Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. ...
kummastki)? 4. Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem saada toidust (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised toiduained neid põhjustavad? 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad? 3. Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? 4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? 6. Mis põhjustab II tüüpi diabeeti? 7. Kuidas peaks allergik oma elu korraldama, et oleks kergem allergiatega toime tulla (loetle vähemalt 3 meetodit)? Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine:
..........................................................................................10 2.3 Hambakaaries..................................................................................................................10 2.3.1 Kaariese tekke põhjused...........................................................................................10 2.3.2 Kaariese vältimine....................................................................................................11 2.4 Toiduallergiad................................................................................................................. 12 2.4.1 Toiduallergia sümptomid......................................................................................... 12 2.4.2 Toiduallergia vältimine............................................................................................ 13 2.5 Toidutalumatus.....................................................................................................
oma probleemist ja tunnevad ise ära mida nad võivad süüa ja mida mitte. Need inimesed peavad küll loobuma väga paljudest toiduainetest, kuid neid aineid on tänapäeval väga hea ja lihtne asendada mõndade muudega. On olemas HYLA tooted laktoositalumatusega inimestele, kui nt teed pannkooke, ei saa nad panna piima, kuid saavad selle asendada sojapiimaga, maitse küll muutub kuid kui inimene on sellega harjunud siis ta ei tee vahet. Enamikel väikestel lastel on toiduallergiad, suureks saades nad kasvavad neist välja, kuid nad ei taha neid asju enam hiljem süüa, sest nad on harjunud olema ilma nendeta ja nad ei vaja seda.
8) turvasüsteemid Rauno Loik 5. SUHTLEMINE. 5.1. KEELEOSKUS 1) eesti keel I, II A2; III B1 2) võõrkeel A1 5.1.2 Arvuti kasutamise oskus. 5.1.3 Asjaajamine I, II algtase; III kesktase 5.1.4 Töökoha korraldamine 5.1.5 Töögrupi juhtimine I, II nõue puudub; III kesktase 5.1.6 Kutse-eetika 5.2. PÕHIOSKUSED JA TEADMISED 5.2.1 Tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad 5.2.2 Ülevaade Eesti ja maailma erinevate regioonide toitumistavadest 5.2.3 Pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, pagaritooted ja nende valmistamine (vt lisa D) 5.2.4 Erialane terminoloogia I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa E) 5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused, hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted
kummastki)? 4. Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem toidust saada (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised komponendid toidus neid põhjustavad? Lehmapiim - põhjustavad piimavalgud Muna - munavalge valguline osa Kala - valguline osa toidus Teravili - erinevate teraviljade valgud Soja - valguline osa toidus Pähklid 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? Allergiad üldjuhul avalduvad lapseeas, kuid võivad avalduda ka hilisemas eas Lehmapiima allergia (taandub tavaliselt enne 3'ndat eluaastat)
kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad, kaonormid toidutoorme töötlemisel · jookide sortiment, kvaliteet, koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad · põhilised keemilised ja füüsikalised muutused toiduvalmistamisprotsessis ·toidukaupade pakendid ja märgistused ·tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad ·töövahendid, seadmed ja masinad ning nende ohutu kasutamine ·toidutoorme ja toidu säästlik kasutamine ·oitude, jookide ning pagari- ja kondiitritoodete valmistamine ja serveerimine etteantud juhendi järgi ·eesti rahvustoidud ·toitumissuundumused. 2. Köögitöökorralduse oskused ja teadmised (oma töökoha ja köögitoimingute korraldamine, menüüde koostamine, toidu hinna kalkuleerimine, toidu säilitamine, laomajanduse põhimõtted).
isepäisel katsetamisel võib lapsel tekkida toitainete vaegus või ülitugev allergiline reaktsioon. Samuti ei pruugi toiduallergia olla seotud ainult ühe allergeeniga, vaid põhjus võib peituda mitme allergeeni koostoimes. Teine võimalus on süstida organismi väikestes kogustes allergeeni, et esile kutsuda vastureaktsioon või teha vastavaid nahateste, mille kaudu saab kindlaks teha probleemsed võõrkehad. Siiski imiku- ja väikelapseeas tekkinud toiduallergiad taanduvad enamasti lapse kasvades. Erandiks võib olla allergia pähklite, muna ja kala vastu, mis võivad olla eluaegsed. (3) 1.3. Igal neljandal inimesel on allergia Allergialiidu tellimusel valminud uuringu põhjal on 27 protsenti Eesti inimestest kimpus allergiaga.Allergialiidu teatel toob värske uuring välja tõsise olukorra allergiahaiguste ennetuse osas ja osundab ka probleemidele ravivõimaluste kättesaadavuses ning inimeste 14 teadlikkuses
Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on: tsitrusviljad herned sokolaad muna maasikad pähklid kakao kala tomat mandlid mesi Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele, lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele. Toiduallergiad: o Lehmapiimaallergia esineb kuni 4 % lastest ja möödub koolieas. Allergiat põhjustavad piimas leiduvad valgud või ainult üks neist. Sellisel juhul soovitatakse kasutada piima asemel sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajaid. Kuid 25% lehmapiimaallergikutest ei kannata ka sojavalku. Piima kuumutamisest on kasu siis, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud.
Mida tahaksid veel teada oma toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta (üks näide kummastki)? 4. Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem saada toidust (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised toiduained neid põhjustavad? Lehmapiima allergia: esineb 2-3% imikutest. Ülitundlikust põhjustavad mitmed piimavalgud. Võrreldes rinnapiimaga 0,9% sisaldab lehmapiim rohkem valku 3,4% ja on seega imikule liiga valgurikas. Lehmapiima valkude allergilised omadused ei vähene ka kuumutamisel. Allergia võib tekkida juba väikese koguse (spl) piima söömisel ja ka juhul kui imetav ema tarbib lehmapiima vm piimatooteid. Sellisel juhul peab ema piimatoodetest loobuma, aga kindlasti
kummastki)? 4. Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem toidust saada (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised komponendid toidus neid põhjustavad? Lehmapiima allergia: esineb 2-3% imikutest. Ülitundlikust põhjustavad mitmed piimavalgud. Võrreldes rinnapiimaga 0,9% sisaldab lehmapiim rohkem valku 3,4% ja on seega imikule liiga valgurikas. Lehmapiima valkude allergilised omadused ei vähene ka kuumutamisel. Allergia võib tekkida juba väikese koguse (spl) piima söömisel ja ka juhul kui imetav ema tarbib lehmapiima vm piimatooteid
Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel. Teatud määral vähendab
Õhtuti armastab vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos perega. Võtab toidulisandina D- vitamiini preparaate, aga ebaregulaarselt siis, kui meelde tuleb. Vedeliku tarbimine: Hommikul joob kanget musta kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. Eelistab veele magustatud gaseeritud jooke (tavaliselt joob ühe 0,5 liitrise pudeli päevas), sest need väidetavalt ergutavad. Vett joob rohkem õhtuti, umbes 4 klaasi. Patsiendi isu on hea, toitumispiirangud ja toiduallergiad puuduvad. Neelamine on vaba, probleeme seedimisega ei esine. Hambad on terved, käib kord aastas kontrollis. Ise ei meeldi süüa teha, eelistab osta poest valmistoitu, mida on lihtne soojendada. Naine samuti ei tee palju kodus ise süüa ja terve pere toitub enamasti poolfabrikaatidest. 5 Viimase aastaga on kaal 10 kg tõusnud. Patsient peab oma füüsilist vormi üldiselt heaks, aga sooviks kehakaalu langetada 7-10 kg, et parem välja näha
Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi-teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel.
huvi - Hüperaktiivsus ja impulsiivsus – hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust nõudvates situatsioonides. See võib, sõltuvalt situatsioonist avalduda kas liigse ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt tõusmisena jne kuigi oleks vaja rahulikult istuda - Probleemide tõttu võib tekkida depressioon ja agressiivne käitumine Põhjused: pärilikkus, keskkond, ajukahjustus, entsefaliit, toiduallergiad - Aju arengu viivis, mis vanusega kahaneb - Eneseregulatsiooni puudulikkus – eesmiste ajpiirkondade närviringetes anomaaliad sh basaalganglionides. Lisaks tegevuse katkestamisele ei õpi puuduliku eneseregulatsiooniga lapsed ka enda kogemusest - Ravimitest stimlandid Autismi spekti häired - Väa varieeruv häire raskusaste ja toimetulek ’ei kasva välha’ - Võib märgata ’imlikke’ tunnuseid juba beebidelt, füüsilise kontakti vältimine
Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv valk - laktoglobuliin, mille allergeensed omadused ei kao keetmisel. Teatud määral vähendab
Toidu ja jookide laad ning kogused Viimasel ööpäeval või kolmel viimasel päeval söödu/joodu Toidu ostmise ja valmistamise harjumused Rahulolu kehakaaluga Tegurid, mis mõjutavad toiduvalikut, nt usulised, rah- vuslikud, kultuurilised või majanduslikud tegurid Arusaamad ainevahetuse vajadustest Seonduvad tegurid, nt aktiivsus, haigus, stress Söömist mõjutavad tegurid: isu, ebamugavustunne, maitse ja lõhn, hambad, suu limaskest, iiveldus või oksendamine, toitumispiirangud, toiduallergiad Anamneesis toitumise/ainevahetusega seotud füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, nahk, juuksed, küüned, kõht NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine 85 Erituselundite talitluse valdkond Tavapärane põietegevus: sagedus, kogus, värvus, lõhn, ebamugavustunne, nüktuuria, kontroll ja muutused Tavapärane sooletegevus: regulaarsus, värvus, ko-
annaabi.ee 
