· Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus.
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam.
Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley
Küsimus 1 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b
psüüh protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjub in.mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse tõene 10. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos: Aristotelest. KT2 1. Episoodilises mälus sisaldub info: isiklikult kogetud sündmuste kohta. 2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu
ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E
teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse protsetuurilist, semantislist ja episoodilist mälu. Protsetuuriline mälu seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega (nt. jalgrattaga sõitmine)Sinna alla kuuluv inf. Omandatakse üksnes antud tegevuse käigus.Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse(nt. rohi on roheline)See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt. mida eile tegi) Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust. Amneesia- ehk lünk mälu on ,siis kui unustamine on kõike hõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse midagi.Liigmälu on selle vastand. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida
veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks kuuluvad sinna alla noa ja kahvliga söömine, jalgrattaga sõitimine, autojuhtimine, arvuti klaviatuuri kasutamine
Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset
Loendamatu hulk elutähtsaid asju jääb meile meelde otsekui iseenesest, kui me oleme teatud toiminguid sooritanud piisav arv kordi. ( 1.) Ikooniline ja ehhooniline mälu Ikooniline fikseerib nägemisorganitest saadud info, ehhoiline aga kuulmise, haistmisel, maitsmisel ja kompimisel saadud signaalide jäljed.( 1.) Episoodiline mälu Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid,
defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni (1) lauselises vormis (keelel baseeruv informatsiooni kodeerimise viis); (2) põhineb informatsiooni kodeerimisel mõisteliste alluvussüsteemidena, nende säilitamise ja reprodutseerimisena; (3) informatsiooni meeldejätmisel toimub selle abstraheerimine ehk vabastamine kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sisaldades kujutlusi, mõisteid ja põhimõtteid. Episoodilises mälus säilib info nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon automaatselt ja tahtmatult. Tahtlikus õppimises on valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid.22 2.4.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon
Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida paiknevad täiskasvanud inimesel kindlasti protseduurilises mälus
Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist SEE ON ÕIGE b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Operantse tingimise teooria kohaselt on kinnitus iga stiimul, mis suurendab eelneva käitumise uuesti esinemise tõenäosust. Vali üks: Tõene Väär Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta 3 MOODULI KT 1. Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel
mälestustega seotud. Üldiselt teada ja õpitud faktid ja info . Semantilise info võib omandada 5 väga kiiresti. Semantilisel teabel on loogika, see mida inimene teab võib olla õige või vale. (Tulving 2002 : 36-37 ) Inimesed kasutavad sõna ,, tean ,, kui nad räägivad mingist semantilisest teadmisest. (Tulving 2002 : 119 ) Episoodilises mälus talletuv info on seotud inimese endaga, see on info, mis teeb võimalikukus inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Episoodiline mälu vahendab teadmisi, mida te tegite kuu aega tagasi või mida te tegite vahetult enne referaadi lugema hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele
Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. 5 Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me
pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku Pariisis külastasite, on tegemist episoodilise mäluga). Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäolisemalt hilisemat päritolu kui semantiline. Paljudel liikidel, eriti lindudel ja imetajatel on arenenud ,,teadmine" (semantiline mälu) maailma kohta, kuid pole tõendeid, et nad mäletaksid oma elusündmusi samamoodi nagu inimene. Üksikisiku arengu käigus ilmneb episoodiline mälu hiljem kui
kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest:
Prefr. lateraalne osa - reaktsiooni väljakujundamise ja allasurumisega seotud (käitumisvastus, planeerimine, tähelepanu hoidmine). Prefr. mediaalne osa – sotsiaalsed otsused, teise isiku olemuse ja kavatsuste mõistmine, moraalsed otsused. Orbitofrontaalkoor – emotsioonide ja motivatsiooniga seotud info omandamine, tihe koostöö mandelkehaga. Ventromediaalne osa – emotsionaalse tagasiside kasutamine keerukate otsuste puhul. Damasio patsient Davidil oli kahjustus episoodilises mälus, mis ei lubanud mäletada ühegi inimese nime, nägu ega häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda.
