ST17 KÕ1 Gerly Tauer Eneseanalüüs Essee Õppejõud: Anu Leuska, MSc MÕDRIKU 1. Sissejuhatus Et ise ennast analüüsida tegin kaks isiksustesti. Catell 16PF temperamendi ning Catell 16PF testi. Isiksusetestid on analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võib leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Võib testidega üldjuhul rahule jääda. Nende testide põhjal sain ennast paremini tundma õppida ja avastada enda juures asju, mida ma veel ei teadnud. Ja see kõik on päris huvitav. 1.1 Catell 16PF temperament Catell 16PF temperamendi testist tuli välja, et olen koleerik. Ma ei ole päris nõus sellega, et ma olen täilik koleerik. Lugedes neid temperamenditüüpe, tundub, et igas kirjelduses on midagi mis sobib minu temperamendiga kokku. Koleerikut on minus muidugi rohkem, kui teisi isikuomadusi. Koleerik on tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne, o
Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
nautida. Ma teen täpselt seda, mida ma soovin ja mis on minu jaoks huvitav, siis on huvi õppida ja ma teen seda naudinguga. See tähendab seda, et see asi on hingelähedane. Ka väga tähtis on see ,et õppimise oskus oli teistele ka vajalik ning mulle peab olema võimaldatud õpitut praktiseerida. "Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ning võimalused" raamatu lugedes, ma sain teada, et minu õpiharjumused on eriti heal tasemel. Sest mul peab kindlasti enne õppimist olema plaan, mille järgi ma õpin, ma ei õpi näiteks enne eksamid kõike ühe ööpäeva jooksul, ma pean olema üksi ,et mind midagi ei sega ja kõige tähtsam minu jaoks on see, et ma võin oma õppimise aega niimoodi planeerida, et mul jääks aeg teistele tegevusele ka. Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest. Meil on õppides vaja korraga väga erinevaid oskusi ning erinevad õpisituatsioonid nõuavad erinevaid oskusi
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 In
Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
Eriti super on see, et kõikidest miinustest püütakse plusse näha ning nendest õppida. Inimene õpibki ju oma vigadest. Kui inimesed on päevast päeva üksteisega koos siis on see normaalne, et ikka tekib konflikte ja sõnavahetusi. Kahjuks on konfliktid väga kerged tekkima. Kuid nii nagu neid tekitatakse ei osata neid enamasti korrektselt lahendada. Minu arvates parim konflikti lahendus on selline, et tuleb alati rahulikuks jääda ja kompromiss leida. Hetkel on organisatsioonides põhiprobleemideks suhtlemisoskuste puudumine; töötajaid ei motiveerita piisavalt ning ei hinnata tehtud saavutusi. Inimesed peavad õppima suhtlema ja oma ettepanekuid ja nõudmisi välja ütlema. Kahjuks puudub inimestes julgus enda eest seista. Ega nõudmisi ei peagi esitama karjudes ja kedagi alandades. Saab ka teisiti. Vaikselt ja viisakalt. Kindlasti peavad ka nõudmised olema põhjendatud. Need kehtivad nii juhtidele, kui ka töötajatele.
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka väga noori inime
matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. o Taju maht 4-8 elementi korraga o Taju omadused:
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutute sil
Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma. Kui tegeleda süvenenult ettevõtlusega ehk kui asutada oma firma, selleks on vaja julget peale hakkamist ja püsivust. Seda sellepärast, et on väga palju konkurente, kes kõik tahavad sust lahti saada ja kogu kasumi endale saada.. Mina sain oma kogemuse ettevõtlusest siis, kui me tegime oma kambaga õpilasfirma. Seal oli meil oma idee, mis kahjuks polnud nii innovatiivne, et meil poleks konkurente olnud. Meie müüsime puust kaunistusi ja paljudel teistel firmadel oli sama idee. Sellepärast ongi väga tähtis ettevõtluse puhul, et see peab algama väga läbimõeldud ideest ja palju peab uurima, mis turul parasjagu on ja kui palju. Mida vähem on konkurente, seda lihtsam on äri alustada ja seda suurem lootus on ka saada kunagi suurettevõtjaks ja luua oma monopol.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9
Emakakadedus (womb envy). Näit: meeste loovus on emakadeduse ilming. Kultuuriliselt pannkse paika viisid kuidas konstrueeritakse neuroosi. Kõikides kultuurides inimesed erineva neuroosi tasemega. Isiksus on mõeldud oma ärevuste ja hirmude ohjeldamiseks. VIII PSÜHHOTERAAPIA: Produktiivsed suhted. Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine. Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st. Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused. Vastutuse võtmine. Oma elusse puutuv otsustatakse ise. Sisemine vabadus. Elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega. Spontaansus. Vaba emotsioonide läbielamine. Pühendumine. Tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA: ERICH FROMM (1900-1980): Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond KUI MINA OLEKSIN JUHT TCM analüüs Essee Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2013 Kui mina oleksin juht Kuidas kujutan end ette juhina? Milline peaksin olema loomu poolest, kas oskaksin olla juht ja kuidas tuleksin sellega toime? Seda hakkan nüüd analüüsima käesolevas essees. Juht kui mõiste on üldiselt väga laialdane mõiste. On olemas palju erinevaid juhte, vastavalt tööalale ja firmale, misn asutusega on tegemist. Näiteks kui on tegemist sekretäritööga, mida mina hetkel õpin, sellest on võimalik areneda edasi juhiabiks. Kuna meil on võimalik valida spetsialiseerumine, kus on võimalik valida ka personalitöö, siis personalitööd õppides on võimalik saada personalijuhiks. Juhil peavad olema kindlad omadused, ta peab olema tugev isiksus, kes on enesekindek, ambitsioonikas,, ta ei tohi olla kahtlev, peab olema oma seisukoht jne. Kui mina oleksin ju
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik
1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu 3) pikajaline mälu 9. Mis on sensoorse registri iseloomulikumateks tunnusteks? Täidab ühtlasi tähelepanu- ja tajufunktsioone. Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Võimalik, et iga tajuanalüsaatori (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine jne) jaoks eksisteerib eraldi (sensoorne) mälustruktuur. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. 10. Millised on lühiajalise mälu kõige iseloomulikumad omadused info töötlemisel? Lühiajalise mälu kestus on 15-20 (30) sekundit ja maht on 7+2 ühikut. Lühiajalist mälu on võimalik suurendada. 11. Millised on põhilised võtted lühiajalise mälu mahu suurendamiseks?
2) Reliabiilne (usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel)
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
kuid meestel domineerivad androgeenid ja naistel östrogeenid. Suguhormoonide toime on kahetine- nad suudavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Ehkki suguhormoonid osalevad seksuaalihade kujunemisel, ei mõjuta nad inimesel seksuaalkäitumist enam nii tugevalt kui loomadel. Tähtsamat rolli mängib inimese seksuaalvajaduses hoopis aju. Seepärast mõjutab inimeste seksuaalihasid ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Seksuaalsuse areng Freudi järgi Austraalia arst ja psühholoog Sigmund Freud esitas 1989. aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta. Ta arvas, et igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus algab sünnihetkest. Freudi teooria alusel võib eritada järgmisi seksuaalse arengu faase: 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3
..]" (M.Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 3). Hea välimus on tähtis ka pidudel käies, kus üritatakse silma paista. "Oligi aeg hakata end väljaminekuks sättima. Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided olid kõik koju jäänud, aga sama mure oli ka teistel. Me keegi polnud osanud arvata, et ka siin saab õhtuti väljas käia. Noh, polnud hullu, kuna keegi meist teisi üle trumbata ei saanud. Otsustasime minna niisama lihtsalt pükstes ja mõne parema särgiga. Muidugi tegime hoolikalt meiki, kui ülejäänu polnud midagi erilist. Hulk aega lendasid ripsmetusid ja huulepulgad üle toa ühe käest teise kätte. Vahetasime omavahel riideid ja aitasime üksteisel juukseid sättida. Lõpuks olime endaga enam-vähem rahul [...]" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 74) Meikimine ja vanemana välja paistmine on märgatav ka tänavapildis. "Hetkel on tähtis see, et sa pead välja nägema võimalikult täisealine. Noored alla 15, kannavad 10 cm kontsasid,
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................5 Ühiskondlik tegevus..........
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotataks
Võru rajooni sõnumitoojat Töörahva Elu. Tema vanematel käis ajaleht Sotsialistlik Põllumajandus, mida ta samuti vahel, mitte eriti suure huviga, sirvis. Ajalehekioskites oli müügil ka naisteajakirju. Eestikeelsena ilmus ajakiri Nõukogude Naine, samuti müüdi Ida- Saksa ajakirju. Mu ema mäletab isegi Kuuba naisteajakirja Mujer ostmist. Selleks ajaks oli oluliseks saanud televiisori vaatamine. Mu emal endal seda ei olnud, kuid ühiselamus oli ühiselt kasutatav televiisor olemas. Tallinnas elades oli võimalik vaadata Soome televisiooni. Mu ema lemmikuks oli Soome televisioonis jooksev muusikasaade, kus näidati välisartistide värskemaid muusikavideoid. Soome televisioonist sai näha ka uudiseid maailmast, mida mu ema vaatas, kui peale sattus. Samuti näidati erinevaid seriaale, kuid ühtegi kindlat mu ema ei jälginud. 20-aastaselt ei olnud mu emal televiisori vaatamine kõige olulisem meelelahutuslik tegevus. Soome televisioonil aga oli nii tema kui ka tema
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toidukauba pool, siis t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
