ühiskonnas tagada toidukaupu, millele järgnesid nälg ja epideemiad, seeläbi suri samuti palju inimesi. Positiivne osa esimeses maailmasõjas on samuti suur. Esimest maailmasõda peetakse moodsaks sõjaks, kuna tehnika arenes kiiresti ning seal võeti kasutusele rohkelt sõjalisi uuendusi. 1915. aastal toimunud Ypresi lahingus võeti kasutusele mürkgaas, 1916. aastal aset leidnud Somme´i lahingus hakati kasutama tanke ning Jüüti lahingus, mis toimus 1916. aastal kasutati esmakordselt allveelaevu. Lisaks leidsid oma koha sõjas ka kuulipildujad, kahurid ning alguse sai ka lennunduse areng. Need uuendused andsid võimaluse vaenlasest kergemini ning kiiremini jagu saada, kuid samas mõned uuendused on tulnud kasuks ka väljas pool sõjaolukordi, näiteks lennukeid kasutame me tänapäeval selleks, et ühest maailma otsast vähese ajaga teise otsa lennata. Ka autode levik on alguse saanud just esimese maailmasõja aegadest.
Allveel Mängus allveelaevade häving s eesmärgiks on hävitada oma võimalik. Allveelaeva hävitamise mis kokkupuutes allveelaeva Mängija reguleerida on mängua mida ületades jääb mäng seism pomme oled teele lasknud ja vajutades nupule "Alusta mäng nuppu "Tuld" ja mängu saab iga Allveelaevade häving gus allveelaevade häving saab mängija oma käsutusse sõjalaeva ja smärgiks on hävitada oma territoriaalvetes nii palju allveelaevu kui alik. Allveelaeva hävitamiseks on laev varustatud süvaveepommidega, s kokkupuutes allveelaevaga plahvatavad ja hävitavad allveelaeva. ija reguleerida on mänguaeg ja maksimaalne kasutatav pommide arv, ületades jääb mäng seisma. Mäng näitab sulle jooksvat aega, palju sa mme oled teele lasknud ja palju neist tabas. Mängu saab alustada ades nupule "Alusta mänguga". Pomme saab teele saata kasutades u "Tuld" ja mängu saab iga hetk lõpetada vajutades "Katkesta mäng". Max_pommid
Laseri poolt tekitatud valgusvälja õhku kasutatakse erinevate mikroobjektide hoidmiseks ja manipuleerimiseks mikroskoobi all. James Bond filmitrikid ? Industrial laser piisavalt võimas laser, et jätta jälg kuule. Lõikab ka läbi metalli. Kuid laserkiir ise oli optiline illusioon. Industrial satellite laser Seda laserit aktiveeriti sadade teemantitega, et saada piisavalt tugev laserkiir, et hävitada näiteks allveelaevu ja muid sihtmärke. Rolex Wristwatch James Bondi käekell, mis oli varustatud väikese laserkiirega, mis suutis läbi asjade lõigata. Moonraker laser gun Sellega sai lasta ka kosmoses. Kujundati selleks, et püüda lõksu inimesi. Laser Polaroid Camera Kui selle kaameraga tehti pilti ja kasutati välku, siis pildid olid Xrayed ( röntgen ).
hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest. *Sõjaväekohustus keelati, kindralstaap saadeti laiali. *Ei toht omada lennuväge, allveelaevu. *Saksam pidi maksma reparatsioone.*Saksamaa kolooniad jagati ümber.
