Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin..................................................................................
Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.................................................................
... 24 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus:..................................................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook
Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid
Jüri Gümnaasium ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE Referaat Koostaja: Juhendaja: 2011 Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored näiteks enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul ning need ei sobi noortele ja lastele. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid,
ENERGIAJOOGID JA TERVIS Rahvatervis, terviseedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused MIS ON ENERGIAJOOK? Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajookide ohud kõrge kofeiinisisaldus ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta noorte suur energiajookide tarbimine PROBLEEM Inimesed ei ole teadlikud nende jookide mõjust ja kahjulikkusest organismile. Noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Tänapäeval on ka uueks trendiks saanud alkoholi ja energiajoogi kokkusegamine. Arvatakse, et sellega kaob alkoholi järelmaitse ning jätkub peoõhtuks rohkem energiat. Statistilised näitajad eestis ja maailmas
Energiajoogid Aile Tomson 11. A Sisukord Energiajookide ajalugu Energiajoogid ja nende koostis Energiajookide mõju organismile Energiajoogid ja alkohol Pildid Kasutatud kirjandus Energiajookide ajalugu Esimeseks energiajoogiks peetakse LipovitanD, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. Sarnaseid jooke toodeti varemalt ka 1960. aastal. Nt. Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates. Ei olda kindlad, kas selle aja joogid sisaldasid samu koostisosi, mis LipovitanD, kuid neid turustati energiajookide nime all. Austria ettevõtja Dietrich Mateschitz tõi energiajoogi Euroopa turule ning
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus,
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade.........................................................
Energiajookide mõju tervisele Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Maiu Mängli 10b Mis on energiajook ? Energiajook on üks jookide liigist, milles sisaldub palju erinevaid aineid. Tootjate sõnul peaks energiajook suurendama energiavarusid, kuid tegelikult ei anna energiajook lisaenergiat vaid hoopis aitab ära kasutada olemasolevad varud. Energiajook pole ohutu ! Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Selle tarbimisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed. Kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. Intensiivsele tööperioodile peab kindlasti järgnema puhkus jõu taastamiseks. Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust.
Spordijoogi oluliseks tingimuseks on, et ta peab sisaldama süsivesikuid. Kehalise pingutusega kulutab organism energiat ja tugev koormus võib meie energiadepood tühjendada, nende taastumine võtab aega. Seepärast on vajalik, et organism juba lihastöö ajal täiendavat energiat saaks, kõige efektiivsemad selleks on süsivesikud ja parim võimalus spordijoogi joomine treeningu käigus. Oluline on ka see, et organism kasutatud spordijooki ka maksimaalselt omastaks ning jook ei jääks pingutuse ajal imendumata, kutsudes sellega kõhus esile ebamugava loksumistunde. Teadusuuringud on näidanud, et kõige kiiremini liigub maost edasi ja imendub selline spordijook, mille süsivesikute sisaldus on 3 - 8 protsenti. Väga oluline on ka see, et jook sisaldaks küllaldaselt naatriumi ning joogi osmootne rõhk oleks optimaalne. Tänapäeva levinumatel spordijookidel on toodud tingimustega arvestatud, spordiga tegeleja 2
valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola. 9. Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu säilimisaega ja -tingimusi, jahuta valmistoit kohe maha ja säilita külmkapis ning pese aedvilja hoolikalt enne söömist. [2:16-17] 6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga paraku käivad kõige selle juurde ka
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
näiteks alkoholi, tubaka ja kokaiini puhul. Energiajoogid Energiajookide definitsiooni ei ole olemas, kuid tavaliselt loetakse nendeks mittealkohoolseid jooke, mis võivad endas sisaldada kofeiini ja/või teisi stimulante (nt tauriini), suhkrut, B-grupi vitamiine ja seda tihti kombineeritult teiste koostisosadega ning mida turustatakse kui stimuleerivaid, energiat andvaid ja sooritusvõimet parandavaid jooke. Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust ning parandavad meeleolu ja tunnetust. Energiajookidega seotud terviseprobleeme seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega, eriti inimestel, kes saavad kofeiini üle 200 mg päevas. Kuigi tauriini ja glükuronolaktooni puhul pole täheldatud, et nad oleksid eraldi tarvitatuna ohtlikud, on andmed ebapiisavad nende võimaliku
kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu või süsivesikuid. Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks. Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke ei tohiks üheski lasteasutuse müügipunktis müüa. Energiajoogi mõju avaldub kehakaalu kilogrammi kohta: mida väiksem on kaal, seda suuremat mõju avaldavad energiajoogis sisalduvad organismi virgutavad ained. Seetõttu on näiteks Iirimaal energiajookide müük alla 16-aastastele keelatud (Pikapeale närtsitav energiajook 2008). Tallinna linnas ja mitmes teises Eestimaa paigas on läbi viidud konkursse tervislikuma koolipuhveti väljaselgitamiseks. Selle
Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Põhjendused, miks kanep on ohutu, on järgmised: Uuringud on näidanud, et keegi ei ole kanepi üledoosi tõttu surnud. Kanepiga saab ravida vähki. Kanepit saaks ära kasutada paberi tootmisel, kuna kanep kasvab kiiremini kui puu. See ei kahjusta nii palju tervist. Kanep on looduslik. Paljud uuringud on näidanud, et kanep on ohutum kui tubakas ja alkohol. Põhjendused, miks kanep ei ole ohutu, on järgmised: Kanepist tekib samuti sõltuvus. Mitte ükski narkootiline aine ei ole ohutu. Muudab inimese vaimse tervise ebastabiilseks. Tekitab teatud käitumishäireid, mis võivad viia surmani. 2.2.8 Kuidas uimasti(te) tarbimine mõjutab inimese käitumist? 6 5 4 Mõjutab keskmiselt
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis............................................
