Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks. VanaKreeka poliste tavade kohaselt on poliitika ja eetika lahutamatud, seega eetiliselt õige on ka poliitiliselt õige. Ent poliitikas kehtivad teised reeglid kui eetikas piiriks on loomulikud õigused. Poliitika liikumapanevaks jõuks on inimeste erahuvid avaliku sfääri korrastamisel, kuid poliitika ei piirdu erahuvidega. Erahuvide kokkupõrkel poliitilisel areenil peaks neist kompromisside tulemusena moodustuma üldhuvi, mida võimulolijad oma tegevusega ellu viivad. Siit saab teha väga selge järelduse: poliitikud saavad võimu ja ametnikud palka just üldise hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks ning maksumaksjatena ei võtnud me ametnikke tööle oma erahuvide edendamiseks.
enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim ja see tagab ellujäämise. Inimesed ihkavad jõupositsiooni, nii on ka infost saanud kapital. Mida salajasem teave, seda väärtuslikum see on, sest unikaalset kaupa on masstoodangust tunduvalt lihtsam müüa. Ühiskonnaliikmetele meeldib, kui neil on midagi, mida teistel pole. Seega on informatsioon üks peamine manipuleerimisvahend ja ajend. Tundub loogiline, et erahuvide ja riigi julgeoleku kaitsmiseks jääb paljugi nähtamatuks. Rahutus ja hirm tundmatu ees põhjustavad tihtipeale vajadust võimalikult palju teada. Ühelt poolt on see samm maailma tuuma mõistmiseni, teisalt näib kui donquijotelik tuuleveskite vastu võitlemine. J.W.Goethe ütles, et igaüks peab harima oma aeda. Saksa kultuur konstrueeris temast niiöelda üliinimese, kes tegeles paljude aladega väga kõrgel tasemel. Poeemis ,,Faust" täheldab nimitegelane, et akadeemilisest
Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel kujuneb lõppkokkuvõtteks ka õige otsus. Kodanik mõtleb hääletades eelkõige enda peale ja kõigi kohta käivad direktiivid kehtivad ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku minema, siis võib ühiskondlik liit ja riik üldiselt nõrgenema hakata. Ei valitse enam üksmeel, üldine tahe ei oma enam ühist keelt ning pinnale tulevad vastuolud ja vaidlused. Kui aga kodaniku arvamused lähevad hääletamise enamusest lahku, siis peaks inimene mõtlema selle peale, kas üldine tahe oli just see mida ta see hetk silmas pidi. Just seda olukorda peab Rousseau hetkeks, mil kodanik ei ole vaba: kui ta on oma tõelisest tahtest
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I
Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele. Riigi huvid on: majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus, seadusandlus. Kapitalismi areng ja edukus on alati rajanenud majanduslike ja poliitiliste huvide kokkulangemisele ning just see on võimaldanud ettevõtjate erahuvide(kasum) edendamise kaudu üldist hüve (elatustase) kasvatada. Kõige tugevamaks riskide maandajaks on olnud ja on tänaseni riik läbi avaliku poliitika. Ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on neil väga oluline roll uute töökohtade loojatena, mis on kasulik nii üksikisikutele kui ka riigile (üldiselt väike- ja keskmise suurusega). Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi
Puuetega inimesi puudutavaid otsuseid võetakse sageli vastu ilma puuetega inimesi kaasamata, sest arvatakse, et puudega inimesed ei ole pädevad arukaid otsuseid langetama. Kedagi ei tohi diskrimineerida sellepärast, et tal on puue. Etniliste vähemuste keeled, etnilised traditsioonid, religioossed uskumused, perekondlikud traditsioonid ja isiklikud elustiilid ei pea olema ühised kõigile ühiskonna liikmetele, sest kuuluvad iga indiviidi erahuvide valdkonda, kus on olemas võimalused nende edendamiseks. Mõiste "rassiline diskrimineerimine" tähendab mis tahes vahede või erandite tegemist inimeste vahel, neile kitsenduste seadmist või nende eelistamist rassi, nahavärvuse, sugukondliku, rahvusliku või etnilise päritolu tunnuste järgi, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaotada või vähendada inimõiguste või põhivabaduste tunnustamist, kasutamist või teostamist võrdsetel
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi
Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Kõiki tööliike hinnatakse ühesuguselt.
