BAKTER- JA SEENEHAIGUSED (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Kärbseseened

Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED ­ Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen....................................................................

Bioloogia

2

docx

Nakkushaiguste ja toidumürgituste põhjustajad, haigustunnused ja riski vältimine

MICROORGANISMIDE JA VIIRUSTE PÕHJUSTATUD NAKKUSHAIGUSED Haigus Põhjustaja Haigustunnused Riski vältimine Salmonelloos Salmonella bakter Palavik, Vältida toorestest oksendamine, munadest toite, kõhulahtisus, linnuliha korralikult nõrkus kuumtöödelda. Düsenteeria Haigus levib Palavik kõhuvalu, Korralikult käsi ja nakatunud inimese oksendamine aedvilju pesta.

Bioloogia

17

docx

Toidumürgistused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt in

Toiduhügieen

4

doc

Bakterid ja rakud

Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus. 8. Bakteriraku elutegevus Ainevahetus: fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed

Bioloogia

3

docx

Nimetu

kahjustusi. Arvatakse, et haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kuid umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed. Leepra peiteaeg on kolm kuni 5 aastat, kuid on juhtunud ka 30 aastaseid. Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub

Kategoriseerimata

18

odt

TOIDUINFEKTSIOONID

Koolera Koolera levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist väga palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade) kaudu. Haiguse peiteperiood (ehk aeg, mil bakter on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 24-48 tundi. Kõigepealt satub koolera tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav. Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju baktereid. Edasi tungivad bakterid sooleseina ning hakkab tootma haigust tekitavat tugevat toksiini ehk mürkainet. Toksiin häirib sooleseina normaalset tööd ning soolde hakkab erituma suurel hulgal vedelikku.

Tööohutus ja tervishoid

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

- Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad kuldkollase värvusega) - Väga vastupidavad, jäävad ellu nii kuivas kui niiskes, suvepäikeses ja talvekülmas. - Suudavad paljuneda 10% keelusoola ja 40% sappi sisaldavatel söötmetel.

Kategoriseerimata

6

docx

Bioloogia kordamine

Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul ­ molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase ­ kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism ­ anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ­ ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase ­ botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ­ ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimisobjekt o Muutuja (tegu

Bioloogia

Kommentaarid (0)