Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ENESEKEHTESTAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiiv, kehtestav, käitumisstiil, kehtetu, arvestamine, kardetakse, enesekehtestamine, kunst, adekvaatne, teistega, suudad, laseb, emotsioonid, kinos, sinuta, enesekehtestamise, astub, siiras, harjutada, elad, õnnestu, valus, stiilile, otsekohesus, otsekohene, kindlameelne, arvestab, situatsioonile, kehakeel, silmside, kehaasend, näoväljendusedLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas perspektiivis avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju.
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................
Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal. -Otsene tagasiside, mida teistelt saadakse: oluline on saada teavet oma tegevuse tulemuste ja võimete kohta; lapsed ei pruugi nõus olla arvamuste osad oma välimuste kohta -Sotsiaalne võrdlemine- võrdlus oluliste teistega: kes on meie sarnased; kellel on sarnased eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti
abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks
armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise; täisväärtuslike suhete soodustamine; vähendab hirmu ja ärevust; iseenda elu elamine-oma isikuruumi kaitsmine ja vajaduste rahuldamine. J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada "Ei" ja "Jah" võrdsed vastused Temal on probleem Probleemi pole Minul on probleem Närviminemise kulg nende ületamine Suhtlemine on erisuguste suhtlemisviiside integreeritud protsess, mis sisaldab valikuvabaduslikku tegevust või emotsioone, kindlustamaks kehtestavust.
15 16 Parandamine Firma maine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid · Firma nimetus ja reputatsioon otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda · Ausus, klientide huvide igakülgne ebameeldiva jjuhtumi või ootamatuse puhul p arvestamine · Agressiivse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused · Töötajate omavahelised suhted 17 18 3
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 16 Parandamine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul 17 Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agressiivse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused · Töötajate omavahelised suhted 18 Turvalisus · Füüsiline ja finantsiline ohutus ja selle tagatised · Konfidentsiaalsuse tagamine · Privaatsuse austamine 19 Klienditundmine · Klientide erisoovide tundmaõppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine
terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 16 Parandamine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul 17 Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agressiivse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused · Töötajate omavahelised suhted 18 Turvalisus · Füüsiline ja finantsiline ohutus ja selle tagatised · Konfidentsiaalsuse tagamine · Privaatsuse austamine 19 Klienditundmine · Klientide erisoovide tundmaõppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine
See, kuidas ja millest me mõtleme, saab nt uhkuse, häbi või süü esilekutsujaks. Eneseteadlikud emotsioonid hõlmavad kõigepealt standardite, reeglite või eesmärkide kogumit nt häbi on inimese hinnang oma tegevusele tema reeglite, eesmärkide või standardite järgi ja selle üldistamine. Kõrgema taseme emotsioonid on otseselt seotud ka kultuuriliste eripäradega nt sotsiaalsed emotsioonid (kadedus, armukadedus, au, suhted teistega, teiste arvamus isikust, isiklikud saavutused, rahulolu ja õnnetunne) 9. Loetle kõik kehakeele „sõnad“ ehk komponendid, mis mõjutavad ümbritsevaid inimesi. Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
teooriate põhimõttest? ● Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; ● Olukorra kontrollitavusest; ● Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit (hierarhia). 19. Mida nimetatakse coachinguks? • Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) • Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), ***• Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) • Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003)20.. • Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007)
vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta
rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3
Kõikide klientide võrdne kohtlemine või nõudmisel Enesekehtestav käitumine (winwin) Teenindamine on kliendile selle andmine, mida ta küsib Klientide ebavõrdne kohtlemine Sõltuvusse asetav käitumisstiil: eirav, agressiivne, alistuv Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus,
hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus
Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada
x agressiivne o domineeriv o teiste tunnetest ja õigustest mittehooliv o oma huve ja vajadusi pealesuruv o külm, loogiline o ennast esiletõstev o piitsa ja prääniku poliitika o pealetükkiv o enda vajaduste rahuldamine teiste arvel x kehtestav (kahepoolne kasu) o oma vajaduste teadmine o oma õiguste eest seismine, tehes seda viisil, o teiste vajaduste tunnistamine mis aitab teisel sedasama teha o oma vajaduste rahuldamine, seejuures o enesest lugupidamise säilitamine teiste vajadusi arvestades o ausad suhted, ei manipuleerita
Situatsioonilised tegurid on ajutised, kuid võivad sellegipoolest mõjutada inimeste omavahelisi interaktsioone tulevikus (vt. Dance´i mudel all) Suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskused on kujundatavad. Selleks vajalik: · teadmised (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakud (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktika (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) · enda reguleerimine motivatsiooni loomiseks ja hoidmiseks (ebaõnnestumise
Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt. Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest.
AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID.........................
Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada
silmad. Sotsiaalne taju protsess, mille käigus inimene proovib aru saada teiste emotsioonide ja kavaldusi. Sotsiaalne taju mõjutab: 1) Tajuja - HALO effect (põhiomaduste üldistamisel), ATRIBUTSIOON e põhjuste omistamine, STEREOTÜÜBID (pannakse tähele sellist käitumist mis on kooskõlas stereotüüpidega). 2) Tajutav esmamulje: 1) välimus 2)mitteverbaalne kommunukatsioon 3)Tuttavlikus 4) Kontrast 5)Kontekst Adekvaatseks ST : Kontekst, adekvaatne enesehinnang, teised muutujad nt kõrge intelligentsus, empaatiavõime. ATRIBUTSIOON- (nt kirjelda prillidega inimesi) iseenda ebaõnnestusi kaldutakse seletama situatsioonist tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja
annaabi.ee 