toitumismustrid, ülekaalulisus ja kaalu ohje Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral Keskkonna jätkusuutlikkus Eesti soovituste uuendamine, 2012- ▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks ▪ Huvide deklaratsioonid ▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga arvestamine Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud toitumine, alkohol ja kofeiin, jätkusuutlik tarbimine Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad www. terviseinfo.ee 338 lehekülge - spetsialistidele Avalik arutelu- 2016, publitseerimine ◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
ampser.ee/index.php?page=17. 19.aprill.2012. TOP5: parimad valkude allikad. 2010. URL= http://www.kirss.net/index.php? option=com_content&view=article&id=2386:top5-parimad-valkude- allikad&catid=34:ilujatervis&Itemid=54. 19.aprill.2012. LISA Lisa 1 Saue Gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilase menüü näidis Toitainete sisaldus menüüs Selle lehekülje abil saab kontrollida, milliseid toitaineid sa päeva jooksul oled saanud. Sisesta toidukordade kaupa päeva jooksul söödud toit ja jook ning ampser arvutab, kui palju sa erinevaid toitaineid said ja kas sellest piisab tasakaalustatud toitumiseks Sugu: Vanus: mees 13 1 LEIB JA SAI Toiduainerühm: Sai, Kirde Toiduaine: 100 grammi lisamine Lisa Kogus: Toiduaine Kogus HOMMIKUSÖÖK 1
7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
soovi järgi magada ning pikaaegne unevõlg häirib raskelt keskendumisvõimet. b) Sobiv üldine koormuse hulk päevas - Inimesed arvavad tihtipeale, et keha ja vaim peavad suutma täpselt nii palju, kui me neile ette kirjutame. Vitamiinide ja ergutite tarbimine selleks, et üleval püsida või mitte ennast väsinuna tunda on vale. Seega peab inimene leidma endale sobiva koormuse, mida päeva jooksul kulutada. c) Ergutid enne lõunat - erguteid ehk siis kohvi, energiajooke, kokajooke ning teepõõsa lehtetest tehtud teed tuleb vähe kasutada, sest need mõjuvad palju kauem kui arvatakse. Peale lõunat ei ole hea neid üldse tarvitada. d) Meeldiv kehaline tegevus - treening aitab saavutada hea tuju, värske oleku ja vaimse tasakaalu. 4-5 h pärast trenni on uni raskendatud, seepärast peaks trenni tegema veel varem. e) Mõnus magamistuba - Magamistoas peab olema võimalikult pime ja vaikne, nii jäävad ära paljud mikroärkamised, mis ajavad REM-une sassi
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed................................
mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
Klass: 7C Koostaja: Elari Orb Juhendaja: Õpetaja Sirje Metsküll 2012/2013 1. Sissejuhatus Valisin alkohoolse teema oma loovtööks, kuna tekkis soov saada teada, kui palju tarbitakse alkoholi Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Kui tihedalt seda pruugitakse, mis eluaastast on proovitud esimene alkoholi sisaldav jook ja kas alkoholi on sellises eas kerge või raske kätte saada. Käesolev teema annab aimu, kui suur on tegelikult probleem alkoholi tarbimisega Kuressaare Gümnaasiumi seitsmendates klassides. Saadakse teada natukene detailsemalt alkoholismi kohta ja nendest tulenevatest probleemidest. Koostasin küsitluse, millest võtsid osa kõik seitsmenda klassi õpilased, kokku 59. 1.1 Ajalugu
tunduvalt realistlikumat teavet kanepi mõjust, kui need, kes kogemusi ei oma või kellel pole tarvitajatest sõpru. Internetist ja meediast saadav info ei pruugi olla adekvaatne ja on aluseks müütide tekkele kanepist. Kui tuleb kõne alla kanepi kahjulikkuse määr uimastina, muutub teema suunitlus ja vaidlused taanduvad peamiselt sellele, kas kanep tuleks legaliseerida või mitte. Pooldajad väidavad, et tubakas ja alkohol on tunduvalt kahjulikumad kui kanep ning kanepiteema on muutunud poliitiliseks, kuna uimastite tarvitamise õigust seostatakse üksikisiku vabaduste ja demokraatlikkusega ühiskonnas (Harro 2006, 95). Ankeetküsitluse tulemuste põhjal järeldab autor, et koolide õpilased arvavad kanepi mõjust järgmist sõltuvuse teke on võimalik, kuid väga palju oleneb inimesest endast. 47% vastanutest kinnitas, et see sõltub inimesest. 25% olid kindlad, et kanepist jäädakse sõltuma
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ……………………………………�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
