Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud.
1965. aastal sai W.Masingust õppeülesande täitja Berliini Tehnikaülikooli masinaehitusteaduskonnas. Nii sai alguse tema akadeemiline karjäär kvaliteediteaduse alal. 1969. aastal müüs Masing selleks ajaks juba maailmaturu liidriks tõusnud ettevõtte Robert Boschi tööstusvarustust tootvale firmale. Rahvusvaheline tegevus 1956. aastal asutati Walter Masingu juhtimisel Bernis Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality -EOQ) ja Walter Masing valiti selle esimeseks presidendiks Aastani 1976 oli ta EOQ presiidiumi alaline liige ning hiljem sai temast esimene EOQ auliige 2002. aastal avaldas EOQ Walter Masingu tegevusele austust andes talle kuldmedali "Georges Borel Medal" tunnustuseks tema panuse eest kvaliteedijuhtimises ("invaluable contribution") W.Masing oli Ameerika Kvaliteediorganisatsiooni (ASQ) kaastöötaja, 1974 USA Edwardsi nimelise Medali laureaat
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks
Kolm peamist põhipunkti majandusliku tegevuse kulude arvestustsüklis on: · Kaupade, tarnete ja teenuste tellimine; · Kaupade, tarnete ja teenuste saatmine, ladustamine; · Kaupade, tarnete ja teenuste eest tasumine. 1.1 Kaupade tellimine, tarned ja teenused Majanduslikus tegevuses on kulude arvestustsüklis peamine varude või tarnete tellimine. Traditsiooniline varude kontrolli meetod on (mida sageli nimetatakse majanduslikuks koguseks) EOQ. See lähenemine põhineb optimaalse tellimuse arvutamisel, kus minimeeritakse tellimuse summat, transporti ja kauba puudust. Järgnevalt on välja toodud kõik alternatiivsed varude kontrolli meetodi: EOQ (majanduslik kogus), see on traditsiooniline lähenemine, sest see baseerub optimaalse tellimuse arvutamisel, kus minimeeritakse kogukulud: tellimus, transport ja kaubapuudus. EOQ valemit kasutatakse selleks, et kalkuleerida: ,,kui palju tellida".
juhtimise mõisted, varude hoidmise motivatsioon, argumendid varude hoidmise vastu, varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud, tellimisperioodi süsteem, tellimispunkti süsteem, ajalise plaanimise süsteem, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis, reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid). Varude liigid: Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmist/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: • Tooraine ja komponendid, mis on tarnitud firmasse, kuid ei ole veel
CRM - kliendisuhtehaldus (customer relationship management) DRP - jaotusvajaduste plaanimine (distribution requirements planning) EAN - Euroopa artiklinumber (European article number) - vöötkoodistandard ECR - tõhus reageerimine tarbijale (efficient consumer response) - tarnekontseptsioon EDI - elektrooniline andmevahetus (electronic data interchange) ELA - Euroopa Logistikaassotsiatsioon (European Logistics Association) EOQ - optimaalne tellimiskogus (economic order quantity) EPC - elekrooniline tootekood (electronic product code) - RFID standard ERP - ettevõtte ressursside plaanimine (enterprose resource planning) EVA - majanduslik lisandväärtus (economic value added) FCL - täiskonteinerisaadetis (full container load). Kasutatakse ka väljendit CL FIFO - esimesena sisse, esimesena välja (first in first out)
11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor? Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine On varude tellimiskulud võimalikult minimaalsed Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega 13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu
· Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+reservvaru Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine
varude juhtimise kogukulud väheneksid 10% võrra? Mitu tellimust sellisel asta jooksul esitada? aastast tõusevad märkimisväärselt preparaadi säilituskulud. Kui suure uhtimiskulud ei ületaks punktis A leitud suurust (s.t. siinjuures eeldatakse, ühe partii kohta punktis B märgitud tasemeni)? aalse tellimiskoguse muutuse! Oluline on ka eeldus, et tellimiskoguse õrduvad varude tellimiskuludega! Ülesanne 4 on varude juhtimise kohta EOQ mudeli abil (käibekapitali juhtimise teema). Me oleme läbi lahendanud ka vastava näite, mis peaks olema abiks ülesande lahendamisel (lahendus on ka kahe aasta jooksul slaidimaterjalis olemas) he tellimuse kohta ühiku kohta
tab: t (1-5), CF, P, P*aeg P = CFt /(1+i)1 P*aeg = CFt /(1+i)2 k = r + j + rj , kus k - emae/v nõutav tulunorm välism. tütare/v-lt (%) r emae/v nõutav tulunorm kodumaal j välisvaluuta devalv. (kus asub tütare/v) kodum. valuuta suhtes 2SO KK = Q/2 * C + S/Q * O EOQ = VM = AM - HA + VK KKS = MM / KKV y = a 0 + a1 x C KK - optim. kogukulu VM - varude maksumus Q - varude tellim. suurus (ühik) AM - arve maksumus C - hoidmis- ja säilituskulud ühiku kohta HA - hinnaaland. S - ühikute kogu vaj. per. VK - veokulud
