Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevate reklaami võimaluste analüüs.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, segadusse, aegunud, kogused, valikul, messid, kiidab, müügiinimene, meeldivaks, kuuldud, andmebaasid, 1182, teenindaja, ajakirjad, erialased, andedkasvavad üha 2) Hägusus - Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike) 3) Määramatus - Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon 4) Vasturääkivus - Suurte ontoloogiate korral võivad sisendandmed olla üksteisele vasturääkivad ning need konfliktid tuleb lahendada 5) Pettus - Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada Web 1.0 presenteeris infot suures osas staatilisel viisil. Infot sai otsida ja seda sai tarbida. Interaktsioon selle infoga oli aga minimaalne. Oskajamad said küll ise staatilisi veebilehti valmistada ja kohati sai ka kommentaare teatud lehekülgedele jätta, aga see oli ka kõik. Internetis surfamine sarnaneb Web 1.0 puhul raamatukogus käimisele. Web 1.0 suurimaks väärtuseks peetakse seda, et informatsioonile tekkis ligipääs. Web 2
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
ainulaadne, ootamatu, emotsioonitekitav, kus müüjateks on naer, šokk või kurbus nt. jääämbri challenge Liigid : • üllatuskampaanina nt. kohuvabohu – keskerakonna kohuke; diivanid bussipeatustes(sotka); Coca-cola nimede pidi; ebatavaline teenindus lauluga; ebatavaline teenindus google prillidega; autoga läbi poe sõita; toit app-iga tellides otse volvo-sse; • sotsiaalne närvi provotseerimine nt. Taimetoitlaste reklaam – inimene toidupakendis; ema lööb maha, kui me suppi ei söö - Taffel krõpsud; purjuspäi ujuma – kui jood pead kohe ujuma minema; Mine p***I - deaserkampaania; alasti õhtusöök Manhattanil – nudistidele mõeldud; solvav restoran USA-s – Tallinnas on kh; jääbaar • luiskelugu, mille muudab õiguspäraseks ära-hullutatud meedia tahtmata kaasabi nt. Video : Ilusal sügishommikul Milano tänaval – seisis auto, selle alt tuli allveelaev –
............................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ....................................................................................... 19 8.2. Reklaam.............................................................................................................22 8.3. Isiklik müük.......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9
3. Alternatiivide hindamine Infootsing annab tarbijale huvikogumi, s.o. brändide hulk, mille tarbija võtab ostuotsuse langetamisel kaalumisele. Tarbija arvestab võrdlemisel paljude kriteeriumidega: 1) valmistajafirma ja vahendaja maine, 2) hind, 3) kvaliteet, 4) välimus, 5) funktsioonid, 6) suurus, 7) võimsus, 8) värv, 9) pakend, 10) garantii jpt. N.: kriteeriumid auto valikul – mark, hind, bensiinikulu, välimus, juhtimismugavus, turvalisus, mootori võimsus jpt. Alternatiivide hindamise etapiga võib tarbija ostuotsustusprotsess katkeda või edasi lükkuda, kui väljastpoolt tuleb negatiivset infot, tarbija kaotab raha või leiab rahale parema rakenduse. Ostuotsus võib edasi lükkuda ka juhul, kui tarbijat valdab riskitunne võimaliku negatiivse ostutagajärje suhtes. Tarbija saab alandada riski säilitades bränditruuduse, valides kõige