Selles lahingus esimest korda kasutati tanke. Tankid- purustasid vastaste traattõkkeid, surusid maha kuulipilduja pesi ja tekitasid algselt paanikat. Olid väga aeglased; inimene kõndis vist kiireminigi. Sakslased leidsid nõrgad küljed ja siis osati nende vastu võidelda. Allveesõda- sakslaste allvelaevade rünnakud inglise pealveelaevadele; kuna saksamaa oli Inglise mereblokaadis ja tema laevastik ei olnud nii tugev kui Inglise oma, kasutasid sakslased suurel hulgal allveelaevu, kuna see tehnoloogia oli suhteliselt uus ja selle vastu ei osatud väga tõhusalt võidelda ega allveelaevu leida. Lusitania- Inglise reisilaev, mis lasti saksa allveelaeva poolt põhja; laeval oli palju tsiviilisikuid, kellest suur hulk oli ameeriklasi ('MURICA), mille tõttu tabas sakslasi ülemaailmne hukkamõist; samuti öeldakse, et see oli üks põhjusi, miks USA astus sõtta Jüüti merelahing- suur merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel, mis lõppes viigiga,
Severomorskis ja väiksemad baasid Murmanski piirkonnas. Laevastiku põhiülesandeks on hoida oma strateegilised tuumaallveelaevad staatilises valmis olekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele ja jaguneb merel baseeruvateks üksusteks, merelennuväeks, merejalaväeks ning rannikukaitse üksusteks. Merel baseeruvated üksused jagunevad kaheks, allvee- ja pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised tuumaallveelaevad, nende ülesandeks on olla varjatud strateegiliseks tuumaheidutuseks. Tuumajõuseadmega ründeallveelaevu on Põhjamere laevastikus 26, mille peamiseks ülesandeks on jahtida strateegilisi tuumaallveelaevu. Väikseima osa moodustavad konventsionaalsed allveelaevad, mille ülesanneteks jääb luure, eriülesanded ning rannikulähedane piirivalve. Pealveelaevu on 41, mille eesmärk on toetada ning kaitsta
Raymond (Ray) Kurzweil (12.02.1948) Ray Kurzweil sündis ja kasvas üles New-Yorgis. Tema vanemad olid juudid, kes põgenesid enne teist maailmasõda Austriast Ameerikasse. Raymond Kurzweil on tänapäeval üks tuntumaid futuriste. Microsofti asutaja Bill Gates on nimetanud 64aastast Kurzweili maailma kõige targemaks futuristiks. Futuristid analüüsivad mineviku sündmusi ja protsesse ning neis avalduvaid seaduspärasid ning püüavad nende põhjal teha tuleviku elukeskkonna, tehnoloogia arengu, sotsiaalsete suhete jms suhtes võimalikult põhjendatud ennustusi, mis teatud juhtudel aitaksid olevikus otsuseid langetada. Ray Kurzweil on öelnud, et aastal 2029 on inimene surematu. Tuues esile vererakusuuruseid "allveelaevu", mida loodetakse kasutada kasvajate hävitamisel ja trombide lahustamisel. Väidetavalt Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks. - Ray Kurzweil kirjutas oma esimese arvutiprogrammi olles kõigest...
Läänerindel kasutati positsiooni- ehk kaeviksõda, idarindel mitte. Sõjategevus algas enne läänerindel kui idarindel. Läänerindel olid kasutusel tankid, mürkgaas, allveesõda. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi uuendusi. 10. Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid Täiustati allveelaevu ja hakati pidama allveesõda Täiustati lennukeid, lennukite tähtsus sõjas suurenes: sagenesid õhulahingud, lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukite ülesanne polnud ainult luure 11. Bresti rahu (põhjused, sisu, tulemused, mõju Eestile) Venemaa oli sõjast kurnatud ja 1917. aasta novembris pöördusid võimu haaranud enamlased Saksamaa ja liitlaste poole sooviga sõlmida vaherahu. 3. märtsil 1918. aastal sõlmiti Bresti rahu, Nõukogude Venemaa
karmiks: *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused. Elsass- Lotring läks Prantsusmaale, Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. Rahvasteliit- oli loodud Pariisi rahukonverentsi otsustega. See pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Selle organisatsiooni juhtorganid olid Täiskogu ning Nõukogu. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO-ga, kuid
jutustustega. Kuigi kirjanikukuulsus ei tulnud kohe, jätkas Verne ikkagi kirjutamist peale ülikooli lõpetamist. Jules Verne on kirjutanud 69 romaani, mis kõik on koondatud ühte sarja „Kummalised teekonnad“. Teostest on tuntuimad:“80000 kilomeetrist vee all“, „Kapten Granti lapsed“, „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“, „Viieteistkümne aastane kapten“. Tema romaanid köidavad inimesi just sellepärast, et ajal, mil ta neid kirjutas, ei olnud allveelaevu ega õhupalle. Ta ei kujutanud kunagi asju, mis ei võiks olemas olla. Seda peetakse ka geniaalseks ettenägelikkuseks. Kirjanik on õppinud ka ladina keelt, mida ta kasutas oma novelli „Le mariage de Monsieur Anseleme des Tilleuls“ keskel. Tänapäeval tunnevad teda lapsed põhiliselt tema 1874. aastal avaldatud seiklusromaani „Saladuslik saar“ järgi. „Saladuslik saar“ räägib Ameerika kodusõja
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud
ALLVEELAEVAD AASTANI 1939 Legendi kohaselt olevat allveelaevu esimest korda kasutanud Aleksander Suure sõjamehed aastal 332 eKr Tüürose (tänapäeva Liibanoni) piiramisel. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. Esimene usaldusväärne teave allveelaeva ehitamisest pärineb aastast 1620. Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati
1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada)
Millised olid esimese maailmasõja tagajärjed? Ma arvan, et sõjal oli palju negatiivseid tagajärgi. Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes 28 miljardit dollarit. Sõda mõjus ka inimeste psüühikale. Paljudel oli suur stress ja pinge sõja pärast, polnud ka ime kui mõni hulluks läks, sest paljud nägid sõjakoledusi pealt. Kui mehed läksid sõtta siis
· 10 miljonit suri nälga ja haigustesse · 20 miljonit haavatut Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 Saksamaa territoriaalsed kaotused Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 · Saksa sõjaväe (palgaarmee) suuruseks kinnitati 100000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati. · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. · Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaas...
· Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5- 15. aastaks. · Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse
rünnata märkamatult ja hävitavalt Sakslased ehitasid 1913.aastal omale esimese täielikult sõja jaoks ehitatud allveelaeva See osales esimest korda lahingus 1915. aastal Ka inglaste laev AE2 osales samas lahingus ( Dardanellide lahingus) Prantslased eriti merevägedele rõhku ei pööranud ja nende allveelaev ei olnud sakslaste ja inglaste omadega võrreldav Kokkuvõte Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda sõjas allveelaevu ja lennukeid ning leiutati tankid Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana Loovtöö õpetas mind oma aega paremini planeerima Tulevikus on mul lihtsam uurimustöid teha, kuna sain palju kogemust juurde AITÄH KUULAMAST !
juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ega allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogseid lepinguid sõlmiti ka Austria, Türgi, Bulgaaria ja Ungariga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid.
• vastastik ideoloogia • vastastik luure • vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO) • võidurelvastumine • 3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945.a võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm. 1949.a katsetas NSVL tuumapommi. Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. • Aatompomm • bioloogiline relv • keemiline relv 1950.aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu ja allveelaevu. Koguti kokku tankid, kahurid ja lennukid. 1961.a rajati Berliini müür. 4.Millal loodi NATO, loojad riigid jne? Nato loodi 1949.aasta aprillis. Eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid Beneluxi riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, USA jne. Lepingu võtmeosa oli artikkel number viis. See kohustas igat liikmesriiki käsitlema relvastatud rünnakut ühe liikmesriigi vastu kui rünnakut kõigi riikide vastu. 5
Seetõttu lasi saksamaa leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi venemaale sõita ning toetada neid hiljem ulatuslikult rahaga Pariisi rahukonverentsi tulemused- lükati tagasi am presidendi laiahaardeline rahuplaan, kaotanud riikide esindajad kutsuti pariisi alles rahulepingutele allakirjutamiseks. Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti ehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Manööversõda - püsiva
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest
kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks
liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepaneku hakata salaja ette valmistama Saksa tankiste Kaasanis, sõjaväelendureid Lipetskis, sõjakeemikuid Saratovis ja Volskis. Ettepanek võeti vastu. Sõjapidamine vajas strateegilist tooret (naftat, rauamaaki, haruldasi metalle jne), mida Saksamaal polnud. Majanduslik blokaad oleks tähendanud aga Saksamaale surma ja seda
kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks
jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest. Rahvasteliit oli aastatel 19191946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Organisatsiooni ei kuulunud USA, mistõttu kukkus Rahvasteliit läbi
liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. 3. kuidas muutus lahingutaktika I MS ajal ? 1916.a septembris võtsid inglased kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat, muutes positsioonisõja tõhusust. Üha rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa vahel kuulutati sõjatsooniks. III 1. muutused majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäevaelus: Ühiskonnas : 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj mehe, mõnel maal kehtestati seetõttu pldine töökohustus. Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad. Mõned riigis varisesid sõja tõttu kokku. Naised pidid pere eest hoolistemise kõrval tegema ära ka meeste tööd
Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi ka...
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V
1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni Somme´i lahingus võeti esimest korda kasutusele tankid Venemaa vasturünnak idarindel Rindejuhiks sai Aleksei Brissilov, ke alustas plaanimist pealetungi Galiitsias 1916.a murdis vene armee läbi Austria-Ungari kaitseliinist 1916.a augustis Rumeenia tuli Antandi poolele sõtta Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud Kasutati rohkem allveelaevu 1915.a veebruaris alustas Saksmaa allveelaeva sõda 7.mail 1915.a uppus Inglismaa reisilaev Lusitania, mille uputas Saksa allveelaevas, Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus
aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne. · Pidid maksma võitjatele reparatsioone · Armee suuruseks võis olla vaid 100.000 vabatahtlikku elukutselist sõdurit Prantsusmaa polnud tingimustega rahul, sest soovis, et sakslasi alandataks ja karistataks veel karmimalt. Karmid ja alandavad lepingutingimused on üks teise maailmasõja algamis põhjustest. Rahvasteliidu loomine(1919)- loodi Pariisi rahukonverentsil(Prantsusmaal), see oli
majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused. Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks pidi Saksamaa hüvitama võitjariikidele reparatsioone. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid, kommunistid. Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna
Esimene uuendus oli positsiooni- ehk kaevikusõja kasutuselevõtt. Samuti kasutati kaitseliinide kindlustamiseks okastraati ja betooni. Inglaste poolt võeti kasutusele Maximi poolt leiutatud raske kuulipilduja. Aasta enne tankide rindele ilmumist Somme´i lahingus 1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid. Algselt sõjavarustuse transpordiks, hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu. Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse
Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15 000 vabatahtlikku) . Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936. aastal viis ta väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1.septembril ründas Saksamaa Poolat, millega muutis ta Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda. 11. märts 1938
alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Suurim kaotaja on Saksamaa ka sellepärast, et talle määratud reparatsioonid olid väga kõrged. Saksamaast tehti sõja puhkemise süüdlane, kuigi selles on kõik mingil määral süüdi, et sõda üldse toimus. Laostunud riigil ei olnud aga raha, et sõjakahjude eest maksta, sest nad olid isegi laenu võtnud, et sõda pidada. Sellega keegi ei arvestanud, eriti Prantsusmaa, kes nõudis suurimaid tasusid, kui Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal
(3)Versalles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? PROBLEEM OTSUS TAGAJÄRG Kes oli süüdi maailmasõja Ainult Saksamaa kandis süüd. Saksamaa soov alguses? uuesti sõda Saksamaa sõjalise võimsuse Ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, alustada, kärpimine. lahingulennukeid, tanke ega raskekahureid. Oli lubatud kättemaks vaid 100000 elukutselist vabatahtliku maa- ja 15000 alandamise ja mereväelast. ülbuse eest. Saksamaa kolooniad. Jagati võitja riikide vahel. Saksa territoriaalsed kaotused
28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi lisaks vähendama sõjaväge 100000 mehele. Saksamaa ei võinud kehtsetada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vas...
1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada)
kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: -Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. -Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata. 6)Eestlased I maailmasõjas- Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915
Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919 Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, ka Belgiale ja Taanile alasi Tekkisid uued riigid Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia Saksamaa kaotas kaheksandikku oma territooriumist, pidi sõjaväge vähendama 100000meheni, ei tohinud kehtestada sõjaväekohustust, omada lennuväge ja allveelaevu Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone Et Saksamaa täidaks oma tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna Rahulepingud sõlmiti lisaks Saksamaa liitlastega, nt Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga Ungari ja Türgi kaotasid suure osa oma territooriumist Pariisi rahukonverentsil koostati ka Rahvasteliidu põhikiri W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Maailmasõda tõi kaasa ka tehnika kiire arengu. Kiirete sammudega arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvi. Eriti suur hüpe toimus Mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Mereväes puudutas areng eeskätt allveelaevu, mida kasutati nii vastase sõjalaevade hävitamiseks, kui ka tähtsamate transpordi liinide läbilõikamiseks. Kui Maailmasõja alguses kasutati lennukeid ainult luurelendudeks, siis sõja käigus hakati neid ka kasutama lahingu tegevuses. Täiesti uue relvana võeti kasutusele tankid. Esimesena tõi tankid rindele Inglismaa, kui nende insenerivägede noor ohvitser mõistis, et vastase okastraattõkkest ja kaitseliinist on võimalik läbi murda, millegi täiesti uue vahendiga
Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema.
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega. 1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal oli ka hulgaliselt ameeriklasi. Sõja venimine tekitas tüdimust, pahameelt ja kurnas väga sõdivaid rahvaid. Elatustase langes järsult, oli toidupuudus, levisid epideemiad. Sõjaväest deserteerumised olid sagedased, kuna perest lahusolek mõjus nii meestele kui ka nende peredele laastavalt. Naised pidid hakkama saama kõigi
delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. 20. Versailles`rahu ja selle tingimused- saksamaa ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas 1 maailmasõja. Versailles`rahu- Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uud poliitiline süsteem. Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu
selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult. Loodi ka Rahvasteliidu põhikiri, mis oli kõikide lepingute osaks. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks. Versailles' süsteem pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis
01.1919 · Osales 27 riiki · Lükati tagasi USA presidendi Woodrow Wilsoni 08.01.1918 esitatud rahuplaan ja keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Antandi ja Saksamaa vaheline rahulepe e Versailles'i rahuleping kirjutati alla 28.06.1919 · Saksamaa kandis ränki kaotusi (loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi, pidi vähendama sõjaväge, keelatud oli kehtestada sõjaväteenistuskohustust, ei tohtinud omada allveelaevu jne) · Rahvasteliidu põhikiri=kõikide maailma riikide ühisorganisatsioon agressorite taltsutamiseks ja riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks Esimese maailmasõja tagajärjed: · Hukkus u 10milj, haavta sai 20milj · Kadunud sugupõlv · Saksamaa, Venemaa ja Austria-Ungari varisesid kokku, tekkis hulk väiksemaid rahvusriike · Muutus jõudude vahekord maailmas: algas USA esiletõus · Demokraatia kriis · Äärmuslike liikumiste teke
kaotasid alla tuhande mehe. Inglased ründasid Aafrika kolooniaid, vallutasid need. Hitler ei tahtnud, et liitlane Itaalia kokku variseks ning tõttas appi. Tehti Aafrika korpus. Selle eesotsas oli Erwin Rommel, kes sai tuntuks Kõrberebase nime all. Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. SÕDA MEREL JA ÕHUS 1940. algas intensiivne allveesõda Atlandi ookeanil. Inglismaale oli see suureks ohuks. Õnneks polnud sakslastel alguses piisavalt allveelaevu. 1942. aastal oli allveesõda kõige ägedam. Liitlasväed suutsid siiski peale jääda, sest liitlased suutsid ehitada kiiremini kui sakslased hävitada ning murti sakslaste salakood Enigma, lisaks õpiti nende vastu kasutama ka lennuväge. 1942.1943 aastal omandas õhuvägi järjest suuremat tähtsust. Saavutanud ülekaalu õhus, hakkasid liitlasväed Sks süstemaatiliselt puruks pommitama. Hukkus palju tsiviilelanikke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
