1.
Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse
revolutisoon puhkes selle pärast:
* ühiskondlik kriis
*
poliitiline kriis
* rahandus kriis
* majandus kriis
*
talupoja rasked koormised
2.
nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus,
3.seisus
3.
Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded?
vaimulikud (1.seisus), aadlikud ,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt:
talupojas,töölised jne (3.seisus)
4.miks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liina Liina
Õppematerjali autor
Milline oli Robespierre´i roll Prantsuse revolutsioonis? *üks tuntuim tevulutsiooni juht *terrori teostaja *rahva pääste komitee juht 12.Milles väljendus Robespierre´i terror? Ta kuulutas kõik kes ei olnud ustavad revolutsioonile ja samuti temaga mittenõustunud kaaslased vaenlasteks ja hukkas nad giljotineerimise teel 13.Millised olid 1795.a. PS peamised ideed? 14.Millal ja mis sündmusega lõppes revolutsioon? 9. november 1799 a. Direktoorium saadeti laiali 15.Kuidas muutus riigikord Prantsusmaa revolutsiooni käigus? 16.Kuidas suhtusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse? Revolutsiooni algul võeti teade Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades , mis olid võõra võimu all. Revolutsiooni süvenedes aga hakkas esialgne maimustus kustuma ja selles nähti ohtu Euroopa senisele olukorrale 17.Miks sekkusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse?
Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu
III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega RAHVUSKOGU Aadlikud liituvad ASUTAV KOGU Rahvuskogu kuulutas end kogu rahva esindajaks ja väitis, et nende käes on suverääne võim. Asutava kogu eesmärgiks sai vastu võtte Prantsusmaa põhiseadus. Usuti, et Asutava Kogu loomisega ongi vana kord kukkunud ja revolutsioon läbi. Küll aga pööras revolutsiooni vägivaldseks umbusaldus III seisuse ning kuninga ja II seisuse vahel. 14. juuli 1789. loetakse Prantsuse Revolutsiooni alguseks, siis vallutati Bastille' kindlus. Sellest said alguse vägivaldsed sündmused kogu Prantsusmaal. 1789. suve lõpul võttis Asutav Kogu vastu ,,Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni". See pani alguse tänapäevasele arusaamisele
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6
Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid