Madonna "Sticky & Sweet Tour" Neljandal augustil esines Tallinna lauluväljakul oma maailmaturnee "Sticky & Sweet Tour" raames ameerika popkuninganna Madonna. Nagu juba tema tiitel ütleb, on tema esitatav muusikastiil peamiselt pop kuid sinna lisandub ka rokki ja diskot. Kontserdile läksime kogu perega, huviga ära näha ja kuulda sellises suurusjärgus täht, nagu Madonna on. Ootused kontserdi suhtes olid kõrged kuna tervet turneed oli eelnevalt meedias ja igal pool mujal väga positiivselt promotud. Teatud mõttes said
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tants...
Muusika retsensioon Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina, teda saatis Club Eclectict ja noor laulja Teele Viira. Erikülalisena astus üles Soome trombetivirtuoos Kalevi Louhivuori. Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni.
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett.
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et riigile sellest kasu oleks. Kui ühiskonnas tekib puudus teatud ameti järele, on valitsus sunnitud välja õpetama noori, kes selle vajaliku töö ära teeksid. Enamus inimesi eelistab õppida siiski teiste kulult võimaluse korral saab nii ju enda raha muuks kõrvale panna ja rikkust koguda. Pii...
vastu suure häälteenamusega. Aasta hiljem tuli kokku kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1938. aasta jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, sama aasta aprillis valiti K. Päts presidendiks. Tegevusse asus "Teine vabariik". 1938. aastal kehtestatud põhiseadus on Eesti riigis praegugi kehtiv põhiline alus. Eestis valitses iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril "Vastastikuse abistamise leping" Eesti ja Venemaa vahel 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu.
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed
WHITNEY HOUSTON Helis Nõmm 8b Whitney`st Whitney Elizabeth Houston sündis 9. augustil 1963. aastal ja suri 11. veebruaril 2012. aastal. Ta oli Ameerika laulja, näitleja, produtsent ja modell. Tal oli väga puhas, võimas ja omapärane hääl. Houston on üks enimmüüdud popmuusika artiste läbi aegade. Karjäär Whitney sündis Newark, New Jerseys. Ta oli tütar gospeli laulja Emily "Cissy" Houstonile ja John Russel Houston, Jr. Whitney hakkas 11-aastaselt laulma New Hopei kiriku kooris.
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi
juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
nõukogulikud üles seati ainult üks kandidaat, kasutati valijate hirmutamist ning ei põlatud ka tulemuste võltsimist. 21.-23. juulil aset leidnud Riigivolikogu istungjärgul nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja paluti selle vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Lisaks vabastati ametist president Päts, kes 30. juulil arreteeriti ja saadeti perega Siberisse. Otsustati ka korraldada maareform, natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad. 6. augustil rahuldas NSV liidu Ülemnõukogu ,,eesti rahva palve" ja inkorporeeris Eesti NSV Liidu koosseisu. Sellega oli anneksioon teostunud. Muudatused jätkusid. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le
Terve sõjajõud tuli koondada kahte ossa,millest väiksem suunatakse Serbia ning suurem Venemaa vastu,arvestades seejuures ka Saksamaa toetusega Esimese maailmasõja käik 1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. · Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? 23. augustil 1989. aastal kolme Balti riigi vabadustahte demonstreerimiseks ja nõukogude võimu mõjutamiseks, Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde poolt algatatud ning läbi kolme Balti riigi kulgenud inimeketist võttis osa 2 miljonit inimest. Balti kett oli erakordne ja suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud avaldus, mis aitas kaasa Balti riikide iseseisvumisele. Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest
Konstantin Stepanovich Melnikov Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus, mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool. Konstantin Melnikovi elumuutev päev oli seotud piima laiali vedava naisega, kes juhtus töötama ka Vladimir Chaplini pere all, kellele naine Konstantin Melnikovi jooniseid näitas. Rikas insener Vladimir Chaplin oli Melnikovi joonistustest nii vaimustatud, et palkas poisi oma firmasse ja maksis ka tema kunstiõpingute eest. Melnikov õppis M...