tarbijani. Kanali koosseisus on alati tootja ja tarbija, sageli üks või mitu vahendajat. Mõnede toodete turustamine eeldab mitmeid vahendajaid, kes on spetsialiseerunud turgude, piirkondade või harude lõikes. Turustuskanali põhilised vahendajad on hulgi-ja jaemüüjad aga ka edasimüüjad, agent, tootja esindaja, müügiassistent. Tänapäeval suureneb otseturunduse osatähtsus. Kanali pikenedes vahendajad spetsialiseeruvad mis alandab kulusid. Turustuskanali valikul on oluline tunnetada firma üldisi ja turustuslikke eesmärke. Jaotuskanal. Müügiviisi/müügikoha otsused on erilise tähtsusega seepärast, et reeglina tekivad suhted, mis võivad olla seotud pikemaajaliste kohustustega, ja kord sisse seatud suhteid võib olla raske hiljem ümber kujundada. Erinevaid müügikohti kasutades jõutakse erinevate tarbijagruppideni ja eriti oluline on sellele aspektile tähelepanu pöörata, kui tahetakse oma tootele anda kindel imago
Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks Tähed suur turuosa kasvaval turul parimad pikaajalised kasu ja kasvuvõimalused. Nõuavad suuri investeeringuid aga toovad ka raha sisse Küsimärgid Tulevik on küsitav. Kui neid tooteid promoda ja teha palju investeeringuid võivad nad saada täheks. Küsimärgistaatuses toovad vähe raha sisse. Rahalehmad Suure turuosaga väikesel turul. Kõige rohkem toovad raha sisse aga
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
· Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõ-te toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. · Nõuab vähem kogemusi · Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki · Paiknemise põhjendatuse analüüs · Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik) · Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves · Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism · Väiksem kapitalivajadus (?) · Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks. · Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist) · Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist Puudused frantsiisivõtja seiukohast: · Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
täpselt kavandama ja koordineerime erinevatel turgudel toimuvaid aktsioone; D komplekssus: otsuste tegemine ja juhtimine muutub rahvusvahelisel turul tegutsevas ettevõttes komplekssemaks. 1 Sihturgude valik Turgude valiku lõppeesmärk on välja valida selline sihtturg, mis on sobilik ettevõtte toodetele või teenustele. Esimene samm sihtturu valikul on erinevate maade turgude hindamine. Võimalused mingil sihtturul on eelkõige seotud kasumi teenimise võimalustega antud turul. Turu võimaluste määramisel tuleb kindlasti arvestada järgmiste aspektidega: D võimalusi kasumi teenimiseks saame me hinnata ainult siis, kui me võrdleme võimalikku sihtturgu teiste turgudega; D vaadelda ei tule ainult selliseid traditsioonilisi suurusi nagu turu maht, ostujõud jne. Kasumi
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
Sponsorlus võimaldab tutvustada ettevõtte logot, teadvustada ettevõtte ideid ja eesmärke, saavutada laiemat tuntust. Sponsorluse viisid: · Sportlase, kultuuritegelase jt. Toetamine · Mõne ürituse korraldamise (spordivõistlus, heategevuskontsert) toetamine · Televisiooni-, raadiosaate toetamine · Toetus ühiskondlike objektide ehitamisel, ülalpidamisel MESSID Messid võimaldavad tutvustada oma firmat ja leida uusi partnereid. Ajakirjanikele tuleks tutvustada kuumimaid uudiseid ettevõtte ja tegevusharu kohta. Jälgida,et infomaterjalid ettevõtte kohta oleksid pressikeskuses pidevalt saadaval. KRIISIJUHTIMINE Kriis on olukord, kus võimalik negatiivne mõju seiskab äritegevuse, kahjustab mainet, ajab eemale põhiaktsionärid.