Isegi ühiskondlik leping ei ole siin erandiks. Kui kõik kodanikud tulevad kokku selleks, et ühisel nõul pakti rikkuda, siis rikutakse seda kahtlemata täiesti seaduslikult. IV Üldiste asjade käsitlemise viis võib riigi kommete ja tervise hetkeseisundit küllalt tabavalt iseloomustada. Näiteks mida suurem üksmeel rahvakoguduses valitseb, seda enam üldine tahe domineerib. Kuid pikad vaidlused, lahkarvamused ja ebakõlad annavad märku erahuvide tõusust ja riigi langusest. Ühehäälsuse ja võrdsuse abil on palju ebavõrdseid jaotusi, mille suhteid saab hinnata vastavalt riigi seisundile ja vajadustele. Neid suhteid aitavad reguleerida kaks üldist maksiimi. Esiteks: mida tähtsamaid ja tõsisemaid asju otsustatakse, seda suurema häälteenamuse peab saavutama võitnud seisukoht. Teiseks: mida kiiremat lahendust arutatav asi nõuab, seda väiksemat häälte jagunemise erinevust tuleb arvestada; kui otsus tuleb
(art 8(1)) Õiguse elule Õigus oma omandit segamatult kasutada Subjektiivsed õigused seoses keskkonnaga, mis tulenevad Eesti põhiseadusest: 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. 16 õigus elule 28 lg. 1 tervise kaitse 32 omandiõigus 33 kodu puutumatus Keskkonnaga seotud erahuvide kaitsmiseks ei piisa klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ja poliitiliste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi, kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest
ametiasutuste juhtimine riikliku järelvalve teostamine, siseaudit riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine süütegude menetlemine Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe printsiibi alusel, võimud on seatud üksteist kontrollima, et oleks tagatud avaliku huvi põhieesmärk. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“. Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele
vajatakse: Organisatsiooni struktuuri loomine ja struktuuritüübid o Org struktuur on ametikohtade vaheline suhete mudel. o Org struktuur: Formaalne ehk ametlik struktuur juhtkonna poolt kindlaksmääratud peegeldab ametikohtade ja allüksuste asendit organisatsioonis ning alluvusvahekordi Informaalne ehk mitteametlik struktuur tekib erahuvide ja mitteametliku suhtlemise alusel soodustada või takistada eesmärkide saavutamist o Struktuuritüübid: Lihtstruktuur Funktsionaalne Divisjoni Struktuur toodete järgi Struktuur asukoha järgi Struktuur tarbija järgi Maatriksstruktuur Meeskondlik / Võrgustik- ja virtuaal (slaidilt)
varatuid klasse, vaeseid. Utopistid on siiani Hiinas oleva mõjuvõimsa ideoloogia (sotsialismi) eelkäijad. THOMAS MORUS või MORE (1480-1535) Põhiteos on "Utoopia" (1516). Ta kritiseeris 16. sajandi Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist korda. Thomas More nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandit ja raha üleminekul kapitalistlikele suhetele. Thomas More lõi oma mudeli, mis vastandus tegelikule olukorrale. Selle aluseks oli ühiskondlik omand ning isiklike erahuvide ühtsus. Mudel: maa on jaotatud ringkondadeks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud saadetakse rotatsiooni käigus kaheks aastaks maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondatakse ühisladudesse, kust igaüks saab omale vajaliku. More oli veendunud selle süsteemi võimalikkuses. Thomas More tegeles poliitika kõrvalt ka humaansete ideede propageerimisega. Tema mõtteid ja ideid jagas ja arendas edasi TOMASO CAMPANELLA (1568-1639) Põhiteos on "Päikeselinn" (1623)
saaksid rõõmustada koos sinuga. Need on asjad, mille üle saab vaid uhkust tunda. Eriti olulised on siirastest tegudest olevad uudised, sest kolleegid tunnevad uhkust ausas töökeskkonnas töötamise üle. Millegi tähistamine on rõõmustav moodus uhkustundele aluse panemiseks, mida võiks teha kellegi tunnustamiseks milleski panuse andmise eest. See võib olla kas kellegi lisapingutuse eest, kellegi abiellumise puhul või erahuvide heakskiitmise eest. Sellised väikesed tähistamised on rõõmuküllased. See on tõeliselt suur asi, kui tähistatakse ettevõtte ja inimeste saavutusi pidevalt ning parimaks mooduseks on selleks ovatsioonid. Teistega arvestamine. Viis printsiipi Teistega arvestamine on protsess, mille teostusviis nimetatakse viie printsiibi järgi: kutse osalema, ettepanekud, teistega arvestamine, kaasamine ja panustamine. Lühidalt öeldes
Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada. Hstikorraldatud riigi projektis on nimelt ette nhtud ige radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni tekkephjused, nnestuks ehk korruptsiooni phjuste likvideerimisega hiskonnast vlja juurida ka korruptsiooni ennast. Korruptsioon tekib aga valitsejate erahuvide ja hiskonna huvide lahknemisest. Kui aga vimu teostajad nhtava maailma mjutuste pingevljas asudes siiski ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku tiuslikkust, nnestuks valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vltida sellega, et loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda hiskonna kui terviku huvidest. Platon leiab et hiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelkige kaks asja: eraomand ja perekond. Mlemad on inimesele
Suuremal KOV-il on rohkem raha (rohkem inimesi = rohkem pearaha), mistõ ttu on võ imalik teostada efektiivsemalt investeeringuid ja parandada seelä bi teenuste kvaliteeti. Millise Euroopa Liidu institutsiooni eesistuja on Eesti aastal 2018? -Euroopa Liidu nõukogu -ülemkogu Millised institutsioonid kuuluvad avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna alla ning nende seosed ühiskonnas? 1.) Avalik sektor Peamine eesmä rk: teenida avalikku huvi („enamuse arvamus“, erahuvide ü hisosa) Sinna kuuluvad: • AON JI - Avalik-õ iguslik juriidilised isikud o Riik o Põ hiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. ON iguskantsler 8. Eesti Pank Seos ä risektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll – tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Tö ö kohad II
Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Kõiki tööliike hinnatakse ühesuguselt.
Pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika. OTSUSTAMINE 1) Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Varauusajal ,,moodsa riigi kujunemine" (16.-17. saj). Riigi kompetentsi laienemine. Võimu koondamine suverääni kätte. Seetõttu: üksikisiku või väikese grupi otsustel väga suur kaal. Probleem: kuidas tagada otsuste kvaliteet? (kompetentsus + kiirus). Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine). Valitseja kompetentsist ei piisa, vaja kaasata nõunikke. Samas: nõunikel on kõigil ka oma erahuvid (valitseja puhul vaieldav). Lahendusteed: rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile. Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine valitsemine, kohtupidamine. Haridusvajadus. Mida õpetati? ,,Prudentia gubernatoria" e valitsemiskunst: - Üldised valitsemiseesmärgid ja printsiibid - Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla.
consequences of publication (McQuail) • Any informal institution, both offline and online, performed by both media professionals and media users, which intend to monitor, comment on and criticize journalism and seeks to expose and debate problems of journalism: • Eesmärk: • Tagada läbipaistvus • Tagada kvaliteet • Tagada tasakaal meedia ettevõtte erahuvide ja avalike huvide vahel MAI instrumendid: 19 Traditsioonilised: • Pressinõukogud + koodeksid • Ombudsmanid • Meediaajakirjandus • Meediakriitika (massimeedias) • Kirjad toimetajale • Paranduste nurk Digitaalsed: • Erinevad blogid • Ülekanded toimetusest
Õiglustundeid võib liigitada: · jaotusõiglus selle toimimist on võimalik väljendada valemi abil: minu pingutus / minu hüvitsi = teise pingutus / teise hüvitis · protseduuriõiglus on seotud meie arusaamadega õiglasest asjaajamisest. Kindlad tingimused peavad olema täidetud, et asjaajamine tunduks õiglane: protseduuri järjepidevus, korrektsus, korrigeerimisvõimalus, eelarvamuste ja erahuvide taandatus, eetilisus. · isikutevaheline õiglus puudutab meie arusaama sellest, kui õiglaselt meisse suhtutakse. Õiglustunde tekitab kogemus ebaõiglusest. Sellega kaasnevad sellised emotsioonid, nagu süü, abitus, hirm, kurbus ja viha. Tajutud ebaõiglus on otseselt seotud suhete konfliktsusega. Kui suhted on konfliktitud, pööratakse õigluse küsimustele vähem 18 tähelepanu
) Kuid võimuvõitluses on lubatud kõik vahendid, mida valitseja kasutab oma võimu ja riigi tugevdamiseks. See põhimõte leidis väljenduse mõistes raison d`e`tat, riiklikud huvid, mille formuleeris teine Itaalia renessansiajastu teadlane Giovanni Botero (1544-1617). Raison d`e`tat (riigi huvid) on tegur, mille ees taganevad kõik muud poliitillised, eetilised või religioossed kaalutlused. Riigi huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on meie absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Näiteks: Prantsusmaa katoliiklik kardinal Richelieu võitluses mõju pärast Euroopas usuvendade vastu Austrias ja Hispaanias, valis liitlaseks esialgu protestantlikud valitsejad, hiljem muhameedliku Ottomani impeeriumi.. Ajaloolised sündmused tõestavad, et 16.-17.sajandil toimus poliitiliste ja õiguslike ideede areng tihedas võitluses, mida peeti tsentraliseritud riikide ja absolutistliku kuningavõimu
4. Leping on alati tasuline raha on tasuks omandiõiguse ülemineku eest. Müügilepingu sõlmimine. Üldjuhul võivad müüja ja ostja leppida kokku lepingu tingimustes, seda vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Siiski tuleb lepingu koostamisel arvestada nii teatud seadustes ette nähtud tingimusi kui ka turul valitsevaid häid tavasid, mis tulenevad avaliku korra ja moraali normidest. 1. Seaduslikud tingimused on tarbijate põhiõigusi kaitsev seaduste kogum (erahuvide kaitse). Seetõttu ei või leping sisaldada ebaõiglasi tingimusi ega püüet piirata või vältida tarbija seaduslikke õigusi, samuti ei tohi leping olla tarbijat eksitav. 2. Avalik kord ja moraal (hea tava) kaitseb põhilisi ühiskonna huve ja/või põhilisi majanduslikke ja moraalseid ühiskonnanorme (üldiste huvide kaitse). Lepingu aluseks ei saa olla ebaseaduslik tegevus. Kui neid reegleid ei austata, võib lepingust osaliselt või täielikult taganeda
