50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
junnu1
Õppematerjali autor
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen....................................................................
Koolera Koolera levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist väga palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade) kaudu. Haiguse peiteperiood (ehk aeg, mil bakter on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 24-48 tundi. Kõigepealt satub koolera tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav. Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju baktereid. Edasi tungivad bakterid sooleseina ning hakkab tootma haigust tekitavat tugevat toksiini ehk mürkainet. Toksiin häirib sooleseina normaalset tööd ning soolde hakkab erituma suurel hulgal vedelikku.
· Riskirühmades on ka nõrgestatud immuunsüsteemiga ning väga vanad või väga noored isikud. Kriitilised toiduained: pehme juustu pealispind pasteedid küpsetatud külmutatud toit pakendatud salatid vorstikesed Temperatuuri ja pH toime: Paljuneb külmkapi temperatuuril, ka ~0ºC juures Hävib 70ºC 20 minutiga; Hävib 100ºC juures 3 minutiga pH < 4,6 Meetmed haigestumise vältimiseks: Kuna bakter on levinud laialdaselt kogu looduses, siis on tema levikut raske kontrollida. Riskigruppi kuuluvatel inimestel soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja. Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel. BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Haigusnähud: · palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu,
- Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad kuldkollase värvusega) - Väga vastupidavad, jäävad ellu nii kuivas kui niiskes, suvepäikeses ja talvekülmas. - Suudavad paljuneda 10% keelusoola ja 40% sappi sisaldavatel söötmetel.
SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma. Eosed on väga vastupidavad keskkonna muutustele ning võivad säilida pinnases aastaid. Vastavalt EL ja US CDC bioterrorismi ohutegurite nimekirjale kuulub Bacillus anthracis A rühma (väga kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused ja haigustekitajad). Levik Loomad nakatuvad eostega saastunud taimede söömisel. Inimene saab nakkuse haigelt loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm)
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan
eluvormid Maal. Kuid mida kujutavad endast need imepisikesed organismid, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal? Neid leidub nii õhus, vees, mullas kui ka kõigi muude organismide kehas. Kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures alati ei teadvusta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Süües, juues ning isegi magades oleme alati ümbritsetud bakteritest. Haigestudes ei teadvusta paljud meist enesele, et haiguse tekitajaks on enamasti bakter ning mida ta põhjustada võib. Niisamuti ei mõtle me köögivilju hapendades, et seda protsessi viivad läbi just bakterid. Need on vaid üksikud igapäevategevustest, milles bakterid mängivad olulist rolli. Hoolimata oma väikestest mõõtmetest ei tohi me unustada kui tähtsat osa bakterid meie igapäevaelus mängivad. Käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest millised on bakterid, nende ehitus ja kuju.
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid