Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda 1915
Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917
· Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi
Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda. VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses. Sõjategevus ja sõjalised kampaaniad 1914-1918. 1914 LÄÄNERINNE: Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Läbinud Belgia ründisid Saksa väed Prantsuse armee vasakut tiiba ja sundisid prantslasi taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi:
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
Austria-Ungari riigiasju juhtis F. Ferdinand, kes oli meelestatud vaenulikutl Serbia suhtes ja oli Serbia rahva poolt vihatud. 1914 aastal tehtud atentaad Sarajevos F. Ferdinandi vasti vallandas sõja, sest Austria nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid olid suurriikidel juba ammu valmis ,sest sõjaks oli valmistatud juba pikka aega. Saksamaa sõjaplaan nägi ette, et rünnakut alustatakse Saksa armee paremalt tiivalt, kust seda kõige vähem oodatakse. Prantsuse sõjaplaani põhiidee oli vältida 1870-1871. aasta katastroofi. Piirile ehitati tugev kindlustuste süsteem, mis omakorda tähendas passiivset kaitsesüsteemi. Venemaa pealetungi esimene objekt pidi olema Ida- Preisimaa, kuid armee võitlusvõimet halvas aga käsitlus tulevasest sõjast Vene-Türgi kogemuste alusel. Inglismaa plaan nägi sihtide saavutamise võõraste käte abil. Sarajevo atentaat ja sõja algus.
äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz FerdinandiA.von Schlieffen- Saksa sõjaväelane, kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL
Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa toetusega, võitles mitmel rindel. 3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne
Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa
Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870. 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale
sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele seitse armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada viis Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli
-3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale -4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat -4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40 saksama sõjaplaan - plaani sisu- lühikeses sõjas kiire võidu saavutamine Pantsusmaa pidi vallutatama 39 päevaga tegi sõjaplaani üle 20-e aasta suri enne sõda ei näinud oma plaani toimist Sõjategevus 1914 1 Läänerinne Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse -Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega Mõlemad pooled kaevusid maasse ehitati kaevikute ja punkrite read Sõjateateis hakati üha sagedamini ja lakoonilisemalt ütlema "läänerindel muutusteta" (polnud midagi uut öelda) Idarinne Venemaa põhijõud jagati loode jaedelarindeks neist esimene pid võitlema sksamaa, teine A-U vastu http://docs.google
toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse Saksamaa+Austria-U.
Erich Lundendroff- sks väejuht. Ida rinne jääb ainult algselt paigale, ei teki positsioonisõda. Augusti II poolel astub sõtta Antanti II poolel Jaapan, tegevus jääb kaug itta. Sks poolel astub sõtta ka Türgi(oktoobris). Aprillis 1915 võtab Sks kasutusele massihävitusrelva- mürkgaas. Alguses olid kloorgaasid, söövitasid kopse, aga need aina arenevad(mürkgaasid). Mai 1915 Sks/A-U väed operatsioon Gorlice. Kestab mitu kuud. Tulemus: Sks armee saavuatb läbimurde, kuid Sks eesmärk, et Ven purustada ei saavutata. Mõjutas Eestit: Ven viis Eestist ära asutused jne nt Kuressaare poeglaste gümn. Operatsioon Galhoph : see kukkus Ing/prants läbi, plaan oli, et vallutada Türgilt Mustamere väinad, W. Churchilli idee. 1915 Sks kuulutab välja piiramatu allveesõja.Et tõkestada Prants-Briti kaubavahetust ja isegi kaubalaevad satuvad rünnaku alla. 7.mai Sks allveealev lasi alla reisilaeva Lusitania, palju USA kodanikke oli pardal
ookeanis ja tugipunktid Hiinas · 1914 novembris astust sõtta Türgi Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses · sõjategevus läänerindel · algas 2. august 1914 saksa väed hõivasid Luksemburgi 1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu),
· Saksamaa · Austria-Ungari · Türgi · Bulgaaria Marne'i lahing: · Saksamaa loobus Schlieffeni plaanist · Prantsuse ja Inglise väed panid sakslaste pealetungi Pariisile seisma · Algas positsioonisõda (ainult läänerindel) Positsioonisõda: · 1915.a aprillis esimene gaasilahing (Saksa vägede poolt) Ypres'is Verduni lahing: · 10 kuune Pariisi lähistel, kus hukkus ligi miljon meest · Saksamaal ei õnnestunud Prantslasi lüüa, sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi · 01.07.1916 alanud Somme'i lahingus, mis kestis 5 kuud kasutasid inglased esimest korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915. Aastal algas allveesõda Saksamaa ja Inglismaa vahel · 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus
Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu
13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida)
läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914. mil saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.4 august.1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu; piirilahing 21-25.august 1914; Prantsuse-Inglise
Kardab liialt Venemaa ofensiivset poliitikat. 5. Prantsusmaa riiki liigutab edasi mõte kättemaksust, seda võimendab liit Venemaaga. 6. Saksamaa tahab aidata liitlast Austriat, samas kiirendab sõja puhkemist, et vallutada lihtsamalt Prantsusmaa. Puudub tegelikult kindel eesmärk. SÕJA ALGUS 1914 Diplomaatilisel tasandil algas sõda väga segaselt. Sõjaks kõige rohkem valmistunud Saksamaal puudus koostöö just diplomaatilise kanali ja armee juhtkonna vahel. Sõja otseseks ajendiks saab 28.06 Sarajevos toimunud mõrv, kus surma saab Austria-Ungari troonipärija Franz-Ferdinand. Kuu aega toimus diplomaatiline sõda ja vaikne valmistumine. Sõda saab alguse 28.07, kui Austria kuulutab sõja Serbiale. Sellele järgneb Euroopa suurriikide mobiliseerumine. Augusti algul järgnevad sõjakuulutused suurriikide vahel. Kohe tungib Saksamaa Belgiasse ja sealt Prantsusmaale.
1. Millised olid I maailmasõja põhjused? Vastuolud maailma suurvõimude vahel; soov sõdida; ei reguleeritud rahvusvahelisi kriise. 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. Saksamaa: prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. ei realiseerunud kuna sakslased said Marne'i lahingus pranslastelt lüüa, nad olid väsinud ja kandnud raskeid kaotusi. Prantsusmaa: vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, Lotringi ja elsassi kõimamine ja sissetung Saksamaale. ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
Põhjused: *suurriikide vastuolud *kiriku mõju vähenemine ühiskonnas > teaduse kiire areng *uute ideede/ teooriate levik *rahvusvahelised konfliktid *rahu oli ära tüüdanud (sõda romantiseeriti) Sõjaplaanid: *Saksa- Schheffen- tungida kallale Pr läbi Belgia ja Hollandi, teostada välksõda, vältida sõda kahel rindel *Pr- pidada kaitsesõda Pr-Saksa piiril- Maginot, hoogne pealetung *Vene- sõja kuulutamine Saksale ja Ida- Preisimaa vallutamine, armee suur, kuid vilets varustus *Ing- sõdida võõraste kätega, hoiduda otsesest sõdimisest, koostöö Pr. *A-U- suunatud Vene ja Serbia vastu Ajend: 28.juuni A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venele ja Pr ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu
sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. Inglismaa lootis sõjas rohkem oma sõjalaevastiku peale. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Ta pidi arvestama ka sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oli Saksa vägede purustamiine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse- Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. Ta kavatses oma eesmärkid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee
Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid. Saksamaa: Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud
haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA. Prantsusmaa sõjaplaan piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa Prantsusmaale. Venemaa ,,aururull" suur armee Suurbritannia aitab relvastada. Tähtsamad lahingud: 1) Yprus' lahing 22.05.1915 Saksamaa kasutab esimest korda gaasimaske. 2) Marne' lahing september 1914 Pariisi kaitseks, algab kaevikusõda. 3) Verduni lahing 1916, 10 kuud (juuli-dets) ,,hakklihamasin" mõlemalt rindelt väga kõva rünnak. 4) Somme' lahing 1916, 4 kuud 1,3miljonit meest, Suurbritannia kasutab esimest korda tanke.
Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 Soome iseseisvus, 24.02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03.1918 Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased Schlieffeni plaan nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu
suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28.06.1919 Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel).
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud