AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed )
üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest. Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid, kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest ,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või
Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1. kehtestati põhiseadused või hakati neid välja töötama, 2. poliitilise võimu juurde kaasati liberaalse kodanluse esindajad, 3. kutsuti kokku rahva esinduskogud, 4. sätestati kodanike demokraatlikud õigused ja vabadused. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandas end nii aadlikele kui ka töölisklassile ja talunikele.
· Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee
1. Absolutismiajastu Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule, keda Euroopas nimetati kuningaks. Seni olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Oli saanud tavaks, et kuningas küsis maksude kehtestamiseks seisuste nõusolekut. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas
Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid
keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774) valitsemisaega, kui Prantsusmaa muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks
Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21
tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kelle truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga selle tööga mis nad said ja nad tegid oma tööd ausalt ja truult.
ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien
poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta
suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead
Killustatust soodustas: 1) valduste paiknemine erinevates kohtades. 2) Valitseja surma korral jagati riik osadeks 3) Abielu kaudu võis riike liita, kuid kultuurilised ja õiguslikud eelised soodustasid lagunemist. Riigi saatus sõltus: 1) valitseja edukusest. 2) Valitsemise aparaadist e suur vasallide nõukogust. Kuningas sõltus poliitilistest küsimustes vasallide toetusest, sest vajas nende raha. Kujunesid esinduskogud, mis olid seisuslikud(vaimulikud, aadlikud, talupojad) Prantsusmaal suutsid kuningad esinduskogud laiali ajada ja kujunes absoluutne kuningavõim e absolutism. Kirikulõhe(1054 ristiusu kirik jagunes 2x vaenulikuks pooleks) I) Läänekirik Rooma paavst(kirikupea) Nimetused: Rooma katoliku, katoliku kirik, protestantlik kirik Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik.
• Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“
saj paavsti hiilgeaeg.Paavsti poolt organiseeriti ristisõjad.Tugeva keskvõimu,kuningate võimu tugevnemine.Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid, milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid,kes tema otsuse kinnitasid. Esindusvalitsemine lähtus põhimõttest:''Sellel, mis puudutab kõiki,peab olema kõigi heakskiit''.Esinduskogu oli seisuslik. Katoliku kirik ja paavsti võim:paavst Gregorius 7. mõtles välja reformid.Paavstluse reformimisega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu Kreeka katoliku kiriku üle
Riigivõim · Feodaalne killustatus tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused · Tsentreeritud riigid tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör · Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2
Riigivõim • Feodaalne killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused • Tsentreeritud riigid – tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör • Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2
võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on: seaduste väljatöötamine seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine
lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid olid Lääne-Euroopas Bologna ülikool, Salerno ja Pariisi ülikool.
saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781. anti välja patent alamatest, millega kaotati pärisorjus suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsioon enamused reformid katkesid või tühistati. Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee
võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada. 8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine 9) sõjad teiste riikidega (10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles' loss) Absolutismi avaldumine Prantsusmaal: 1) monarhist sai riigivõimu ainuteostaja 2) alaline sõjavägi 3) arvukas ametnikkond 4) majanduspoliitika põhines merkantilismil 5) seisuslikud esinduskogud (provintsides) 6) kõrgaadli võimu piiramine provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, keelati duellid jms. 7) ühe usu kehtestamine - Nantes'i ediktiga anti Prantsusmaa hugenottidele õigused, mis tegid neist riigi riigis. Hiljem säilitasid nad usuvabaduse, aga poliitilised eriõigused tühistati. Louis XIV kehtestas neile kõrgemad maksud jms. 8) Suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid Versailles'loss
Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. 19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Riigipööre oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et presidendi või kehtib.
elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks. 3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest 4)Mida tead mustast surmast 5)4 ristisõja erinevus eelmistest 6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest 7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad
tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614) 3. Inglismaa (1629-1640) 4. Venemaa (alates Ivan IV) Valgustatud absolutism - monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine parandades seadusi ja teostades reforme.
Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. 7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust. Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus. Esinduskogud tekksid kuna vasallid mõistsid et sellega saab mõjutada kuninga poliitikat. Kuningal polnud piisavalt raha ja vasaliid aitasid teda. Esinduskogudest sai Euroopa kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element. 8
ettevalmistused juba ilma Gorbata, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidel. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstus- kompleksi esinadajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSVLi lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20.08.1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSVLi vähemalt senisel kujul likvideerinud.Gennadi Janajev kuulutas välja 19. augustil sõjaseisukorra, esinduskogud saadeti laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vabadusipüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega.Moskva kesklinna viidi oma jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad.Riigipööre oli halvasti välja valmistatud.Kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid. 20.08 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, päev hiljem järgnes sellele Läti. Venemaa president Jeltsin tunnistas viivitamatult Balti riikide iseseisvust
o Keisrite ilmalik võim ka itaalias, keisri kroonimine roomas · Keisrivõimu hiilgeaeg 12. saj. · Friedrich I Barbarossa o Osales II ja III ristisõjas · Heinrich VI o Kogu Itaalia valitseja (sitsiilia tänu abielule) · 13. saj. võitlus paavstivõimuga · Friedrich II o Tüli paavstiga o Keisririigi ühtsuse taastaja 2)seisuste esinduskogud: · Inglismaal parlament o Magna Charta 1215. a. o Kuningas Henry III ja parunite sõda o Kuningas langes vangi ja Montfort(aadlike juht) kutsus kokku maa esinduskogu(suurfeodaalid, kõrgvaimulikud, 2 rüütlit igast kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad
1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali . Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega .Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine .21. August 1991 Läti taasiseseisvumine .Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust . 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) .21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini ätte.Liiduvabariigidkuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt) .
suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema Maria Theresia, keda kütkestas valitsemine, ta tegeles iga päev isiklikult riigi asjadega ja tundis sellest suurt mõnu. Maria Theresia ise oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest.
Ka usuga saab tõde tabada. Looja on inimese varustanud mõistusega. Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. III Mõisted Tuleb tunda alljärgnevaid mõisteid, kusjuures tuleb osata eristada mõiste tõlget ja tähendust (nt demokraatia tõlkes: rahva võim; tähendus: riigikord, kus riigi kodanikud saavad osaleda riigipoliitikas kas otseselt (hääletus, koosolek) või kaudselt (kodanikest valitud esinduskogud kohtud, parlament jne)) Arhee on algaine, ehk siis aine millest kõik alguse sai, nt Thales pidas algaineks vett Apeiron- on väiksem osake, ehk siis kui antud mateeria lahti riietada saame me kätte apeironi. Anaximendese arvates nähtamatu algaine. Kosmos- meid ümbritsev koht, kus on alguse saanud Maa teke, koht, mis pidavat olema korrastatud Apaatia- ehk kiretus on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste.
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
killustatuks ja seda Euroopa tahtiski. 23. 1848. -1849. Aasta revolutsioonid Euroopas (põhjused, levik, valitsejate järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed). Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all. Presisimaast sai konstitutsioonilene monarhia. Revolutsioonisündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi tulevikuks. Ühiskond politiseerus ja tekkisid eripalgelised poliitilesed klubid ja ühingud. Nende baasil
Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud
Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. 18. augustil tegid vandenõulased Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine. Gorbatsov keeldus ning ta suleti Krimmis koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et haigestunud" Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vaba-duspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega. Moskva kesklinna viidi oma jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ette valmistatud. Kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid. Riigipöörajad olid veendunud, et nende korraldusi ei söanda keegi ignoreerida. Ometi tehti seda nii Baltimaades, Moldaavias kui ka mitmel pool Venemaal
PÕHJUSED reformatsiooni ja ususõdadega kaasnenud segadused tekitasid ebakindlust,ristiusu kirik oli nõrgenenud ja lõhestunud seda asendas rahvusriigi idee,kuningas oli saanud võimu jumalalt ilmalik võim ei saa seda piirata vaimulik ja ilmalik võim koondus valitseja kätte. Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati riigile kas reformatsiooni või Augsburgi usurahuga – rahvus- ehk riigikirik,usuvabadus lõpetati,suurfeodaalid koondati õukonda & suruti maha mässud,merkantilism majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16
Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade 1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud 2)Täidesaatev võim: *Valitsuskabinet - peaminister, ministrid Valitsuse tugistruktuurid riigikantselei *Administratiivne tasand -Koordineerivad ministeeriumid; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium; Liiniministeeriumid- Funktsionaalsed ministrid
Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega
Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid? Abikaasad. Nad kulutasid lõpmatuseni raha, võtsid laenu ja tekitasid Prantsusmaal kriisi. Nad hukati rahva poolt. 30. Mis olid generaalstaadid? Miks ja millal ja mis riigid need kokku kutsuti? Olid seisuste esinduskogud, nad kutsuti kokku, et panna maksud peale aadlikele ja vaimulikele, aastal 1789, kutsuti kokku Prantsusmaal. 31. Millega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? Mis oli Bastille kindlus? Miks oli see oluline? Kirjelda Prantsuse revolutsiooni algust! Algas 1789 sellega Bastille kindlus vallutati. Bastille kindlus oli monarhia sümbol, ja rahvas vihkas seda. 32. Mis oli ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon?" millest seal kirjutati? Mis dokumendi eeskujul oli see vastu võetud?