toode (Product) – kõik segmendid ei vaja kõiki tooteid; tuleb toodet muuta/täiendada koht (Place) – ei saa müüa toodet kohas, kus puudub sellele turg 6. Turundusuuringud 1. Turundajad kasutavad erinevaid ahvatlusi selleks, et tõugata tarbijat mingeid samme astuma. Too näiteid, kus mängitakse järgmiste motivaatorite peale: hirm, seks, armastus ja ühtekuuluvustunne, staatus ja prestiiž; Hirm, seks, armastus – erinevate ilutoodete reklaam naistele kus rõhutakse sellele, et kui sa teatud toodet ei kasuta, ei ole sa vastassugupoolele piisavalt atraktiivne. Ühtekuuluvustunne, staatus, prestiiž – automüügi reklaamid; ostes teatud marki auto, kuulud vastavasse ühiskonnaklassi ning omad teatud staatust. 2. Kuidas, kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada? Rakveres on moodne linnaväljak, suur kaubanduskeskus (Põhjakeskus) ja Aqua Spa
Good Idea OÜ juhatuse esimees V. Palk Investeeringud ja oskused *ettevõtte registreerimine; *algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid); · vahendite soetamine ja korrashoid; · tegevuskoht - oma- ja rendipinnad; · maksud ja muud kaudsed finantskulud; · finantsarvestus - aruandlus (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Keskkonnaamet, investorite (fondid) huvide rahuldamine, ohutustehnika, esmaabi ja tervishoid, volglased ja oigusabi
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
Fokuseerimine – nt pealkirjas asetatakse esikohale asi, mida tahetakse rõhutada, mis kommunikatiivset lähtepunkti tahetakse rõhutada. Keel peegeldab tegelikkust (kumb tegelikkus on õige: demonstrandid saavad surma vs politsei tapab demonstrante?), aga mis vaatepunkti tegelikkust. Keel pigem konstrueerib tegelikkust ehk tähendusi, kuidas asju esitatakse. Tekstianalüüsi keskne objekt on uurida, mis vahenditega keel tähendusi esitab. Keelekasutus põhineb valikul – keelekasutaja valib sõnade ja väljendite, kasutatava struktuuri, lausevormi vahel. Keeleteadlane, kes uurib, ei vaata esimesena mitte teksti sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab. Kui asjast räägitakse teisiti, on ka tähendus teistsugune. Ajalehetekstide loodavas maailmas näivad sündmused olevat paratamatud, nt hind tõuseb, sissetulekute vähenemine. Tegutsejad pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid, poliitilised olendid
Sisseostetavad on tavaliselt transport, laondus, ka osa turundusest Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu: 1.Kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 2. Äriline fookus: kui fookus kaob põhitootelt, siis tõusevad ettevõtte arenduskulud, konkurents turul suureneb jne rohkem, kui ainult põhitoodet pakkudes. Mõistlikum oleks luua nt tütarettevõtteid 3. Parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Lähtekohaks 3PL valikul on see, et pakutavat kvaliteeti aktsepteeritakse, kusjuures kvaliteeti mõõdetakse ja parandatakse pidevalt "do what you do best, outsource the rest ", alati ei pea leiutama ise jalgratast. 4. Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus 5. Võime teha ettevõttes kiireid muutusi- tegevus on palju paindlikum 6. Jagatud riskid- ettevõte ei ole pannud liiga palju vahendeid kõik ühe tegevusvaldkonna alla 7. Vabastab ressursse teisteks tegevusteks Ohud sisseostmisel: 1
- Materjalide ja toodetega varustamine - Spetsiaalseadmed EELISED võtja seisukohalt: Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud kontseptsioon Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Nõuab vähem kogemusi Tuntud kaubamärk tarbija silmis toetab müüki Paiknemise põhjendatuse analüüs Väljaõpe Jooksev abi juhtimises, arenduses, turunduses, töötajate järelvalves Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus Frantsisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (madalam risk) Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist PUUDUSED võtja seisukohalt: Puudub võimalus olla loominguline ja arendada oma ideid
· Mida nad oma sõpradele ja tuttavatele räägivad? · Kas need sõnumid on kooskõlas sellega, mida ettevõte soovib enda kohta edastada? Sisemised sihtrühmad tuleb saada n-ö oma paati, sest sõnumikandjad on nad alati. Ettevõtte teha on see, millist sõnumit ettevõttest välja viia. Ainuüksi välise kommunikatsiooniga soovitud eesmärki ei saavuta. Ettevõtte töötajad on ettevõtte saadikud ja neilt kuuldud info on alati väga mõjuv. Korporatiivne sotsiaalne vastutus on viimasel aastakümnendil muutunud väga aktuaalseks, sest avalikkuse arusaam äriasutuse rollist ühiskonnas on muutunud. Ettevõtte eesmärk ei ole enam ainult kasumit teenida, vaid temalt oodatakse ka huvirühmade aktiivset kuulamist ja kaasamist, sotsiaalsete väärtuste edasikandmist ning ühiskondlikele põhimõtetele pühendumist. Korporatiivsest vastutusest
Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on.
Selle välja mõtlemine ei pruugi olla lihtne, aga see on seda väärt. Eesti turul pole seda sugugi raske teha nii palju nishe on täitmata. 15. Kuidas läbi tootepoliitiliste otsuste luua kliendile väärtust? Tooge näiteid. Kliendid ei osta tooteid toodete pärast. Kliendid ostavad hüvesid täpsemalt oodatavaid hüvesid. Seega tootjad ei konkureeri omavahel mitte sellega, mida nad toodavad, vaid sellega, mida nad oma toodetele juurde lisavad: pakend, teenused, reklaam, kliendinõustamine, finantseerimine, tarnimise korraldus. Näiteks erinevad hambapastad. See, kellel on tundlikud hambad, ostab Sensodyne, see, kes tahab endale valgeid hambaid saada, ostab Colgate White, kes aga üldse hambapastadest aru ei saa, ostab Colgate Total 12. On olemas erinevad vahendid, mille abil saab kliente ligi meelitada: Toote innovatsioon (varem toodeti tavalist tolmuimejat, mis oma omaduste poolest turul eriti ei eristunud, pärast
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne negatiivne mittemidagiütlev. Positiivne kuvand aitab firmal tooteid ja teenuseid soodsamalt ja laiemalt turustada, juurde tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob
Kuidas saab soovist kujuneda liikumapanev jõud? Allika usaldusväärsus on oluline! 1953 Karl Hovland’s model Exposure (avalikustamine) --> Attention --> Comprehension (mõistmine) --> Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab
firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne; negatiivne; mittemidagiütlev. Positiivne kuvand aitab firmal tooteid ja teenuseid soodsamalt ja laiemalt turustada, juurde tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
Üks hea joonis võib olla parem kui tuhat sõna - selles alapeatükis tasub mõelda jooniste kasutamise peale. Spetsiifilised andmed ja pildid tootmisseadmetest tuleb panna äriplaani lisasse. Millele veel mõelda? Kui ikka kõike päris täpselt toote valmistamise kohta ei tea, siis tuleb internetist või käsiraamatutest abi otsida. Ei tohi unustada, et kasutatud materjalidele tuleb alati viidata. 10. ASUKOHA VALIK Asukoha jaoks ei koostata eraldi alapeatükki. Samas on asukoha valikul nii oluline tähtsus ettevõtte edus, et seda ei saa antud juhendist välja jätta. Peamised vead 1. Nii mõnestki äriplaanist leiab lause: „Meie ettevõte asub internetis". Internet ei ole asukoht, vaid abivahend kliendi ja ettevõtja vaheliseks suhtluseks. Kogu müügitegevus ning tellimuste esitamine võib käia interneti vahendusel, kuid ettevõtja vajab ruumi kaupade ladustamiseks, tellimuste komplekteerimiseks ning pakkimiseks
Vahend, mille abil tehakse toode kliendile kättesaadavamaks ja/või tema kasutamine mugavamaks; peaks suurendama toote kasutamise sagedust ja sellest saadavat tulu. Vahendaja loob tarbijale toote kasu Vormikasu; Ajakasu; Kohakasu; Omandikasu Tarneahel on kauba liikumine müüjalt ostjale Makseahel on tegemist vastupidises suunas liikumisega, see on maksete liikumine ostjalt müüjale Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu Turustuskanalite liigid • Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne) • Hulgimüük • Internet (konkreetne portaal) • Mobiili kaudu • Otseturundus
Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. • Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone. • Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka renti kui võimalik). • Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. • Töötajate palkamine ja väljaõpe. • Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4