KOV üksused on vallad ja linnad. KOV-l on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. 3. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium. Kuidas saab avalikku huvi tunda, järgida ja arvestada avaliku võimu teostamisel? ( Loengu materjal) Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium. Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. 4 Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). (Samas on avalik huvi ka riigi julgeolek mida avalik võim saab parendada läbi õppuste ja militaarrahastusega. Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.)
4. Leping on alati tasuline – raha on tasuks omandiõiguse ülemineku eest. Müügilepingu sõlmimine. Üldjuhul võivad müüja ja ostja leppida kokku lepingu tingimustes, seda vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Siiski tuleb lepingu koostamisel arvestada nii teatud seadustes ette nähtud tingimusi kui ka turul valitsevaid häid tavasid, mis tulenevad avaliku korra ja moraali normidest. 1. Seaduslikud tingimused on tarbijate põhiõigusi kaitsev seaduste kogum (erahuvide kaitse). Seetõttu ei või leping sisaldada ebaõiglasi tingimusi ega püüet piirata või vältida tarbija seaduslikke õigusi, samuti ei tohi leping olla tarbijat eksitav. 2. Avalik kord ja moraal (hea tava) kaitseb põhilisi ühiskonna huve ja/või põhilisi majanduslikke ja moraalseid ühiskonnanorme (üldiste huvide kaitse). Lepingu aluseks ei saa olla ebaseaduslik tegevus. Kui neid reegleid ei austata, võib lepingust osaliselt või täielikult taganeda
printsiibist 'eesmärk pühendab abinõu' (nt Preisi kallaletung Austriale, 'Leiutage ettekääne'). Richelieu (sisuline peaminister) ja Prantsusmaa: Väljendas mõtteid, et riigi seadusi tuleb nö riigi huvides eirata või rikkuda. Ta põhjendas end sellega, et tuleb eristada avalikku ja erahuvi ning et valitseja huvi võrdubki avaliku huviga (terviku huviga). Ütles ka, et tavainimeste huvi on vähetähtis ja ebakõlas terviku huvidega, valitseja ei pea kaaluma riiklike huve erahuvide vastu, vaid need tuleb üldse kõrvale jätta. Kaaluda tuleb erinevaid riiklike ehk ühishuvide vorme omavahel ja leidma, mis on riigile kasulik. Seega oli kõik suunatud ühishuvidele, mida kehastas väga otseselt kuninga võim. Sõda 50. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testamendi on täis kirjutisi sõdadest, mida on põhjendatud Jumala tahtega, käsuga. Sisaldab ka mitmeid vastuolulisi printsiipe. Moosese 2. raamat ütleb, et 'Sina ei pea mitte tapma', samas Moosese 5
kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad. 4 Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest
kindlaks määratud koostisosad ja nendevahelised seosed. Selle eesmärk on tagada tegevuste vahel asetuslik ja kuuluvuslik korrastatus. Mida suurem on ettevõte, seda keerulisem on struktuur. Mitteametliku siseehituse moodustavad tegutsemise käigus tekkivad, kuid ametlikult kehtestamata ajutised ja püsivailmelised koostisosad ning nendevahelised seosed. Eraviisilised kooslused tekivad loomulikul teel tööalase suhtlemise kõrvalsaadusena või ka ühiste erahuvide alusel. Nende tegevus põhineb ühest küljest isiklikel hoiakutel ja käitumisreeglitel, teisest küljest koostöösuhetel ja seltskondlikel tavadel. Mitteametlik siseehitus võib olla ka kaas- või väärorganisatsioon. 20 3.3. Tööjaotus Tööjaotus on ühise tegevuse ja ühiste taotluste tunnus ja vältimatu tagajärg. Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete määramine
Praktika väga erinev, mis puutub õigusprintsiipide järgimisse Elluviimine praktikas: Richelieu · "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (16241642 Louis XIII peaminister) · Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides" · Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega. Seetõttu ei peagi valitseja kaaluma riiklikke huvi erahuvide vastu, vaid peab erahuvid kõrvale jätma. Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele."
funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus oma seaduslikult tunnustatud ja kaitstud huvisid kui subjektiivseid õigusi teostada. Avalikus õiguses on sellised õigussuhted komplitseeritumad. Haldust teostatakse eelkõige avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust. Sageli on see seotud avalike- ja erahuvide piiritlemisega, teatud juhtudel ka erahuvide allutamisega avalikele huvidele. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Üksnes asjaolu, et seadus näeb kodanikele ette teatud soodustuste võimaluse, ei loo veel
funktsioonist - ühtlustada ja piiritleda kodanike huvisid. Ühe isiku kohustused ja piirangud eksisteerivad teise isiku huvides. Sellel on siis mõte, kui isikul on võimalus oma seaduslikult tunnustatud ja kaitstud huvisid kui subjektiivseid õigusi teostada. Avalikus õiguses on sellised õigussuhted komplitseeritumad. Haldust teostatakse eelkõige avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust. Sageli on see seotud avalike- ja erahuvide piiritlemisega, teatud juhtudel ka erahuvide allutamisega avalikele huvidele. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Üksnes asjaolu, et seadus näeb kodanikele ette teatud soodustuste võimaluse, ei loo veel
Samal ajal toimusid ususõjad Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest
o Eristab rangelt riiki ja ühiskonda- kaks inimühendusele omast vormi, mis on alalises võitluses. o Riigiidee ja ühiskonna elav vastuolu on edasiviiv element (ajaloolises mõttes). o Riik on selle liikmete organisatsiooniline ühtsus, mis on ,,isikute elu iseseisev vorm" ja iseseisev tahe ja mis täidab tahte kujunemise ja tegevuse kaudu oma otstarvet o Riigi printsiip on hoolitsus kõigi eest, ühiskonna printsiibiks on erahuvide jälgimine. Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku moodustist", eelneb riigiõigusõpetusele, eesmärgiks on kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu välja töötada empiirilised tüübid; 2)riigiõiguse õpetus- normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta. Franz von Liszt (1851- 1919)
alles 1930. aastaks aukohtu statuudi kinnitamiseni ning valiti 10 aukohtu liiget, kes valiti igal aastal ümber. 1939 ühines EAL ajakirjanike rahvusvahelise aukoodeksiga (10 käsku, mis keelavad info kogumiseks kasutada autuid abinõusid, vastutuse kandmine kõige avaldatu eest, 3 võib keelduda õiget infot avaldamast, kuid ta ei tohi avaldada seda, mis teab olevat vale, faktide tõelevastavuse nõue, austus teise inimese vastu, viitamisnõue algallikaile, ajakirjaniku sõltumatuse nõue, erahuvide teenimise keeld, diskreetsus ja solidaarsus ametivendadega). Postimees tõi 1926. a ära väga mõnusa följetoni, kuidas tuleb arvustada. Seal jagatakse kirjanikud kolmeks: poeedid, kirjamehed ja lehemehed. Lehemehed jagunevad omakorda korralikeks ajakirjanikeks ja neegripoisteks. Tsiteerin: "Ajakirjanikud kirjutavad siis, kui aega on, ja sellest, mida aeg nõuab. Aega neil kunagi pole. Et aga aeg raha on, siis pole neil ka raha. Kõige maise väärtust arvavad nad ridade järele
küsida. Ei olnud enam selline täiesti vägivaldne paaripanek. Naise kaasavara oli küll naise oma, kuid mees võis seda kasutada. Vara pidi tagastama, kui mees suri või lahutati mehe süü tõttu. Naine hakab juba järk-järgult muutuma sõltumatumaks. Kohus ja kohtuprotsess CIC normide järgi 1. Protsessi liigid kriminaalprotsess - avaliku võimu vastu (delicta publica) . Normide süsteem, mis määrab kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe vormi, mis sobis tema nõudega. 1. legis actio per sacramentum - Rakendati asjaõiguses (omandiõiguses) ja võlasumma nõudmises. 2
annaabi.ee 
