Palderjan (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

Palderjan

eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi ­ teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti hakkama tavalisel toitaineterikkal aiamullal. Paljunemine Paljuneb seemnetega, vähem ka maa- aluste võsunditega. Kasutamine Peamiselt kasutatakse rahustina ja uinutina. Osadele inimestele avaldavad rahustamisele vastupidist ergutavat toimet. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine

Bioloogia

13

pptx

Ravimtaimed esitlus

oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult. • Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega

Kodumajandus

8

odt

Veetaimede kirjeldused

ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m  paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad

Bioloogia

13

doc

Taimeteed

...........................................9 Kibuvitsatee ...........................................................................................................................9 Naistepuna .............................................................................................................................9 Teeleht .................................................................................................................................10 Palderjan ..............................................................................................................................10 Rukkilill ...............................................................................................................................10 Saialill ..................................................................................................................................10 NõmmeLiivatee..............................................

Toiduainete õpetus

7

doc

Taimeteed

· Naistepuna tee aitab kopsuhaiguste, maksahaiguste, närvisüsteemi häirete ja kõhuhädade puhul. Naistepuna õli on krampide ja lihasevalude puhul, samuti põletushaavade, paistetuse ja lihasevalu puhul. · Teeleht sobib raviks haudunud kohtadele ja väiksema verejooksu peatamiseks haaval. Suure teelehe seemneist keedetud leotis aitab hambavalu, toidumürgituse puhul. Teega saab ravida köha ja kopsuhaigusi. · Palderjan. Juurtest tehtud ekstrakti tasub võtta langetõve puhul. Paderjani tee on hea närvivalude, peapöörituse, higistamise ja hüsteeria puhul. Palderjanitee toob hea une Tallinna Teeninduskool ja aitab stressi puhul. Palderjani tinktuuri on soovitav võtta seedeprobleemide puhul. Palderjaniõliga hõõrumine aitab lihasekrampide vastu. · Rukkilill. Õitest valmistatud teed soovitatakse juua valgevooluse ja kinnise kõhu

Toiduainete õpetus

80

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003  EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia

44

doc

Maitse- ja ravimtaimed

RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander

Terviseõpetus

3

docx

Sootaimed

SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150­350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasambla

Loodusõpetus

Kommentaarid (0)