Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesekehtestamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kidron, eitav, kehakeel, enesekehtestamise, ütlemine, urva, tuttava, keeldumine, palve, enesekehtestamine, tulema, osavõtlikkus, kunst, tunnen, ütlema, viisakalt, olukordi, veenda, tarbed, jonni, goleman, toetub, valdab, teistega, tunnet, kehtestava, kaotasin, tahad, tekkima, endaks, mõjujõud, vastuseisuga, murray, enesekaitse, tingib, niisiisnende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna- sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada, 9
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning
Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest
suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises. Töötajatele võiks korraldada suhtlemist käsitlevaid koolitusi või loengud ning korralda ühiseid üritusi. Kokkuvõtvalt võib uuringule anda positiivse hinnangu, kuna see on aidanud üles leida esinevad probleemid töötajate suhtluses. 31 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker, 2007, lk 31-47. 2. Kidron, A. Suhtlemine. Tallinn: Mondo 2004, lk 9, 15. 3. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus, 1986, lk 30-32. 4. Berkowitz, E.N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
*toetada klienti tema töö- või olme-probleemide lahendamisel, *aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust, * arendada kliendi iseseisvust - pane ta formuleerima ja põhjendama. Andma talle võimalus võimalikult palju otsuseid ise vastu võtta. Nt lased kliendil ise istekoha valida. *aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikkeuskumusi ja tõekspidamisi, *julgustada klienti ette võtma tema elus olulisi otsuseid, *arendada kliendi enesekehtestamise oskusi, *suurendada kliendi iseseisvust, *juhendada klienti ise oma elus olulisi otsuseid tegema, *arendada kliendi suhtlemisoskusi (Nystul, 2006; Dietrich, 1983) . Nõustamine abistaja ja abivajaja omavaheline toetav koostöö protsess. Keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Nõuab mõlemapoolset kokkulepetest kinnipidamist. Episoodiline nõustamine liitub inimese mingile teisele põhirollile. Nt õpetaja. Liitub teiste
vastutust. Selleks, et suhltemine sujuks ja et ei tekiks ebamugavustunnet suhtluskaaslasega, on tähtis osa ka äraütlemisel. Selleks, et hoida jutt üheti mõistetavana ja lihtsana, ei tohiks hakata keerutama ega end kuidagi välja vingerdama mõnest teemast, mis ei meeldi. Näiteks kui juba mõelda, et soovid mõnest pakkumisest keelduda siis tulekski otse kohe välja öelda, et see ei sobi ning viisakas oleks ka põhjendada miks, sest siis oleks pakkujale eitav vastus selge ning ka põhjus teada, mida vajadusel saaks muuta. Kuid kui hakata kiitma toodet ja samas öelda, et sa ei soovi seda, võib toote pakkuja segadusse sattuda, arvates, et viga oli temas ja et tal on võimalus veel oma tooteg kaubelda ja võibolla pisut sootsama hinnaga see maha müüa. Selline olukord tekitaks vaid toote pakkujale ajakaotust ning võibolla ka piinlikkust, kuna ei saanud esialgsest eitavast vastusest aru ja hakkas oma toodet edasi kiitma ning raiskas nii oma
Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa. Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja Mina isiklikult ei tunne, et ma oleks teiste mõjutaja kuidagi. Pigem ma arvan, et ma motiveerin inimesi tegema seda mida nad tahavad kuid ei julge. Mulle meeldib inimesi innustada ning sundida neid püüdlema unistuste poole. Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti käituda nii, nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega mittenõustumise puhul. Selge on see, et meetodid, mida oleme harjunud kasutama teiste mõjutamiseks, toimivad paremini meiega sarnaste inimeste puhul (kellel on meiega sarnased väärtushinnangud, motiivid ja muidugi mõtlemisstiil) (Kindron, 2004, lk 98) Selleks, et mõjutada teist inimest peavad olema kindlad isikuomadused. Näiteks meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mõistmine, saavutusmotiiv, kohanemisvõime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt
Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud. Raamatus ,,Sisemine sangar" suunatakse inimene oma sisemise sangari otsimisele ja leidmisele. Tegelikult elab meis kõigis see nn
Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMISEL EBALOOGILINE................
süntees) Kasutatav psüühiline protsess Emotsioonid Meeled/Taju Mõtlemine Tahe Joon. 3 Suhtlemisprotsess Suhtlemise käsitlemisel on erinevaid võimalusi. Võimalus on lähtuda erinevatest suhtlemiskompetentsidest nagu kontakti võtmine, kuulmisoskused, enesekehtestamine, Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik? konflikte lahendamine või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu Kommunikatsioon ehk infolevi Pertseptsioon ehk isikutaju Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla
hämarate vihjete jne pärast. HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 2. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 3. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 4. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 5. Täida võimaluse korral kõneleja palve kui oled selle põhjalikult ära kuulanud. 6. Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata. 7. Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta. 8. Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist. 9. Ära esita liiga palju küsimusi. Küsi vaid siis, kui öeldut on vaja täpsustada. Ära kasuta suletud küsimusi. Küsimuste rohkus muudab
vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt rahulikud ja
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
pärast hinnatõusu?" 16. Komplimentide closing Alati võib öelda, et kliendil on otsusekindlust, häid ideid, huumorimeelt. Eriti meeldiv on tal kuulda, et ta on meie VIP-klient ning teeme selliseid eripakkumisi ainult temale. 17. Negatiivse sisuga küsimuste vältimise closing Küsimus ei tohi olla ülesehitatud eitusele. Näiteks ei ole hea küsida: ,,Kas te ei tahaks osta meie kiirkeedupotti?" Kliendil on siin kerge anda eitav vastus: ,,Ei taha." 18. Boonuse closing Paljudele inimestele meeldivad positiivset üllatused. Seetõttu tuleks rõhutada erinevaid kampaaniaid ja kingitusi. Paljud ostud tehakse just seetõttu, et kaubaga saab midagi tasuta kaasa. 19. Eksklusiivne closing Selgita, et konkreetset toodet ei saa müüa juhuslikule ostjale, see pakkumine on just klubiliikmetele. .Ostjal tekib soov kuuluda mõnda eksklusiivsesse ringkonda, kellel on teatavad soodustused.
tähelepanuta ning alistuv käituja vastupidi, jätab enda vajadused tagaplaanile ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega. Ja kuigi märksõna ,,kehtestamine" ja ,,ennastkehtestav käitumine" loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu ,,isekus", ,,jõud", ,,tahe", ,,läbisurumine" jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus, et teised on sama palju väärt kui ma ise. On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku enesekehtestamise hind on madal enesehinnang, pidev ärevus ja ebamugavustunne oma toimetulematuse pärast enda eest seista. Vähe veel, see
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV
ÜLESANNE 2 Eesmärk: a) Tundma õppida tööstressi ilminguid ning b) analüüsida tööstressi leevendamise võimalusi töökohas. Ülesandes esitatud küsimustele vastamiseks leiad abi õpikutest: Krips, H. (2004). Suhtlemisoskustest juhtimisel ja õpetamisel. TÜ Kirjastus McKay,M. (1999). Suhtlemisoskused Vadi, M. (1997). Müügisuhtlemine. TÜ Kirjastus. Eallikad: Stressi teejuht: http://www.parnu.ee/raulpage/stress/teejuht_sisu.html Töö ja enesekehtestamine: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/07e/tasub.htm Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme: http://sekretar.ee/159396art/ Kuulamisoskus tuleb tööelus kasuks: http://www.cvkeskus.ee/career.php? menu=2&lastmenu=273&text_id=362&career_style=2 Ülesande sisu: Vaatle ja analüüsi töökeskkonda ning töökoha mikrokliimat. Vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Kuidas mõjutasid kolleegide omavahelised suhted Sinu meeleolu ja enesetunnet?
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha. Minasõnumi kaudu kirjeldatakse iseennast: oma mõtteid, tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19. Millised on enesekehtestamise reeglid (3–4)? Enesekehtestamine on käitumisstiil, milles väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minasõnumi kaudu, seistes enda eest viisil, mis aitab teisel teha sedasama. Enesekehtestamist vajatakse olukordades, mil on vaja esitada nõudmine või palve, seista enda katmata vajaduse eest või väljendada oma ärritatust konstruktiivsel viisil. Ennastkehtestava minasõnumi õnnestumiseks on vaja selge eneseväljenduse oskust – minakeelt, hinnanguvabadust – oskust kirjeldada
Hind? Üksindus, isolatsioon, hirm (kui mina teen seda, mida teevad teised, et ei saaks juhtuda vastuagressiooni), teise poole vastuhakk, oma vabanduse vähenemine, isiksuse dehumaniseerimine, süütunne (ma olen teinud midagi paha). Tunnused: mina ületähtustamine, rünnakud ja hinnangud teise suhtes, hääle toon külm ja kalk, kehahoiak võitlev, sissesõitmine, katkestamine. Sekeldamise ja pusserdamise puhul kehtestakse ennast valitavalt. Adekvaatse enesekehtestamise puhul kehtestakse ennast õigel ajal ja õigesti. Milleks? Kehtestavad inimesed armastavad iseennast ei teisi, ei pea koguaeg oma piiride eest kartma, elatakse oma elu. Mis on hind? Ollakse sunnitud oma väärtusi väänama, eneseregulatsioon, haavatavus. Tunnused: räägib minast ja tunnetest, laseb teisel teha sama, kuulab teist, hääletoon rahulik ja isikule omane, loomulik kehahoiak. Me ei saa muuta partneri käitumist, aga me saame käituda nii, et ta tahaks oma käitumist muuta. Kuidas
menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi
teadmisi ning kogemusi. Ennekõike on tähtis õppida juhtima konfliktseid situatsioone klientidega suhtlemisel ning jääda rahulikuks keerulistes olukordades. Suurt rolli mängivad ka erinevad tunnetuslikud tasandid, milleks on käitumisstiilid, uskumused, keskkond, võimed, identiteet. Tähtsaks elemendiks on tagasiside saamine teistelt enese käitumise kohta ning vastupidi. Tuleb võtta arvesse ka enesekehtestamise roll teatud olukordades ning oskus ära tunnetada piir, mil see on kohatu. Tuleb osata toime tulla vaenulike rünnete, süüdistustega, jms. Klienditeenindaja võtmeks on suuresti psühholoogilisel tasandil oskus ära näha kehakeele ning hääle mõju suhtlemisel ning erinevate inimestega kontakti luues. Hea teenindaja on olla siis, kui on oskus kasutada kõiki nippe, kuidas mõjutada klienti.
koos nendega kasvada areneda, anda ja saada, ohverdada ning võita, eksida, kuid olla lunastatud. Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises üsna vähe kaassündinut. Kogu tahtmine on piiritletud kolme mõõtmega: tegu, selle mõtestatud ja moraal. Lapse arendamine algab sünnist, murdeiga on rohkem juba viljade kogumise aeg. (Niiberg & Urva, 2009, 218-219.) Uskudes siiralt, et kõik lapsevanemad armastavad oma last, lihtsalt väljendus on erinev, on hea vanemluse ja kasvatuse eelduseks kasvatusalased teadmised. Iga lapsevanem peaks ennast kasvatuse valdkonnas harima. See, et vaid käskude ja keeldudega saab õpetada last, on väär. Laps peab mõistma, miks on teatud piirangud tema nõudmistel ja soovidel. Eelkõige tema enda turvalisuse huvides. Suur viga tehaksegi just seetõttu, et keelatakse, kuid ei selgitata,
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
isikliku arendamise erinevaid programme?" ja "Kes seda kõige rohkem vajavad?" Klienditeenindus on keeruline valdkond, mida juhtida ja milles töötada. Pealtnäha viisakas ja tähelepanelik käitumine võib osutuda hoopis klienti ärritavaks ja kliendisuhet ohustavaks. Alljärgnevalt klienditeenindajate viis kõige tüüpilisemat viga, mida korratakse päevast päeva. Naiste põhipatud töö juures: Telefoni vastu võttes ainult oma eesnime ütlemine. Selle järgi peetakse ärinaist sageli ekslikult töötajaks, kellel on küll kohustusi, kuid kellel puudub autoriteet Kohatu itsitamine: Meeskolleegide abikaasadega ei olda nii lahke kui oma töökaaslastega. See on vist kõige hellem küsimus. Koosviibimistel, kuhu on kutsutud abikaasad ja teised külalised, tuleb olla oma töökaaslaste või klientide abikaasade ja kaaslaste vastu niisama südamlik ja sõbralik kui oma kolleegide vastu. Räige ja labase keele kasutamine töökohal
topiksime lihtsalt oma nina teise inimese ellu, andmata omalt poolt midagi vastu (Smith 2004:116). Tahtlikult jagatakse enesekohast infot väga kitsale inimeste ringile. Oma tõelise olemuse näitamist takistavad ühiskondlikud normid, aga samuti hirm tõrjumise, karistamise, tagarääkimise või ärakasutamise ees. Turvalisem on kanda maski ja oma tõelist mina mitte näidata. Eneseavamine toimub ka tahtmatult. Kui me vaikime ega tee otseselt midagi, annavad vaikimine ja kehakeel ikka midagi mõista (Mckay jt 1999:29-34). Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva info varieerimisel. Kujutle oma olemust nelja ruuduga aknana. Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra
annaabi.ee 