keskkonnamõju hindaja Heikki Kalle." (Äripäev, 2018). Paljud uuringud ja uudised mainivad, et inimesed on mures sellepärast, et Rail Balticu rajamine avaldaks Eesti keskkonnale kahjulikku mõju. Esmalt müraküsimusest. Raudtee ei ole kindlasti mürarikkam kui maantee ja Euroopa laiusega raudtee jääb kindlasti vaiksemaks ka olemasolevast raudteest, kuna veerem on väiksem ja kergem, mainib Heiki Kalle. Samuti seisneb raudtee müra erinevus ka selle episoodilises olemuses. Kui tööpäeval tekitab maantee enam vähem pidevat müra, siis raudtee puhul valitseb kahe rongi möödumise vahepealsel ajal vaikus. Praegu on projekt arvestanud 32 rongi möödumisega ööpäevas. Inimeste ja metsloomade liikumine või möödapääsemine raudteest on väga oluline. Selleks on praegusele trassile kavandatud suurulukite liikumise tagamiseks 26 ökodukti, millele lisanduvad veel erilahendusega sillad
mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel
moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Informatsiooni meeldejätmisel see abstraheeritakse ehk vabastatakse kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Semantiline mälu kujuneb valdavalt teadvustatud õppimise tulemusena. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Episoodilises mälus säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon – kajastub asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt
Selle mäluliigi maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem. Uus info aga võib segavalt mõjuda ka varasemale (uue õppimisel unustame midagi varemõpitust). a) Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgratta sõit, kirjutamine, trükkimine jne.) b) Semantises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. c) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt mida tegin eile ja kellega kohtusin jne.) ISIKSUS Isiksus on inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. ID a) Id toimib mõnu eesmärgil vajadused tuleb koheselt rahuldada. b) Imiku teadvus koosneks nagu ainult Id-ist
Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu. Jagub omakorda kolmeks: (1) Protseduurimälus – vilumused/oskused; implitsiidne , teadvustamatu. (2) Semantilises mälus – mõisted, reeglid, teooriad, tähendused; abstraktne, interindividuaalne > isiklik. (3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2
- Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine - halveneb - Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb - IQ testide probleem! - Oluline kompenseerimine. Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused · Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus · lühiajalises mälus (töömälu) · Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb · episoodilises mälus (sündmused) · Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine · protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine)
ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki: - episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline. Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul olukordades orienteeruda. Indiviidi eluseigad meenudvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine kiire, mida enam uut infot, seda tugevam unustamine. - semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid
o Voolav intelligentsus – uute olukordade lahendamine - halveneb o Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb o IQ testide (täitmise) probleem! o Oluline on kompenseerimise võimekus. Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus lühiajalises mälus (töömälu) o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine)
- mõistete ja ,,ülemõisteliste" intuitiivselt aimatavad tähendused on individuaalsed - mõisted võivad olla mitmemõttelised - mõisted, mis on sama tasandi liigimõisteteks, ei ole võrdse tüüpilisusega. - On oluline eristada protseduurimälu (aluseks meie vilumustele), semantilist mälu (sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, keele ,,mõistmine"), episoodiline mälu (sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osised: - ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul
eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad. Püsimälu liigitus mälus sisalduva info omandamise järgi: Semantiline mälu sisaldab üldisti faktilisi teadmisi maailma kota, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Materjali omandamine eeldab teadvustatust. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilist tegevust, kasutamine nõuab teadvustatust. Näiteks mälestused Pariisis käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende teevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu
Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. (wikipedia) Tema mälustruktuuride liigid Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Välklambimälestus- nähtuse, mille kohaselt inimesed mäletavad äärmiselt detailselt ja erksalt mingi üllatava või shokeeriva sündmuse asjaolusid. (Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese
mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust. Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja
Märgiti kiitusega uue juurdetulija iseloomude kujutamist, rahva elu ja keele tundmist. Märgati isesugust joonetõmbamist ta saunikpaari karakteristikas: ,,Kaks vanakest, mees ja naine, elavad alalises nägelemises. Aga see on harjunud asjaks saanud, see näib nagu nende elunõue olevat ja ei riku head läbisaamist teineteisega" (,,Postimees nr. 80, 1901). Kauasest ühtekuuluvusest ja võrdsest meelelihtsusest hoolimata kaks ebavõrdset sugupoolt, nähtud lepliku karakterhuumori episoodilises valgustuses, väikesed inimesed, kellest palju muud ei või ütelda, et nad on olemas, niisugused on need ,,Kuresaare vanad". Eriliselt tähelepandud on nende kahestumise ja ühtekuulumise liigutav lõpplahendus. Kui Kuresaare mats hakkab surema, siis lausub ta sõnakas eit härdaks heldides: ,,Või pole meie hästi läbi saanud? Oleme meie iial teineteisele halba sõna öelnud?" Nägelemine paratamatuna
ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Ilmselt on semantiline mälu laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi sugugi kaasneda isiklikud mälestused, kuidas ja mispärast inimene seda teab. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu
kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal
kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu –aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni , kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal
masinakirjaoskus jm. - semantilist mälu. Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printiipe, tagab keele „mõistmise”, ta on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seosetest ja tähendustest. - episoodilist mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autobiograafiline. Episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt ja täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja ta aitab isikul konkreetse elu poolt püsitatud olukordades orienteeruda. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisesi ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid
- 5 minuti pärast on kõige parem – õppida mitu korda ilma testita - Nädala pärast on kõige parem – lugeda ja test teha Meelepsidamine ja unustamine Kuidas on ajale vastu pidanud? Robin & Wenzel - Unustamise kiirus vastab logaritmfunktsioonile kuid mitte kõik materjalitüübid Tüüpiline unustamiskõver kehtib (ja unustamine toimub aeglaselt) isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang - fMRI uuringud näitavad, et meenumine seostub suurema aktivatsiooniga hipokampuses ja selle läheduses; tuttavus aga seostub just vastupidise aktivatsiooniga neis struktuurides
Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine halveneb Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb IQ testide(täitmise) probleem! Oluline on kompenseerimise võimekus. Õpivõime ei kao; pigem on seotud hoiakuga vananemisesse. Mälu muutused: Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus Muutused lühiajalises mälus (töömälu). Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused). Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus. Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus. Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida)
annaabi.ee 