Märksõnad: varude liigid lk 329, varude juhtimise eesmärgid lk328 , varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted lk 334, varude hoidmise motivatsioon, argumendid varude hoidmise vastu 325, varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi 329, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid 336, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud EOQ, tellimisperioodi süsteem 337, tellimispunkti süsteem 338, ajalise plaanimise süsteem 339, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis 345, reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi 349, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs lk 335, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid). Varudega töötamine on logistika aluseks 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud 2
kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam. TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl tellimuse optimaalse suuruse määramine tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest. EOQ mudeli abil püütakse määratleda tellimuse suurus. III OSA KULU (= kasutatud hulk*ühiku hind) Jag.:1. tegevuskul-seotud jooksva per tulemusega; 2.Finantseerimiskul-seotud e/v fin-misega mitte kapitali arvelt; 3. kapitalikul-sis invest-kulusid, mis mõeldud rahavoogude genereerimiseks pikema per vältel KULUOBJEKT-igasug toode, toiming, protsess, org allüksus, mis pakub huvi juhile ning eeldab kulu eraldi mõõtmist
Credit control krediidi jälgimine Creditors laenuandjad E Creditors payment or settlement period laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev kuluaruanne Equity lihtaktsia Current liabilities lühiajalised võlad Exceptional items erandlikud kaubakoodid Current ratio jooksev koefitsient Expense kulu, väljaminek Cutoff kärpima
Lähte-eeldus: kui on teada, millist lõpptoodet toota, on ka teada, kui palju on tarvis materjale ja komponente. On teada tootehulk ja ajakava, süsteem ajastab materjalivoo, määrates: · Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes · Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida, arvestades juba olemasolevaid varusid Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või tootmiseks, võttes arvesse tellimise täitmisaegu EOQ mudel: EOQ Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: · Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav
Joonis 16. Kvaliteedialane dokumentatsioon - 56 - 9. KVALITEEDI EDENDAMISE INSTITUTSIONAALSED ALUSED 9.1. Kvaliteediühingud Kvaliteediühinguid on loodud enamus maailma riikides kaasaarvatud Eestis. Lisaks neile lisanduvad veel rahvusvahelised kvaliteediorganisatsioonid. Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond(European Foundation for Quality Management; EFQM). EOQ asutati 1956.a. EOQ on autonoomne mittetulunduslik organisatsioon, kes taotleb efektiivset arengut kvaliteedijuhtimise valdkonnas ning tegutseb oma liikmes organisatsioonide koordinaatori ja esindajana. Tema põhieesmärk on edendada kvaliteediteooriate ja nende rakenduste alast informatsiooni. Samuti kvaliteedialaste teadmiste
bioloogiline vara 2. Kuidas arvutatakse (puhas) käibekapitali suurus? a. lühiajalised kohustused – käibevara b. käibevara – lühiajalised kohustused c. käibevara + lühiajalised kohustused 3. Kui kaupu müüakse krediiti, siis: a. Väheneb ostjate võlgnevus b. Suurenevad ettevõtte kohustused c. Vähenevad ettevõtte varad d. Suureneb ostjate võlgnevus 4. Varude juhtimise mudelid on: a. ABC mudel, EOQ mudel, Materjalide planeerimise mudel , Õigeaegsuse mudel b. ABC mudel, EDO mudel, Materjalide planeerimise mudel , Õigeaegsuse mudel c. ABC mudel, EOQ mudel, Materjalide planeerimise mudel d. ABC mudel, EOQ mudel, Õigeaegsuse mudel 5. Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused. Milline järgnevatest ei kuulu nende hulka: a. Võla tasumata jätmine b. Viivise maksmine
suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem Lihtsaim tellimisperioodi süsteem, varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele, sobib paremine aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ) ? Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Seda punkti nimetatakse optimaalseks tellimiskoguseks. Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
vahel 47. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Varude täiendamise meetodid: tellimisperioodi süsteem varude saldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kasutatav eelkõige stabiilse nõudluse ja/või lühikeste täitmisaegade puhul. Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt. Täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega (EOQ) kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49
Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on varude kontrolli teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus. Viimane võimaldab konsolideerida konkreetsele tarnijale esitatavaid tellimusi hoides kokku hankekulusid. Samas nõuab süsteem suurte reservvarude omamist, kuna varude taset kontrollitakse teatud ajaperioodide tagant, siis võib nõudlud vahepeal ootamatult kasvada. Seetõttu sobib tellimisperioodisüsteem paremini aeglase ringlusega varude puhul. 50. Mis on optimaalne tellimiskogus? (EOQ) Tase, kus tellimis- ja säilituskulu summa on minimaalne. Tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.
