- juhtimise parandamine - töötajate kaasamine olukorra parendamisele - suhete korraldamine - meeskonnatöö - stressi maandamine - töötajate tervisekontroll Inimese vaimse tegevuse astmed: 1. Teabe otsimine ja vastuvõtt meeleorganite poolt 2. Teabe mõistmine ja käsitlemine Teabe võrdlemine varem salvestatud teadmistega või omavahel; otsustamine, tegevuse kavandamine. 3. Teabe alusel toimuv tegevus Liikumistegevus, aga see võib olla ka sõna või teabe mälus fikseerimine. ERUTUSSEISUND Närvisüsteem võtab välismõjutused vastu olenevalt erutusseisundist. Inimese erutusseisund muutub hetkeliselt ja see oleneb ümbruskonna häiringutest, töö kestusest, töö iseloomust. Kui töö on jätkunud kaua aega ja inimene on väsinud, on on erutusseisund normaalsest kõrgem. Tekkivad häiringud infokäsitluses. Häiringu ajal erutusseisund langeb sekundiks või paariks, millega seoses siis ka infokäsitlus on takistatud. Tegevust võib jätkata nn ,,aukudest"
roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.
200 mg päevas. Energiajooki on lubatud tarvitada alles 18 eluaastast. Energiajook põhjustab unehäireid, kõrgenenud vererõhku, südame pekslemist ja suurenenud uriinieritust. Energiajook sisaldab ergutavaid toimeaineid millest levinum on kofeiin.lisaks sellele võib see sisaldada tauriini ja glükoronolaktooni. Ja paljudesse energiajookidesse on veel lisatud B-grupi vitamiine Energiajookide liigse tarbimisega võib kaasneda peavalu, ärevus, ärrituvus, erutusseisund, unetus, peapööritus, värinad, segadus, psühhoos, krambid ja vaimse seisundi muutused. Energiajooki on lubatud kasutada harv, näiteks siis kui inimesel on vaja ärkvel püsida üleväsinuna näiteks autoroolis või mõne muu vastutusrikka või isegi eluohtliku olukorra puhul. Kasutatud kirjandus: 1.https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Annaagejeva/energiajook# Energiajookide_m%C3%B5ju_tervisele 2.http://www.tunnetoitu.ee/energiajoogid/#energiajalapsed 3.http://toitumine
· Narkomaan muutub ükskõikseks, ei hooli oma välimusest. · Halvenenud maitse ja lõhnataju · ebaselge kõne · süljeerituse suurenemine · pulss ja hingamine on kiirenenud Mõne päeva pärast hakkavad sümptomid kaduma Isegi ühekordne narkootikumi sisseviimine võib viia üledoosi. Stimulant Kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid Tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused Kui doos on väike: kõnekus, erutusseisund, reipus, kehatemperatuuri tõstimine. (Kofeiin, nikotiin, efedriin) Kui doos on suur: rahutus, peavalu, krambid, agressioon, vaimuhaigus, rütmitus. (Amfetamiin, kokaiin) Veel me vaatlesime ka ühised sümptomid Ühised sümptomid · Intensiivne soov tarbitada seda ainet, psühholoogiline sõltuvus, kinnisidee. · Aine puuduse põhjal inimene muutub agressiivseks. · Vaba aeg ja huvid jooksevad kokku tarbitada aineks.
süstivad narkomaanid on alustanud kanepi suitsetamisest. Ilmselt pole juhuslik seegi, et kanepi sõltuvusest on väga raske vabaneda. Loomulikult ei mõtle paljud oma esimesi suitse tehes sõltuvusele ja ei unista narkomaaniks saamisest, ja vaevalt, et ükski narkomaan on tahtnud saada narkomaaniks. Kui Sa aga siiski otsustad kanepit tarvitada, siis on siin mõningaid fakte, mida Sa peaksid teadma. Kanepi valmististe toime algul esineb erutusseisund, heaolutunne, motoorne erutus, liikumistung, naerutuju, tahtmine vigurdada, laulda, tantsida, raskusi tõsta. Mõttevool kiireneb, suureneb jutukus. Fantaasia on piiritu. Lõbusus vaheldub nututujuga. Aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed paistavad moonutatutena. Mõnel inimesel võib tekkida tugev seksuaalne erutus. Lühiajaline erutusseisund asendub hirmu ning võõrastustundega. Mõtlemine muutub ebaloogiliseks, saabub unenäguderikas uni. Inimesed
Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti hakkama tavalisel toitaineterikkal aiamullal. Paljunemine Paljuneb seemnetega, vähem ka maa- aluste võsunditega. Kasutamine Peamiselt kasutatakse rahustina ja uinutina. Osadele inimestele avaldavad rahustamisele vastupidist ergutavat toimet. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus. Ravimtaimena kasutatakse palderjani juurt, mis kogutakse kas varakevadel enne lehtede ilmumist või hilissügisel, mil taim on oma kasvu lõpetanud. 1) Mullast puhastatud juured pestakse hoolikalt külma veega ja jäetakse mõneks päevaks tuppa tahenema. 2) Juurikad kuivatatakse aeglaselt, neid aeg-ajalt segades umbes +30...+35º C juures. 3) Seejärel kuivatatud juured peenestatakse ja säilitatakse suletud
1. Näsiniin - Daphne mezereum Viljad, koor, lehed kui ka õied on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb
elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada end. Kokaiini töötlemisel saadakse sellest mitmeid kordi tugevamat ja kiiremini sõltuvust tekitavat narkootikumi - cracki, mida suitsetatakse. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse ainest. Tavaliselt kestab koka mõju 4-5 tundi, väga kvaliteetne koka pakub leevendust kaheksaks tunniks. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Toime sisaldab psühhostimulatsiooni, vähendab nälga ja janu ning tekitab kogenud kasutajal tohutu energiajuurdevoolu. Paljud tarvitajad on täheldanud isegi orgasmitaolist seisundit. Ilmneb eufooria, õnnetunne, lõbusus jaalguses seksuaalsuse suurenemine. Võrreldes Ecstasyga,
ECSTASY · Ecstasy all mõeldakse rühma sünteetilisi narkootikume, mis keemiliselt sarnanevad amfetamiiniga. · Ecstasy on tugev ergutav toime ja tekitab vaimse heaolu tunde. Leidub eri kuju ja värviga tablettidena. · Tekitab sõltuvust, tarvitaja tahab seda üha uuesti ja ei suuda selle kasutamisest loobuda. AMFETAMIIN · Amfetamiin on täissünteetiline aine. · Esineb tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. · Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine. · Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, hambad hakkavad lagunema. Võivad tekkida mäluhäired. Kokkuvõte · Kõik uimastid mõjutavad meie kesknärvisüsteemi. · Need ained teevad tarbija uimaseks ja inimene ei taju enam ümbritsevat keskkonda korrektselt.
vaevavad õhupuudus, pisaravool, ängistus rinnus, südamepekslemine, peapööritus, rõhumistunne peas. Enamasti algab hasisi proovimine koos kogenud kaaslastega, kes on juba jõudnud eufoorilise reaktsioonini; nende õhutus, toetus ning õpetus aitavad mõjusalt kaasa kanepi edasisele tarvitamisele. Katseid jätkama õhutab ka uudishimu lõppude lõpuks ikkagi hasisi efekti tunnetamiseni jõuda. Edasisel India kanepi valmististe tarvitamisel tekib hea enesetunne, rõõmus tuju , erutusseisund, ebatavaline heaolutunne, liikumistung, tahtmine vigurdada, laulda, tantsida, raskusi tõsta. Mõttevool kiireneb, suureneb jutukus. Fantaasia on piiritu. 6 Lõbusus vaheldub nututujuga. Aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed paistavad moonutatutena, värvid tunduvad eredatena, helid valjuna, esemed kontrastsetena, aja kulg kiirenenuna
aktiivsus (kui minna eksamile mütsiga lööma, siis ei saa parimat tulemust; organism ei mobiliseeri ennast piisavalt kuna tulemus pole tähtis. Samas kui liiga palju püüda, on organism liiga aktiivne). Optimaalse aktivisatsiooni tase on individuaalne. YIN-YANG E. VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse paneb, siis erutusprotsessil on kaldvus jääda samaks või väheneda, vastandprotsess tavaliselt suureneb. Seega, inimene hakkab järjest rohkem narkot panema.)
verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse, on ka oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte. Amfetamiin põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. Amfetamiini toime Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodustab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Mõned arstid on amfetamiine soovitanud kehakaalu vähendamiseks, kuid enamik seda ei tee,
kannatlikumad, vajavad käitumises viisakust ja tähelepanu · Mehed katsetavad, riskivad, uurivad · Naised eelistavad vähem riskida, lähevad välja kindla peale · Mehed hindavad töösuhetes ametlikkust, suhted ülemustega. Hindavad edukust töö juures · Naised: head suhted töökaaslastega, hindavad enda vajalikkust tööl Armumine ja armastus Armumine saabub ja kaob äkki. Keskendub ühele suhtele. Kõrgenenud tundlikus. Pidev erutusseisund. Armastus on pikaajaline rahulik suhe. Keskendub mitmele inimesele. Abielluma peab armastajana. Armastuse etapid: 1. Meeldimine, tekib usaldus Armastuse teooriad Armastuselt oodatakse võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soovida endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks.
· Mehed ei nuta nii palju kui naised · Venelased on emotsionaalsemad kui eestlased o Nt sünnitusel karjusid venelased:" Stalin pomogi!" 1. Meeleolu a. Pikaajalisem emotsionaalsem seisund b. Sõltub olukorrast ja tähtsamatest sündmustest c. Kui midagi on halvasti, siis ei tunta ennast õnnelikult d. Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele 2. Afekt a. Väga tugev erutusseisund b. Emotsionaalne plahvatus, kus kaob enesekontroll c. Ei suuda kontrollida nägu ja liigutusi jne, võib esineda mälulünki jms 3. Kirg a. Tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund b. On seotud mingi konkreetse objekti või eesmärgiga c. Nt markide kogumise eest on mõned suuri summasid välja käia 4. Frustratsioon a. Tugev lühiajaline erutus b. Psüühiline pingeseisund c
Palju oleneb konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Mitmed faktorid alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle
inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. 1.3.3 Narkootikumide tarvitamine Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku
metsaskäik tursunud kõriga. Harilikust näsiniinest on leitud 3 toksilist ühendit, mis kannavad omadustele vastavalt väärikalt kurjakuulutavaid nimesid – daphnetoksiin, mezereiin ja dihüdroksükumariin. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma. Mürgistusnähud: Mürgistus ilmneb esmalt tugeva põletusena suus ja kurgus; sellega kaasnevad peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus ja verine väljaheide. Rasketel juhtudel järgneb erutusseisund, kehatemperatuuri tõus, pulsi kiirenemine, tekivad hingamise häired ja nõrkus, lõpuks kaob teadvus. Mürgistus võib lõppeda surmaga, lastel võib sellele eelneda krambid. Enamasti tekib raske põletik suus; mao ning soolte, samuti neerude talitlus on pikka aega häiritud. Euonymus alatus(tiivuline kikkapuu) ja Euonymus europaeus(harilik kikkapuu) Taimeosad, eriti viljad ja lehed mürgised. Kikkapuu sisaldab alkaloide teobromiini ja kofeiini, samuti väga kibedaid terpeene
Mitmed faktorid alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. 2 Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove
Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest Opiaatide toime: kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda ka erutusseisund, koos oma võimete ülehindamisega suureneb ettevõtlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt üle elada. Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist üksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene töövõime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski ei suuda kõigutada
kõige suurem amfetamiini tarvitamise epideemia, mis kestis 1950. aastate keskpaigani. Selgus, et üle kahe miljoni jaapanlase süstis endale veeni psühhostimulaatoreid. 1960. aastate teisel poolel võeti mitmes riigis vastu amfetamiini vastased seadused. Aga oli juba hilja psühhostimulaatorid olid levinud üle maailma. 4 Amfetamiini toime : Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted.
Vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. DÜSGRAAFIA vaegkirjutamine e. õigekirjahäire. Düsleksia lugemishäire. DÜSARTIA kõnepuue, häirunud on kõnelihaste töö ja inimene pole võimeline kõnelema. Kesknärvisüsteemi kahjustusest. AMNEESIA - sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. DEMENTSUS sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Mäluhäired. Vanemas eas. EPILEPSIA epileptilisest koldest tekkinud erutusseisund ajus, mistõttu tekib kramp. ABI KRAMBI AJAL: jälgida, et ei vigastaks end, mitte kinni hoida, pea alla padi, vabastada kaelus, panna küljele, ei tohi jätta üksi, kiirabi kutsuda juhul, kui hoog on üle 10 minuti. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud Kooma. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni
Palju oleneb konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Mitmed faktorid alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. 2.2 Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. 2.3 Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle
Mitmed faktorid vähendavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. Joove on jaotatud kolmeks: kerge joove, keskmine joove ning raske joove. [3] Kerge joove Kerge joobe puhul paraneb inimese enesetunne ning alaneb enesekriitika. Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ning hoolimatus. Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Suureneb inimese jutukus. Liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Inimese nägu on kergelt
kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude
Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Kuna peod kestavad kaua, tihtipeale hommikul kella kuueni, võetakse amfetamiini selleks, et jõuaks üleval olla. Need, kes on juba sellega harjunud, ei saa enam pärast ilma hakkama. Kui pidusid on tihti ja nad kestavad ööd läbi, võib järgmisel päeval tulla probleeme oma kohustuste täitmisega ja need, kes on juba suuremad tarbijad, hakkavad end turgutama ka päeval. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel
Mitmed faktorid vähendavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. Joove on jaotatud kolmeks: kerge joove, keskmine joove ning raske joove. [3] Kerge joove Kerge joobe puhul paraneb inimese enesetunne ning alaneb enesekriitika. Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ning hoolimatus. Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Suureneb inimese jutukus. Liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Inimese nägu on kergelt
Füüsilised probleemid: • Tugev sõltuvuse sündroom, vajadus psühhotroopse aine järele; 13 • Vigastused, luumurrud, lihasevenitused jms; • Probleemid seedetraktiga, söögitoru põletikud, diabeet, vähk; • Probleemid nahaga, lööbed; • Kõrge vererõhk, südame rütmihäired, krambid, abitaminoos; • Kosmeetilised probleemid välimusega, tursed; • Närvilisus, pidev erutusseisund; • Mälu nõrgenemine ja muud ajukahjustused. Psüühilised probleemid: • Depressioon • Paanikahäired • Meeleolukõikumised • Rahutus • Kirg alkoholi järele (sõltuvus) • Iseloomu muutumine • Haiguse sümptomite eitamine • Pidev erutusseisund • Unetus Sotsiaalsed probleemid: • Ebanormaalne suhtumine lähedastesse
lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. 23.LIHASE LÕDVESTUSE TÄHTSUS Lõdvestus on lihastiku ja närvisüsteemi selline seisund, millal tahtele alluvad lihased on pingele võimalikult vabad. Lihaskontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud närvisüsteemi pidurdusprotsessist. Lihaste lõõgastusseisundis saab KNS minimaalselt signaale lihastes lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihaste lõdvestus ja NS erutusseisundi seos võimaldab mõjutada emotsioone lihaspinge krutib psüühilist pinget. 24.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht on paksenenud. Lihas on hästi kombeldav.Nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul 25
Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest (Koldits 2001) Opiaadid kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda ka erutusseisund, koos oma võimete ülehindamisega suureneb ettevõtlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt üle elada. Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist üksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene töövõime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski ei suuda kõigutada. Meditsiinilised nähud on
Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased
pooldajad usuvad, et see on võimalik. Vastavalt tunnetuslikhindavale emotsiooniteooriale (mõnikord nimetatud ka tunnetuslikuks teooriaks), võivad emotsiooni autonoomselt valla päästa mitmesugused üldised tunnetuslikud seisundid, kuid need on üksnes emotsiooni tekitavaks toormaterjaliks üldise erutuse kogemiseks, kindlaks määramata selle seisundi erinevusi ja mitte midagi enamat. Erutusseisund muutub eriliselt kogetavaks emotsiooniks selle seisundi põhjusi tunnetades ja neid tõlgendades. Tegelikult on see võrdväärne olukorra tunnetuslikule hindamisprotsessile. Inimese süda lööb kiiremini, tema käed värisevad on see hirm, raev, rõõmus ootusärevus või põletava eseme puudutus? Kui indiviidi on just solvatud, tõlgendab ta seda kui viha põhjustavat välist tegurit ning tunneb ja tegutseb sellele vastavalt
- Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus
anomaaliad) on tõestatud katseloomadel. Kinnitust on leidnud enamuse uimastite kahjustav toime loote arengule, sünnituse kulule ja imiku seisundile, mis on oma olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem perinataalne (enne ja pärast sündi) suremus, haigestumine ja imikute äkksurm (hällisurm). Vastsündinul esineda võivad häired: · kesknärvisüsteemi erutusseisund · veresoonkonna funktsioonide häired · ainevahetuslikud häired · hingamisfunktsiooni häired · seedeelundite talitluse häired FAS-sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Tekib raseduse ajal alkoholi tarvitanud emade lastel. Laps on sündides alakaaluline, väikese peaga, tema nina on ülespoole suunatud, silmad iseäraliku lõikega, ülahuul on kitsas, lõug täielikult välja arenemata, madalad vaimsed võimed,
- „päris” muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured raskused peategelasel teel, aga lõpp on peamiselt õnnelik. kordamise seadus Ühe detaili väljatoomine/kordamine tähendab selle suurust ja tähtsust (nt kolm päeva võitleb noormees hiidudega, iga päev tapab ühe; kolm katset tehakse klaasmäele jõudmiseks jne). On gradatsioonilist kordus ja tavalist kordust. Kordusega on tihti seotud kolmarv, kolm on ülim arv, millega rahvatraditsioonis opereeritakse
o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema. Algusmeeleolu on tume, suured raskused peategelasel teel, aga lõpp on peamiselt õnnelik. kordamise seadus Ühe detaili väljatoomine/kordamine tähendab selle suurust ja tähtsust (nt kolm päeva võitleb noormees hiidudega, iga päev tapab ühe; kolm katset tehakse klaasmäele jõudmiseks jne). On gradatsioonilist kordus ja tavalist kordust. Kordusega on tihti seotud kolmarv, kolm on ülim arv, millega rahvatraditsioonis opereeritakse. Pearõhk
kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumise ja verdumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev teadvusetus, erutusseisund kuni pidurdus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu ja koordinatsioonihäired kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid.
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu
0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus
0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus
· Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani
· Kuidas rasedus on kulgenud · Kuidas sünnitus kulges Me ei saa tagajärge seostada konkreetse uimastiga- mitte spetsiifiline Mittespetsiifilised tulemus on: · Imik on alakaaluline · Enneaegne sünnitus · Platsenta varane irdumine · Kõrgem enne ja pärast sündimist suremus · Patsiendid on haiglas peale sündi · Äkksurm- hällisurm Vastsündinul võivad esineda häired: · Kesknärvisüsteemi erutusseisund · Veresoonkonna funkstioonide häired · Ainevahetuslikud häired · Hingamisfunktsioonihäired · Seedeelundite talituse häired NB!!! FAS (feetal alkohol sündroom) sündroom alkoholi kuritarvitavate emade lastel. Sõltuvus on kiirem naistel, raskem ravida. FAS sündroom- milliste beebide puhul vime üldse rääkida? Ei saa väita, et lapseootel emad, kes alkoholi tarbivad, peaks lapsel tekkima sündroom
Kultuuriline tegur- teadmine, mida armastus ja armumine endast üldse kujutab. See teadmine omandatakse raamatutest ja filmidest. Arusaam sobivast partnerist ja vastava partneri olemasolu. Seejuures täpsustaks algset arusaama tegeliku partneri järgi. Füsioloogiline erutus. Mõistmiseni, et armastatakse kedagi, jõuavad inimesed samamoodi, nagu nad saavad aru teistestki tugevatest emotsioonidest. Kui meil on segane, arusaamatu erutusseisund ja kui parajasti viibib läheduses veetlev vastassoo esindaja, siis saamegi oma erutusele sobiva sildi- tegemist on armastusega. Suhte arendamine ja lagunemine Suhte arengus võib eristada viite etappi: 1. Algatamine- tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust, püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. 2. Katsetamise etapp- suhtluse käigus üritatakse teise kohta teavet saada, vahetatakse suurel hulgal pinnapealset infot . 3
väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste
Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes
Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I. Janis 1972). Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest
5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude
· Seletamatud füüsilised sümptomid: ebamugavus, valud (nt peavalu). · Kõrge vererõhk. · Kõhuvalu/maohaavad. · Soolestikuprobleemid. · Menstruatsioonihäired. · Valud rinnus/südamepiirkonnas/arütmia/infarkt. · Hingamisraskused/astmaatilised sümptomid/astma. · Söömishäired: - isu / kaalu kaotus - ohjeldamatu söömine / äärmine rasvumine. Nähtavad käitumisjooned/sümptomid: · Erutusseisund (motoorne rahutus, edasi-tagasi kõndimine suutmatus rahulikult paigal istuda, käte mudimine, nutmine, vaenulik hoiak ja käitumine). · Kehalised muutused (häälekadumine, oksendamine, valud, klimp kurgus, peapööritus). · Tuimus, apaatia ja passiivsus või kangestumine (liikumatus, näib, nagu ei märkaks inimene enda ümber toimuvat). · Irratsionaalne käitumine (nt itsitamine, pidev naermine).
Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. prosotsiaalsuse oluline eeldus, ehk võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid · Normi järgimine Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda · Positiivne enesehinnang Abistan seetõttu, et peale seda saan endasse paremini suhtuda · Emotsionaalne erutus Kui ma näen abivajajat, emotsionaalne erutusseisund ja reaktsioon sellele on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu Valimised. · Ühtekuuluvus abistatakse neid, kes on mingil moel mulle sarnased. Abistatakse ka lähtuvalt sugulussuhtest A. Batson (1994) 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor e.g., gaining rewards, avoiding punishment
*Positiivsed tagajärjed – paljud muutused sõltuvad konfliktidest. Konfliktil on omadus tõsta üldist heaolu, muidugi siis, kui konflikti tase ei ole liiga kõrge. Konkurentsivormis konflikt harilikult suurendab grupi kokkukuuluvust. Kui suudetakse probleemid ära tunda, siis hakkavad lahendused lähenema. Sellest tulenevad aga ka muutused. Seega organisatsioon elab ja edeneb. Lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi mõtlemis- ja käitumisviise. Kuna konfliktis tugevneb meil erutusseisund, siis samaaegselt tugevdab see ka meie lahenduste otsimist, kuna meil on väga tugev motivatsioon. Kõige selle käigus luuakse uus harmoonia. Konflikti on kasulik stimuleerida näiteks siis kui juhtkond on olnud kaua sama, puuduvad uued ideed ja esineb vastuseisu muutustele ja grupis valitseb arusaam, et kooskõla ja koostöö on olulisemad (grupimõtlemise fenomnid) kui kompetentsus. Siis võivad konfliktid stimuleerida loomingulisust ja kriitilisust.
Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupi polarisatsioon- Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated. Selle nähtuse seletamiseks on välja pakutud 2 võimalikku seletust:
annaabi.ee 
