõlvest ta teeb ise otsustusi. Ja nõrk külg minu jaoks on see et last antakse õpeasutusse liiga vara ära, Vanemad lihtsalt ei jõua kõike oma kohustusi täidata ja kasvatada oma moodi. Kõike lapsi juba varakult kasvatakse ühte moodi. b. Eesti õpekavas on kindlasti tugev külg see et laps õpib kõike korraga, ja valiku ta teeb siis kui veits targem ja suurem, ehk valik on mõistekam.Kuid mõned harjuvad sellega et ei pea midagi ise tegema, et kõik on sinu eest juba valitud. Nõrk külg on see et riik ei saa jälgida kõike õpeasutusi, sest õpetajad võivad kasutada õpekava << vabas vormis >> . 4. Mida uut õppisid, said teada? a
ja majanduslik olukord jätab palju soovida. Nendes peredes on tihti vanemad töötud, liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust. Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps enne lõunasööki tuleb küsima millal juba süüa saab, sest kõht on nii tühi. Süües kiirustavad ja vahel mitut portsjonit juurde küsivad. Paljud lapsed on sotsiaalselt ebaküpsed ning emotsionaalsete ja käitumishäiretega. Lasteaiaga kohanemine võtab nendel lastel pikalt aega. Kui nad on kohanenud, siis hoiavad tihti õpetaja lähedusse, otsides õpetajalt soojust, hoolitsust, turvalisust, tähelepanu ja kindlust. On ka olukordi, kus selliseid lapsi hakatakse rühmas tõrjuma, kuna nende hügieen jätab tihti soovida ja riided on räpased
tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: 1. IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse rühma. 2. IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. 3. IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. 4. IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D
töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada, et tuli on kuum ja valus, et ema keha on soe ja meeldiv, et puu on kõva ja raske, et paber on sirge ja seda võib tükkideks rebida. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui ma söön, et ta võtab mu sülle, kui nutan, et ta kiidab mind, kui mu kõht käib läbi. Kõik need kogemused kristalliseeruvad ja moodustavad tervikliku ehk mind armastatakse. Mind armastatakse sellepärast, et olen oma ema laps. Mind armastatakse sellepärast, et olen abitu. Mind armastatakse sellepärast, et olen ilus, imetlusväärne. Mind armastatakse sellepärast, et ema vajab mind. Kõike seda üldistades võib öelda: mind armastatakse sellepärast, et ma olen selline, nagu olen, või võib-olla täpsemalt, mind armastatakse sellepärast, et ma olemas olen (ibid
Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn.ee/meist/perele/mis-on-autismispektri-haire/ f. Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista.
Lapse erivajadusi on võimalik määratleda üksnes tema arengut tundma õppides ja kasvukeskkonda arvestades. Ei piisa ainult erivajaduste diagnoosimisest arstide poolt, vaid suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele ning keskkonna võimaluste arvestamisele, samuti koostööle täiskasvanute vahel. Oleme Eestis üha enam liikunud nn põhjuskeskselt käsitluselt (miks ja missugune?) nn sekkumiskeskse käsitluse (kuidas toetada arengut?) poole. Tuleb varakult tagada erivajaduste märkamine, adekvaatne kirjeldamine ning töötada välja lapse arengu toetamise plaan, see täide viia ja perioodiliselt hinnata tegevuste efektiivsust. Oluliseks tuleb pidada koostööd spetsialistide ja vanematega (Häidkind & Kuusik, 2008.) ,,Õpetaja tähtsaima koostööpartnerina nähakse lapse peret kellel lasub vastutus ja otsustusõigus last puudutava osana". (Hujala, 2004). 3. LAPSE ENESETEADLIKKUS Vaimupuudega lastel on samad põhivajadused, mis teistel lastel
Probleeme tuleb lahendada, mitte neid eirata. Lastele, kes võitlevad meeletult vanemate tähelepanu pärast, tuleks midagi ette võtta. Üheks võimaluseks oleks kehtestada taimeri süsteem. Taimer määrab ära, millal on tema kord , mil ta on vanema tähelepanu keskpunktis. Selline süsteem õpetab lapsi jagama. Kaklemine ei lahenda midagi, seega lahingute asemel peaks pakkuma lastele valikuvariante, et kui nad hästi läbi ei saa, siis lahutatakse neid mõneks ajaks. Nii õpetatakse lapsi valikuid tegema, et nad tunneksid end oma eludes tähtsatena. Lapsed õpivad tegema iseseisvalt otsuseid. Kui aga on hetk, mil lapsed ilusti koos mängivad, siis nende kiitmine hea koostöö eest julgustab neid ka edaspidi koostööd tegema. Lapsevanem ei tohiks reageerida kaebustele, isegi siis kui need väga olulised on. Probleemi saab ka lahendada nii, et ei reageerita kaebustele. Lapsi ei tohiks ka omavahel võrrelda.
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10-11 tunnini! Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines. Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused on viimaseil aastail kiiresti muutunud. Juba põhikooli lõpuklassidest peale tekitab pinget vanemate surve: haridust tähtsustades on nad hakanud lastele esitama kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise suhtes. Kõrgkooli pääsemiseks ei piisa enam enese klassist klassi vedamisest, tuleb olla konkurentsis teistest parem. Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud.
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
Samuti räägib autor oma töös ka väärtushinnangutest. Mitte kõigil lastel ei ole võimalus kasvada kodus oma vanemate juures. Need lapsed on kas lastekodus, turvakodus, tugiperedes, hooldusperedes, adoptiivperedes või eestkostele võetud lapsed. Üks põhjus, miks lapsed oma vanemate juurest on lahkunud või ära antud on nimelt vanemate võimetus last üleval pidada. Iga inimene tahab, et teda armastatakse, et ta oleks õnnelik, terve ning kellelegi vajalik. Tähtis on, et lapsel oleks kõht täis ja peavari olemas. Need tingimused peavad täitma kas vanemad, kasuvanemad, hooldajad või kasvatajad. Erinevates tingimustes kasvanud lastel on ka erinev sotsiaalne käitumine. Lapsed kasvavad kas täisväärtuslikeks inimesteks või satuvad ühiskonna pahameele alla. Autor valis töö teemaks "Keskkond lapse arengu mõjutajana" sellepärast, et on ise elanud kodus, kus olid rasked tingimused. Viibinud lastekodus ning võetud eestkoste alla ja
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii
lootevett. Avanemisperioodil võib veel ringi liikuda ja olla meelepärases asendis. Sünnitus on kiirem, kui kasutada püstiseid asendeid. Kui lapse pea on jõudnud vaagnapõhjani, siis hakkavad pressid. See on märk sellest, et naine on nüüd suuteline ka ise sünnitusele kaasa aitama (AS, Kliinik Elite). 3.2.2. Väljutusperiood Et sünnitusele kaasa aidata tuleb pressida. Selleks tuleb võtta suur sõõm õhku ja pressida, justkui vetsus olles, kui kõht kinni. Naisel on võimalik ise katsuda, kui kaugel on laps. Kui press möödub, siis sel ajal saab puhata ja rahulikult hingata, kuni järgmise pressini. Hea koostöö ämmaemandaga on väga tähtis, ta kuulab lapse südamelööke ja julgustab ja toetab. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmemand ülejäänud beebi keha välja. Kui laps sünnib, siis 11 võib ta vajada ämmaemanda abi, et puhastada tema hingamisteed. Edukal sünnitusel pannakse
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informat
Õpetaja on see, kes kaua ja kaua suunab seda kordamist ja harjutamist. Laps oskab seda strateegiat kasutada küll, strateegi toimib, aga ise nad ei organiseeri selle strateegia kasutamist. Teine strateegia on materjali organiseerimine. Kuidagimoodi me rühmitame materjali, et midagi meelde jätta. Muudame materjali kuidagi, et see meelde jääks. Teatud materjali meeldejätmiseks on see kasulik. Väikesed lapsed ei pea mehhaaniliselt asju meelde jätma ja seetõttu seda strateegiat väga varakult ei omandata. Avastatakse põhikooli lõpus. Seda strateegiat eriti tõhusalt ei kasuta ka ÜÕR lapsed. Põhimõtteliselt see strateegia toimib ja töötab. Mis on oluline eelmisest strateegiast – seoste loomise oskus. Uudne info püütakse kuidagi lahti mõtestada, seda infot töödelda ja luua seosed sellega, mis juba on teada. Mitte üritada sisestada infot psüühikasse seostamata, vaid uudne info tuleks siduda olemasoleva infoga selleks, et ta paremini säiliks. See on haakumise küsimus
teeks, mis muidugi piirab lapse mänguvõimalusi. Mida vanemaks inimene saab, seda laiemaks muutub tema maailm ja seda rohkem leidub inimesi, kellega tuleb arvestada. Selleks, et leida kompromisse enda ja teiste soovide vahel ning elada täisväärtuslikku elu tuleb õppida, katsetada erinevaid tegevusi, leida huvitavat, tutvuda eri kultuuridega ning suhelda ning sellega tuleks alustada võimalikult varakult. Kooli ja lasteaeda minnes tekivad uued autoriteedid kui varem olid kõige tähtsamaks eeskujuks vanemad (või hooldajad, kellega laps koos kasvab), siis nüüd tõusevad nende kõrval tähtsale kohale õpetajad ja teised õpilased. Lisaks kodustele traditsioonidele kasvab kooli ürituste tähtsus. Mäletan hästi, kuidas 1997. aasta sügisel alustasin kooliteed kõige vanema klassi õpilane
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
alustades söögitegemisest lõpetades tolmuvõtmisega. Kool võiks olla ikka vanaviisi, nagu praegu. Õpilased käivad kooli ning õpetajaks on elus inimene klassi ees, mitte mingisugused tehnikavidinad. Minu lapsed peaksid kooli käima kindlasti ise, bussiga või mõne muu vahendiga. Ma võin ju olla võimalikult palju kodus, kuid siit algabki iseseisvus. Nad peavad oskama ise orienteeruda. Peamiseks märksõnaks võingi lugeda iseseisvust. Ma ise sain väga varakult täielikult iseseisvaks ning minu meelest on see mind tohutult arendanud, ma löön elus väga hästi läbi, saavutan eesmärke. Ma tahan, et minu lapsed oleksid samasugused. Vahet ei ole kui arenenud siis tehnika, ühiskond ning võimalused on. Ma tahan, et mu lastel poleks mitte millestki puudus, kuid nad peavad kõik asjad ise välja teenima. Selles suhtes, et kui nad tahavad endale midagi väga saada, siinkohal ei pea silmas elementaarseid asju, siis tuleks selle nimel ka pingutada.
Selle kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Stiili iseloomustavad lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Sellise stiiliga lapsevanemad: · on soojad, kuid järjekindlad; · esitavad nõudmisi vastavalt vajadustele ja võimalustele; · väärustavad laste iseseisvuse arengut; · lubavad järeltulijatel ise otsustada asjades, milles nood on suutelised valikuid tegema; · arutavad, selgitavad ja peavad lastega läbirääkimisi. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Selline kasvastusstiil on tõhus seetõttu, et vanemate poolt tehtud nõudmised on mõistlikud ning iseseisvust saadakse täpselt nii palju, kui lapsed suudavad vastutust võtta. See aitab kaasa nende emotsionaalsele küpsemisele ning kõrgema enesehinnangu kujunemisele
9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib kujuneda täielik tõrge õppimise vastu. See kõik kõlab justkui indigolapse iseloomustus. Nimetatud organisatsioon nõustub meie väitega, et ,,andekad lapsed võivad endasse tõmbuda, kui nad tunnevad end ohustatuna või tõrjutuna. Nad võivad ohvriks tuua oma loomingulisuse, et ,,sisse sulada". Paljudel meie poolt testitud lastel on kõrge IQ, kuid samas näitavad testid, et nende loomingulisus on
annaabi.ee 