omariikluse taastamiseks. 16.novembril 1988. aastal vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. See tähendas, et esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais lõpetati ka ENSV sümbolite kasutamine. Augustiputs, mis toimus 19. -21. augustil 1991. a moskvas, mõjutas Eestit väga palju. Kuna NSVL-is oli täielik segadus oli Eestil väge hea võimalus ennast iseseisvaks kuulutada. Ka Venemaa Föderatsiooni president Boriss Jeltsin lubas Nõukogude Liidul laguneda, arvates et see on paratamatu. Mitme poliitilse jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. aug 1991. aastal vastu Otsuse Eesti Riiklikust Taasisesvumisest. Eesti Vabariik ja iseseisvus oli taastatud.
vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 7 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks
Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan Marne'i lahing Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile. Prantsusmaa lõi sakslased tagasi Marne'i lahingus (5.6. september 1914) Rinde pikkus oli 720 km
· Võrust sai ENSV ajutine pealinn, kuni 25. sepembril valitsusorganid äsja "vabastatud" Tallinna ümber kolit. 7. septembril 1944 tühistasid ENSV valitsejad aga kõik Saksa okupatsiooni aegsed seadused Eesti alal, sealhulgas ka need, mis pärinesid Eesti Vabariigi ajast. · Punaarmee oli Tallinna vallutanud 22. septembril. Pika Hermanni tornist rebiti alla sinimustvalge lipp. 2.slaid · 1945 15. augustil algas küüditamine mille käigus küüditati Eestist väga palju inimesi -Küüditati üle neljasaja saksalase, sisuliselt kõik kes olid veel eestisse jäänud. -Samal ajal jälitati halastamatult ka kõiki eestlasi, keda süüdistati koostöös sakslastega, mõni aasta hiljem aga juba ka briti ja ameerika imperialistidega. · 1949. aasta alguseks koostati üksikasjalikud kavad küüditamise läbiviimiseks: kokku
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
BALTI KETT Ajalugu ● Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. ● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23
Esimese maailmasõja käik 1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. · Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda.
TUUMAPOOMID Hiroshimale, Nagasakile Hiroshima · 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. · Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. · Hiroshima linna hävitas pomm nimega Little Boy (väike poiss). · Koheselt hukkus 20 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud rohkem kui 200 000 inimest. · Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest. Ta oli 92 aastane. Nagasaki · 9
loomiseks, et jätkuvalt arendada edasist koostööd, vahetada kogemusi ja informatsiooni. Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid. Muide – Moskva kuulutas Jaapanile sõja alles 8. augustil, Jaapan kapituleerus USA ees 14. augustil, sõda lõp-pes 2. septembril 1945. Jaapanis tekkis pärast Hiroshima pommitamist uus tüüp inimesi: hibakusha – sõna, mida peaks tõlkima kui pommi all olnud inimest. 1950. aasta rahvaloendusega tuvastati Jaapanis 280 000 isikut, kes olid elanud üle tuumaplahvatuse. Iga kümnendat hüpotsentris olnud inimest ootas vähisurm. Nende eest hoolitsemine sai nüüd Jaapani arstiteaduse peaprobleemiks.
Kontserdi retsensioon 4. augustil esines Lauluväljakul Popikuninganna Madonna oma Sticky&Sweet turnee käigus, promodes oma 11. stuudioalbumit Hard Candy. Soojendusesinejaks oli maailmakuulus DJ Paul Oakenfold. Madonna esitas oma kuulsaimad lugusid nagu näiteks "Beat goes on", "Miles away", "La Isla Bonita", "4 minutes", "Like a prayer" ja "Hung up". Lisaks tuntud lugudele võis kuulda ka uusi lugusid "She´s not me" ja "Devil wouldn´t recognize you". Paljudest lugudest olid tehtud huvitavad remixid ja need omavahel põimitud
Harju Maakohus 20. november 2018.a Tallinna Kohtumaja Lubja 4, Tallinn 10115 Hageja: XXX, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel järjestikusel aastal, kuid viimast tagasimakset, mis oleks pidanud olema 1. augustil 2018.
