Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Epikuurlus või stoitsism?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
epikuurlus, stoitsism, zenon, epikuros, stoikud, koolkonda, nauding, asutaja, pooldaja, aiaks, stoitsismi, filosoofiat, omadest, hilisemad, rooma, arvama, olemasolul, unarusse, saatuse, iseendale, epikuurlased, karta, kuniks, väitega, sunni, inimkond, saata, valiks, kuldsetekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas,
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia
teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole · See ei vastaks Jumala väärikusele, kui ta loonuks sul kuhja ... Ja nii edasi ad infinitum. Nii on võimatu mateeria vahetult ise. lisada terade lisamisega kuhja. · Jumal kasutab selleks jõudusid, mille nimeks on "ideed". · Philoni jumalakujutlus · ZENON ELEAST · Ideede koondmõisteks on LOGOS s.o. Maailma valitsev u. 490 - 430 mõistus. · Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid · Philon nimetab Logost ka "Jumala pojaks".
maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele – selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale. Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks. Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “vanaks” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja
Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4 saj eKr), nim ka antropotsentlikuks? perioodiks. Esindajad: Sokrates, Platon, Aristoteles, Demokritos. Huvi tekkis inimese probleemide vastu, õnne käsitlus. 3. Hellenistlik periood ja Rooma filosoofia (3 saj eKr-2 saj keskpaik eKr -6 saj pKr ), nim ka hiliskreeka perioodiks. Süntees erinevate probleemide ühendamisega. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. VANIMAD KOOLKONNAD MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos Thales, Anaximandros, Anaximenes (Mileetose linnas) ning Herakleitos (Ephesose linnas). THALES esimene teadaolev autentne Euroopa mõtleja. Oli matemaatik. Mõõtis ära püramiidide kõrguse varju abil. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse. (See oli esimene teaduslik hüpotees 28. mai 585 eKr). Thales kujutas Maad ette lameda taldrikuna
surma vahel puudub. 21. Kas Epikurose arvates on põhjust karta jumalaid? Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis
praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele
miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks.
3.troop: meeleorganite andmed on erinevad (välimus). 4.troop: maailma tajumine sõltub meie seisundist. Stoikud (stoitsism) Eetika. Maailma muuta ei ole võimalik, sest kõik inimese elus on paratamatu. Kui inimene mõistab paratamatust, siis saavutab ta seesmise vabaduse. Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb.
ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused. Arutuskäik, mis viib ootamatute lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu kilpkonnaga, kuna aga kilpkonnale on antud edumaa, ei jõua talle Acilleus järele, isegi kui ta on kiirem. Järeldus: liikumist ei olegi tõepetuse kohaselt olemas
KT KÜS! Kuidas saaab õigustada õpilane oma halba vastust. Ta on vähe ideede maailmas olnud, ta on laisk ja õpetaja on olnud halb õpetaja. Kuidas ära tunda, kas inimese hing on tark või mitte (kuidas ära tunda tarka ja lolli inimest)? Rumala inimese hing on raskem ja maadligi, targa inimese hing on kergem, kuna ta on innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3)
-) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta: -) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi. -) Lendav nool ei lenda, sest teekonna saab jagada mitmeks erinevaks punktiks ning seega me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas.
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Stoikute arvates on vabadus · vaid illusioon. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. Saatusest rääkides pidasid stoikud silmas · kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. · maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle.
järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest pool jne; liikumine ei saa kunagi alata.
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Hoia teda kindlalt koos, et puhanguline sund muutuks püsivaks hingeseisundiks. (7) Kui ma sind õigesti tunnen, siis vaatasid sa juba algusest peale selle järele, mida see kiri toob sulle kingituseks. Uuri teda hoolikalt ja sa leiad. Minu mõtteviisi üle pole sul vaja imestada; ikka veel olen ma helde võõrast vara jagama. Miks ütlesin "võõrast"? Iga hea mõte, tulgu ta kellelt tahes, kuulub mulle. Nagu see, mida on öelnud Epikuros: "Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene; kui väärkujutluste järgi, siis ei muutu sa kunagi rikkaks." (8) Vähe ihkab loodus, väärkujutlus tohutult. Koondugu sinu kätte paljude rikaste omandus, kandku sind saatus üle eravaranduse võimaliku piiri, katku ta sind kullaga, riietagu purpurisse, viigu luksus selleni, et sa maa varjad ära marmoriga. Olgu sul võimalik rikkusi mitte ainult omada, vaid ka nendel tallata
"kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat, kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat,
Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust. Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest
on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga?
on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga?
2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos. MILEETOSE KOOLKOND Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses? THALES (624-546 e.Kr.): loetakse antiikmaailma 7 targa hulka (sinna kuuluvad ka Solon, Bhias Brienest, Bithakos Myckilenest)
20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832) utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija hakkab mõtlema oma tegude tagajärgedele, siis kannatus ületab naudingu tunde ja ta enam ei taha seda teha. Leidis, et mõnutunne on see, mis paneb inimese toimima. Töötas välja heaolu väljaarvutamise idee. Leidis, et parameetrid, mida tuleks arvutada, oleks järgmised: naudingu tugevus; kestus; kindlus; lähedus; viljakus; rikkumatus; ulatus. Need tuleb arvutada välja. Plussid, miinused
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö
· Inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine · Seega, inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul · Õnn on "parim, kauneim, nauditavaim" o Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav sellised on loomutäiusest lähtuvad teod 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime. Platoni vastus küsimusele, kas voorusest piisab õnneks erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei; hiline Platon: jah · Aristoteles (Nikomachose eetika) loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust
Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
kohe usuga. F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine). U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine ,,religioon on inimese suhe lõputuga". · Teaduslik tunnetamine e. positivistlik on olemas filosoofilinevool positivism. Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat ,,Positiivse filosoofia kursus"). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja. Teadus tõestatud teadmine (tõestamine toimub eksperimentide näol, katsed). Inglane T
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. 1 Aristotelese jaoks on õnn hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Iseenesest tähendab see oskust mõistuspäraselt toimida. Sel juhul, kui toimida täiuslikemalt mõistuspäraselt kogu elu jooksul, on see inimese suurim hüve ning parima, kauneima, nauditavaima õnne alus. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi
annaabi.ee 