Inglismaa ja Holland polnud absolutistlikud riigid kuid arenesid majanduslikult kõige kiiremini. 18.saj varises absolutism kokku. <4 tunnust koos näidetega, et Pr oli absolutistlik riik: 1. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sa prantsuse jurist 2. Abs.riigikorda isel. Kõige paremini Pr kuninga kuulus lause :"Riik- see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4. Ametnikkonna kujunemine Louis XVI nim.oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625)
valimisringkondadeks 2) Parlamendivalimistel lihthäälteenamuse nõue, st saadikukoha saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat 3) Presidendi valimistel absoluutse häälteenamuse nõue, st kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl valimise võitmiseks 4)Valimissüsteem sunnib parteisid ühinema, kuna nii on paremad võimalused propageerida oma vaateid 5) Kujunevad kaheerakonnasüsteemiga esinduskogud 6) Moodustatakse üheparteilised enamusvalitsused, st 1 erakond moodustab valitsuse Majoritaarse valitsemissüsteemi tugevused ja nõrkused: 1) Selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses 2) Väljavaade võita on suurte erakondade esindajatel 3) Palju kaotsi läinud hääli, sest lihthäälteenamus ei arvesta kõikide huvidega Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused: 1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne-Euroopas. XI-XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kii ka ilmelikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega.
Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Prantsusmaa esinduskogu rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad) Tekkimine sai alguse vahemere äärsetes piirkondades, tekkisid soodsates kauplemiskohtades (nt. teede ristumiskohad, sildade läheduses, jõesuudmetel, feodaalide losside juures, vanades sadamates, Roomaaegsete linnade varemete juures jne.). Elanike arv oli väike, maaisandad soosisid linnade tekkimist, sest tahtsid paremat kaubandust. Linnad olid nt.
Arengutase jäi Euroopale alla, eriti talupoegade suhtes Ühtset riiki ei tekkinud Vana-Liivimaa kaitsevõime välisohu vastu nõrgenes Välisriigid: Poola, Leedu, Rootsi, Vene 15. sajandi lõpp- 16. saj. Algus 16. Maapäev kujunemine 14.-15. sajand Ehk otsustusnõukogu Vana-Liivimaa seisuste esinduskogud said kokku Ordu, piiskopid, vasallid, linnad Toimus Valgas või Valmieras Arutati probleeme, kaubandust Ei olnud poliitiline esindusorgan! Puudus täitevvorm Otsused ei olnud kohustuslikud ellu viima 17. Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus
ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule · Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutism Prantsusmaal · Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte kogunes tegelik võim. · Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes`i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks · 1627
Bulgaaria, Rumeenia. Saksamaa taasühinemine 1990. 1. juuli. Püüti luua uut liidulepingut. Üleliiduline referendum, toetati iseseisvumist. 1991 Jeltsin Venemaa presidendiks. Üritati moodustada Suveräänsete Riikide Liitu, mis oli lõdvalt seotud konföderatsioon. Balti riigid keeldusid. Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21. august 1991. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille ees Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali, kavas oli lämmatada vabaduspüüdlused impeeriumi äärealadel. Kuid üle ei võetud massiteabevahendeid jne, seega ignoreeriti kõike seda. Jeltsin kuulutas RESKi ebaseaduslikuks. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti end iseseisvaks. 8 detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukaraina ja Valgevene juhid Valgevenes SRÜ. Gorbatsov loobus ametlikult võimulst 1991. 25. dets.
eemaldamiseks. Gorbatsov oli läinud Krimmi puhkama ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. Gorbatsov pandi koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et Janajev asendab ,,haigestunud" Gorbatsovi. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas. 20. august 1991 kuulutas Eesti end taasiseseisvaks, päev hiljem Läti. Jeltsin tunnistas viivitamatult Balti riikide iseseisvust. 8. detsember 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes Belovezjes avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Gorbatsov
kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Peatükk 13 Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad. Esinduskogud kuningate kõrval olev oluline riigivalitsemise element, kus avaldasid arvamust vasallid. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Suurfeodaalid muutusid kuningatest aina sõltumatuks, kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes aina enam sarnanema tavaliste krahvide või parunitega. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Mille pooles erines keskaja riik tänapäeva riigist ja keskaegne esinduskogu tänapäeva parlamendist?
d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus.
b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut. c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda:
annaabi.ee 