2. Rupert Grint 2.1. Isiklik elu Rupert Grint on Inglise filminäitleja. Tema täisnimi on Rupert Alexander Lloyd Grint. Rupert sündis 24. augustil 1988 aastal Harlow's, Essex's Inglismaal ning on praegu 25-aastane. Tal on vend James ja kolm õde - Georgina, Samantha ja Charlotte. Rupert on viiest lapsest vanim. Tema ema Joanne Grint on koduperenaine ning isa Nigel Grint mälestusesemete edasimüüja. Tema vanaema on pooleldi iirlane, ülejäänud pere on üleni inglased. Rupert on väga lähedane oma perega ja talle meeldis olla vanem vend. Lapsena tahtis ta saada jäätisemüüjaks, kuid elul oli tema jaoks teised plaanid varuks
Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidikampaania protestiga sunniti Moskvat loobuma sellest mõttest. Kuna fosdoriidikampaania oli üks esimesi massiüritusi jälle vabaduse poole sammuval Eestil andis see kindlasti rahvale juurde palju ühtekuuluvustunnet ning omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine
poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antanti pool. 23. augustil astus Antanti pool sõtta Jaapan, 29. oktoobril Türgi Keskriikide poolele. Peagi oli sõjas 34 riiki, kõrvale jäi veel itaalia, kes oleks pidanud hakkama sõdima Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. Sõdivate poolte plaanid 1. Saksamaa Prantsusmaa kiiresti purustada Luxemburgi ja Belgia kaudu, seejärel paisata väed Venemaa vastu
teadmata. Seepärast on suurt rõhku pööratud ka sellele eelnevatele sündmustele. Uurimuslik töö on sündmuste sisult jaotatud kolmeks osaks: taust, Balti kett ja sellega seotud hilisemad sündmused. Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest. 3 1. Taust 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused
Fosforiidikampaania 1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud kaevandamisest loobuma. Balti kett · Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? · 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt
ATENDAAT AUSTRIA-UNGARI TROONIPÄRIJALE FRANZ FERDINANDILE. TAPJA- GAVRILO PRINCIP PÕHJUSEKS OLI SERBIA LEPPIMATUS BOSNIA- HERTSOGOVIINA LIITMISE SUHTES AUSTRIA- UNGARIGA JA SOOV LUUA SUUR-SERBIA, MIS ÜHENDAKS BALKANI POOLSAARE SLAAVI RAHVAID Sõja algus • 28. Juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. • Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni. • Saksamaa kuulutas 1. augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. • 3. Augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale sõja. • 5. Augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia neutraliteedi Sõja lõpp • 28. Oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks. • Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, Saksamaal kuulutati välja vabariik. • 11.11
vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti
Hiroshimas ja Nagasakis 1945. aastal. Tuumapommid · Tuumarelva kasutamistest hakkasid esimesena rääkima Inglise teadlased kaua enne teise maailmasõja puhkemist. · 1939. aastal teadsid juba kõik füüsikud, et sellist relva on võimalik luua. · Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud. Tuumapommid · Tuumapomm koodinimega ,,Fat Man", mis visati Jaapani linnale Nagasakile 9. augustil 1945 Manhattani projekt · Manhattani projekt oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua riigi esimene aatomipomm. · Ametlikult juhtis projekti armeekindral Leslie R. Groves ja teaduspoolt juhendas professor J. Robert Oppenheimer · Projekti alguseks loetakse 1938. aastat. · Projekti kogumaksumus oli 1,4 miljardid dollarit. Manhattani projekt Hiroshima ja Nagasaki · Esimene tuumarelva katsetus toimus 16. juulil 1945
12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773 1837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast
40 20 0 Ragnar Klavan Joel Lindpere Konstatin Vassiljev A. Le Coq Arena (endise nimega Lilleküla staadion Staadion mahutab 9692 pealtvaatajat.Peale jalgpalli mängude on peetud seal ka kontserdeid. Staadioni arhitekt on Haldo Oravas. Ehitis on projekti järgi lõpuni ehitamata.Kui sesda staadionit ei oleks siis ei saaks ka Eesti endale kodumaal kohtumisi lubada. Tarmo Rüütli Tarmo Rüütli (sündinud 11. augustil 1954 Viljandis) on eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Ta oli 19992000 ja uuesti alates 2008. aasta jaanuarist Eesti jalgpallikoondise peatreener. 2009. aastal oli ta FC Flora peatreener. Oma esimese koondisemängu peatreenerina tema teisel ametiajal tegi 27. veebruaril 2008 sõpruskohtumises Poola jalgpallikoondise vastu, mis kaotati 2:0. Eesti Jalgpalli Liit teatas 13. augustil 2009 ehk päev pärast Eesti esmakordset
