beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB, TROPONIIN-T, Hb, Hkt, Lk, Er, S-K, S-Na, S-Krea,B-Glük ja Astrup. Lisaks kopsupilt 8. Ära unusta patsiendi omakeseid rahustada ja informeerida Jätkuv ravi · Kui patsiendi seisund on stabiilne ja esmane ravi rakendatud, viiakse patsient vastavalt seisundile edasiseks põetuseks erakorralise kardioloogia osakonda ehk EKO-sse või statsionaari · Kui esmane olukord komplitseerub nõuab patsiendi seisund edasist intensiivravi Erakorralise kardioloogia osakond (EKO) Vahendid Patsiendi individuaalne EKG-monitor, millel on rütmihäirete registreerija, ST-taseme jälgija, reguleeritavad alarmipiirväärtused, kirjutaja, mälu, vererõhumõõtja, saturatsiooni mõõtja, võimalus veresoontesisesteks mõõtmisteks, nagu arteriaalse vererõhu, tsentraalveenirõhu
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK PUNETISED Referaat Tallinn 2016 NAKKUSHAIGUSED JA KIIRABI Nakkushaigusi on lihtsam ära hoida, kui ravida. Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA? Referaat Juhendaja: Margit Reimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...........................................
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhu
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtav
Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest. 11. Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid, Eesti kogemused 12. Perearstide töö korraldus (perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine, perearstiabi õiguslikud vormid) 13. Haiglate roll tervishoiusüsteemis 14. Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava) 15. Kiirabi korraldus Eestis Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele, seadmetele. Tervishoiueamet sõlmib kiirabiga lepingu (kuni 5 aastaks), kinnitab teeninduspiirko ndade arvu ja paiknemise. Rahastamine toimub läbirääkimiste teel, iga aasta kehtestatakse eelarve.
(Bare, B. Jt. 2008.) Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul pole oluline langetada vererõhku järsult, vaid aegamööda. (Ristimäe 2005.) 2. ERAKORRALINE HÜPERTENSIOON- Hypertensive emergency Erakorraline hüpertensioon on olukord, kus vererõhk on suurem kui 180/120 mm Hg ning seda püütakse kiiresti alandada, et vältida või peatada kohese hindamise käigus märgatud potensiaalsete sihtorganite kahjustusi. (Brunner & Suddarth 2008.) Kõige enam on ohustatud erakorralise hüpertensiooni poolt neerud, süda, kesknärvisüsteem. Kahjustused avalduvad näiteks kooma, ajuverejooksu, aneurüsmide, südame infarkti ja eklampsiate näol. (Zhiming 2009.) Erakorraline hüpertensioon on sagedasem raseduse, ägeda müokardiinfarkti, anatoomilise aordi aneurüsmi ja koljusisese verejooksu korral. Haiguse kulg on äge, mistõttu vajab see intensiiravi, sest oluline on vältida hilisemaid kahjustusi sihtorganitel või peatada kahjustuste süvenemine
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu e
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava KODUNE HAPNIKRAVI Iseseisev töö Juhendaja: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Sissejuhatus Atmosfääriõhk, mida me hingame, on gaaside segu. Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrva
Füsioteraapia: 3 x päevas. 2. Meeleolu langusele ja kognitiivsele häirele suunatud sekkumisprogrammid: viimase 90 päeva jooksul teostatud läbivaatus vaimse tervise litsenseeritud spetsialisti poolt. 3. Õendusrehabilitatsioon ja taastusravi: Treeningute ja oskusharjutuse tüüp: suhtlemine iga päev 4.Seadmed ja tõkendid: ei kasutanud. 5.Haiglas viibimine: Uroloogia ja neerusirdamise osakond. 6.Erakorralise abi andmine: viimase 90 päeva jooksul ei ole isik viibinud erakorralise abi osakonnas ja talle ei ole kutsutud ka kiirabi. 7.Arstivisiidid: iga päev. 8.Arsti korraldused: viimase 14 päeva jooksul ei ole arst isiku ravikorraldusi muutnud, v.a. lõikusega seotud ravimid, mida oli lisatud juurde haiglas viibimise ajal. 9.Muutused laboratoorsetes analüüsides: analüüsid olid võetus seose tekkinud lõikusega. Muutused ei esinenud v.a. hemoglobiini näitaja muutust, mis on antud olukorras mõistlik. OSA Q
tablett Brilique Õhukese 90 mg p/o 9.00 ja 21.00 (tikagreloor) polümeerikat x2 tega tablett Kirjeldage, millised faktorid mõjutavad antud patsiendil ravimvormi valikut ja lisa omapoolne põhjendus, miks antud olukorras kasutatakse just seda ravimvormi. Patsient on stabiiliseritud, üle viidud intensiivist erakorralise kardioloogia osakonnasse pärast koronaar-angioplastikat koos stendi paigaldamisega. Patsiendil ei esine neelamisraskusi, seepärast valiti p/o manustamisviisi tabletidena, et vähem traumeerida patsienti. Tabletid võetakse peamiselt samal ajal, et patsiendil oleks mugavam pärast raviskeemiga toime tulla. Pärast stenti paigaldamist tuleb suur oht tromboosi tekkimiseks, seepärast patsient saab madalmolekulaarset hepariini s/c süstidena. Subkutaanne süst on
Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema. Epilepsia Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need algavad tavaliselt 6 kuu 2 aasta möödudes peale insulti, vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o
Enamus meditsiinipersonali on saanud hea koolituse tegelemaks vigastuste ja raviga aga suhtlemine perekonnaga, halbade uudiste edastamine ja emotsionaalsete kriisidega toimetulek on nende jaoks raskendatud. See osa tööst viiakse läbi mõnikord juhuslikult. Osaliselt on põhjuseks erinev informatsioon ja erinev teadmine perspektiividest. Valesti edastatud sõnum raske haiguse, surma või perspektiivide kohta või mõjuda perekonnale laastavalt. Tulenevalt kiirabi situatsioonist võib perekonna reaktsiooniks olla uskumatus, segadus, ärevus, hirm, viha, süütunne või lein. Kiirabi töö võib lõppeda patsiendi (a) surmaga; (b) üleviimisega haigla intensiivravi üksusesse (c) üleviimisega tavalisesse akuutravi osakonda (d) saadetakse kriminaalse tegevuste puhul politsei järelevalve alla (e) lastakse koju. Kõik need võimalused toovad kaasa lõputult küsimusi ja emotsionaalseid raskusi.
Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis selle peale aseta rõhkside. Last haiglasse võib viia isikliku transpordiga, kui haav ei ole suur, verejooks on kinni jäänud ja laps tunneb end hästi Suure haava ja verekaotuse puhu enne kiirabi saabumist võib anda juua, kui ta soovib, soojalt katta, transportida võimalusel lamavas asendis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ei tohi: Eemaldada võõrkeha haavast Eemaldada eelmist sidet, vajadusel lisa sidemekihte Ara aseta zgutti, verejooksu saab kinni panna surve sidemega
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr.76 x/min, nahk kuiv,puhas , perifeersete turseteta. EKG- siinusrütm, muutusteta varasemaga. Patsiendile te
ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid. Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks. Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus........................................................
pensionäridel sagedasemad, kui tööealised kuid nende järsult suurenenud esinevust vanematel pensionäridel võrreldes noorematega ei täheldata. Mõned kaebused isegi kohanevad. Kurdetakse peamiselt nende haiguste sümptoome mida enamus vanureid teab end põdevat. Subjektiivsete kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on tavalisemad kardiovaskulaarsete haiguste avaldumisnähud ning psühhosomaatilised häired. Eriti naistel on tavalised ka liiges ja lihaskonna vaevused. 75 a. hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Valu on paljudele igapäevane mure. Hirm, et inimene enam iseseisvalt toime ei tule tekitab masenduse. Eakamatel inimestel süvenevad mäluhäired. Peapööritus ja ebakindlus tekitavad kukkumishirmu. Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed
· meeleolu langus · taga hea nahahooldus, enneta lamatisi · enesevigastuse oht · kasuta vajadusel abivahendeid · lamatiste tekke oht · toeta, julgusta ja kiida patsienti · alatoitumuse oht · paigalda tugisukad (hoiavad ära trombide · infektsiooni tekkimise oht tekke jalgades · kontraktuuride tekkimis oht · enneta liigese liikumise vähenemist · kasuta vajadusel voodikaitsmeid · julgusta patsienti nii palju kui võimalik tegema seda, millega ta toime tuleb, vajadusel abista LAMATISTE HOOLDUSTEGEVUS · Kontrolli 1 2 korda päevas nahka · asendiravi
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) Anastassia Gerassimova, Aleksandra Gergeljuk, Ilja Pronin, Andrei Sokolov, Sofja Karhanina LOKAALANESTEESIA JA PALLIATIIVNE RAVI Referaat Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.SELETUS................................................................................................4 2.KAEBUSTE RAVI.....................................................................................5 3.PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS..............................................................6 3.1. Palliatiivne ravi Eestis......................................................................7 4.LOKAALANESTEESIA................
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILI
· Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras · Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga · Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
9% üks kord kahe päeva jooksul. Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus duo: 28.11.09. 37 aastane patsient oli viinud haiglasse kiirabiga, ,,maailma tugeva meeste" võistlusest mis toimus Tartus. Patsient oli Iraanist ja rääkis ainult Farsi keeles, ja sellepärast nii meditsiini kui tervishoiu personaal ei saanud patsiendi käest saada adekvaatsed informatsiooni. Kiirabi hospitaliseeris tema kui tõstekange tõstmise ajal patsient viskas kang maal hakkas oigama ja hoidma oma kõhtu. RR on temal 140/95 ja ta näitas "näo valu skaalas" oma valu keskmise näo paremal umbes 6-7. Vaatlusel oli kohe nähtav Hernia Inguinalis regio hypogastrica's. Õnnelikult EMO kirurg oli vaba ja patsient oli kohe viinud operatsiooni toas. Diagnosis sub
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989).
happesuse tõus. Hingamise puudulikkus. Püsiva surve sündroom ja reperfusiooni sündroom ehk verevoolu taastamise järgselt tekkida võiv üldine eluohtlik jääkainete ja happesuse tõus. Vereta jäsemesse hapnikurikka vere juurdelaskmisel tekkib pehmetes kudedes rakkude tasemel “energeetiline plahvatus”, mis viib rakkude ja selle välise ruumi vee ja jääkainete järsule tõusule, Lihaskude tursub. Liialt turses kude ei mahu sidekirmest ümbritsetud kinnisesse ruumi ära ja tekkib närvide ja väikeste veresoonte pitsumine ja kudede surm juhul kui kinnist ruumi ei avata. Jääkainete ja lihasraku purunemisel vabanev valgu- müoglobiini suur tõus põhjustab organismis tokseemiat ja neerude funktsioon võib saada tõsiselt kahjustada, kuni täieliku neerupuudulikkuse tekkeni. Tume uriin on reperfusiooni sündroomi tunnus Püsiva surve sündroomi nähtude
1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST..................................................................23 KOKKUVÕTE HAI
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