............................................... 40 89.AJALISE PLANEERIMISE SÜSTEEM:................................................. 40 90.INVENTEERIMINE.......................................................................... 40 91.SÕLTUV JA SÕLTIMATU NÕUDLUS:.................................................. 41 92.VARUDE HALDAMISE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE:....................... 41 93.ABC ANALÜÜS:............................................................................. 41 94.EOQ MUDEL:................................................................................. 42 95.TELLIMISPUNKTI MÄÄRAMINE........................................................ 44 96.NORMAALJAOTUSE STANDARDHÄLBE STATISTILINE MUDEL – RESERVVARU MÄÄRAMINE:................................................................ 45 97.PRAKTILISED VARUDE TÄIENDAMISE MEETODID:............................. 45 98.MIS ON SDL?.............................................................................
Kõik toimub vastavalt nõudlusele Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 48. Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud. 49. Mis on maatrikskood? Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms 50. Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib
kogusele. Kõik toimub vastavalt nõudlusele Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 48.Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 49.Mis on maatrikskood? Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms 50.Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood
Täiendtellimusi tehakse muutumatu suurusega kogusele. Tellimusi esitatakse vastavalt nõudlusele. Tellimispunktiga tellimisperioodi süsteem: varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant. Täiendustellimusi tehakse laoartiklile, mille saldo on jõudnud tellimuspunkti või sellest allapoole. 50. Kui tellimiskulud suurenevad, siis säilituskulud vähenevad. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Optimaalne tellimiskogus EOQ on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
kindlaksmääratud maksimum-tasemele. Eelised: odavus, kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab konsolideerida tellimusi samale tarnijale) Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama Tellimispunkti süsteem- Tellimus esitatakse kui tootevaru langeb teatud tasemele. Tellimus on kindla suurusega. Ajalise plaanimise süsteem- Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. EOQ mudel- Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus mudel optimaalse tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud. Eesmärk: on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
Võlakirjade emiteerimine on tegevus, mille käigus lastakse välja tagatud (harilikult tagatiseks ettevõttele kuuluv vara) või tagamata võlakirju. Kapitali hind on tulunorm, mida ettevõte peab teenima, et rahuldada ettevõttesse investeerijaid antud riskitaseme juures. Käibekapital on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe Puhaskäibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused. Neli tuntuimat varude juhtimise mudelit on ABC mudel, EOQ mudel, materjalide planeerimise mudel ja õigeaegsuse mudel. Väheusaldatavale klientidele krediiti müües võivad tekkida mitmed kulutused: 1) võla tasumata jätmise tõenäosus (kliendi kontroll, analüüs); 2)maksejõuetusega seotud kulutused; 3)sissenõudmiskulud. Krediidi- ja sissenõudepoliitika saab jagada neljaks osaks: 1) krediiti müügi tähtajad ja tingimused; 2)krediidianalüüs; 3)krediidiotsus; 4)sissenõudepoliitika. Raha konversiooni tsükkel: Kasutatakse
tekkimisel mil, ostja nõustub tellimustingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil. 139. Millest on põhjustatud lao ülapidamiskulud Lao ülalpidamuskulud on põhjustatud kaupade käsitlemise ja hoiustamisega laos. Ladustamise kuludi põhjustavad saamata jäänud intressid käibevahenditelt, kauba kindlustus ja kauba loomulik kadu, vargused, vigastused, riknemised. 140. Kuidas leitakse laokulu koeritsent? Laokulu= ülalpidamiaskulu+ ladustamiase kulu Q=EOQ=2DSC 141. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. 1) Saamata jäänud intress käibevahenditelt 2) Kauba kindlustus 3) Kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemised jne. 142. Mida tähendal laokulu 21%? Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu. 143
kooskõlastab varumist tootmise- ja füüsilisejaotusega. JIT peamisteks iseloomuomadusteks on: · Personali tegevus on hästi kooskõlastatud igas juhtumistasandil · Kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele. · Varude suurus näitab jooksvaid vajadusi · Tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (EOQ) · Varu minimeeritakse, reservvarud puuduvad · Ajavarud lühendatakse niipalju kui võimalik, et kiirendada varustajate reageerimist · Täpsema prognoosimisega vähendatakse oluliselt määramatust · Tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrget reitingut omavate lojaalsete varustajatega. Veondus strateegia Logistiline tegevus veonduses on eelkõige
(intelligentsus, ausus, vastutus, võime meeskonnatööks ) JIT süsteemi peamisteks iseärasusteks on, et personali tegevus on hästi kooskõlastatud igal juhtimistasandil; kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele; varude suurus näitab jooksvaid vajadusi; tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (Economic Order Quantity–EOQ) varusid vähendatakse maksimaalselt (reservvarud puuduvad); aega lühendatakse niipalju kui võimalik, kiirendamaks varustajate reageerimist; täpsema prognoosimisega vähendatakse määramatust oluliselt; tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrge reitinguga ja lojaalsete varustajatega; kvaliteedi juhtimisel lähtutakse kontseptsioonist, et kui kvaliteet ei ole 100%, siis hinnatakse
ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad. 17. Laovarudega seotud kulud- Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest. Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q= IC D nõudlus Q korraga tellitav kogus S ühe tellimuse kulu C ühe kaubaühiku hind I ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs · 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest
ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad. 17. Laovarudega seotud kulud- Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest. Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q IC D – nõudlus Q – korraga tellitav kogus S – ühe tellimuse kulu C – ühe kaubaühiku hind I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest
müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Materjalidega kaasnevateks kuludeks on tellimis- ja ladustamiskulud, valmistoodangul vaid ladustamiskulud. Varudega kaasnev kogukulu: TIC=TCC+TOC=C*P* (Q/2)+F*(S/Q) Antud valemist on võimalik leida optimaalne tellimuse kogus, võttes kogukulu funktsioonist osatuletise tellimuskoguse järgi ja võrdsustades selle nulliga. Tuletisvõrrandist on võimalik leida varude tellimise optimaalne kogus (EOQ) Teiseks varude optimeerimise mudeliks on ajastatud varude (just-in-time) mudel. Selle mudeli abil saavad ettevõtted vähendada laos olevate varude taset, ajastades toormaterijalide tarned kauba tootmise ja turustamisega. Varusid tarnitakse täpselt selleks hetkeks, kui neid vajatakse. Mudeli ideeks ongi varude kogused viia nii madalale kui võimalik ilma, et see mõjutaks tootmist või müüki ja seeläbi vähendada varudega kaasnevaid kulutusi.
TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine
tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit? valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus valemi abil arvutatakse tooteartikli optimaalne ostukogus
tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit? valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus valemi abil arvutatakse tooteartikli optimaalne ostukogus
tarnija määrab kliendi eest kindla täiendustarnete ajavahemiku laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel 11. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? laokulude säästu veokulude säästu tellimiskulude säästu tellimis- ja veokulude säästu 12. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? ühe kaubaartikli optimaalset tellimiskogust 44 ühe tellimuspartii tellimiskulusid optimaalset transporditavat kaubakogust optimaalset ladustatavat kaubakogust 13. Milleks kasutatakse Wilsoni valemit? valemit kasutades arvutatakse lao optimaalne ringlemissagedus valemi abil on võimalik arvutada optimaalne tarnesagedus
puhul on tellimis- ja säilituskulude summa minimaalne. Wilsoni valemil on järgmine kuju: kus: EOQ – optimaalne tellimiskogus (tk) D – nõudlus toote järele aastas tükiarvestuses (tk) S – tellimiskulu ostutellimuse rea kohta (€)
annaabi.ee 