eesti korpuses. Saksa armees olid esialgu ainult vabatahtlikud, kuid hiljem mindi üle järk-järgult sundmobilisatsioonile. Eesti mehed, kes võitlesid Saksa armee poolel ei võidelnud sellepärast, et tuua suurele Saksamaale Euroopas ülemvõim, vaid sellepärast, et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa armeed Eestis toetasid metsavennad, kes olid varjunud 14 juuni küüditamise eest. Metsavendade salkkonnad saadeti laiali, kui Eesti oli vabastatud Punaarmeest. 28 augustil 1942 teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa moodustada Eesti Leegion. Leegion pidi tulema rügemendi suurune ja koosnema kolmest pataljonist,raskegranaadiheitja ja tankitõrjekompaniist. Esialgu võeti mehi ida- ja politseipataljonidest. Kui olukord rindel hakkas halvenema värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga vähesed. Kuna sinna ei tahetud minna vabatahtlikult asendati see osaliste
Superstaarid Aap Merisalu Tina Turner Sündinud Anna Mae Bullock 26. novembril 1939 Nutbushis Tennessees 8 Grammyit 1958 Ike Turneriga "Private Dancer" (1984). "What's Love Got to Do with It?" "The Best". Robbie Williams Robert Peter Williams; sündinud 13. veebruaril 1974 27. juunil 1996 10 albumit Michael Jackson Michael Joseph Jackson (tuntud ka kui "The King of Pop"; sündinud 29. augustil 1958 Garys Indiana osariigis) Jackson Five "Thriller" 13 Grammyit Madonna Madonna Louise Ciccone 16. augustil 1958 Üle 20 aastase karjääri jooksul on ta üks maailma edukamaid muusikuid. Kuldgloobus Sir Elton John Reginald Kenneth Dwight 25. märtsil 1947 250 miljonit albumit 1998. aastal löödi ta rüütliks.
teadmata. Seepärast on suurt rõhku pööratud ka sellele eelnevatele sündmustele. Uurimuslik töö on sündmuste sisult jaotatud kolmeks osaks: taust, Balti kett ja sellega seotud hilisemad sündmused. Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest. 3 1. Taust 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning Joonis 1
[2] 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja ning sellel peval algas ametlikult I maailmasda. 30. juulil kuulutas Venemaa vlja ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise thtajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sjaga, kui too ei j Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega vlja ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale le noodi sjakuulutusega.[2] Saksamaal ettevalmistatud sjaplaani alusel pidi peamine lk Prantsusmaale antama lbi Belgia, mistttu esitati 2. augusti htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise thtajaga ultimaatum, milles sdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nuti endale luba Belgiasse ved sisse viia.[2] 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sja
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi P...
Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Eriti aktiivselt tegutses KGB ülem Vladimir Krjutskov. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. 18. augustil tegid vandenõulased Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine. Gorbatsov keeldus ning ta suleti Krimmis koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et haigestunud" Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vaba-duspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega
ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL oli sõja võitjariik, siis Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust ei taastatud.
Kolmteist aastat hiljem kuulutas Eesti Vabariigi valitsus 23. juuni riiklikuks võidupühaks Rahulepingule kirjutati alla Tartus 2. veebruaril 1920. aastal, milline osutus Eestile kõigiti sobivaks, sest venelased pidid leppima esitatud tingimustega. Sõda kestis 28. novembrist 1918. aastal, mil Vene punavägi alustas pealetungi Narvale ja lõppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
