Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enamvlevinud vigastused korvpallis ning esmaabi nende korral". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vigastus, korvpall, kott, trauma, sõrm, liiges, korvpalli, hüppeliiges, treeningut, vigastatud, treener, väsimusmurd, veri, venitus, kulm, korvpallis, korvpallur, paiste, murrud, jäse, traumad, venitused, sagedane, verine, massaaž, rätik, korvpalluri, mõra, füsioteraapia, mölder, 2017, rebend, luumurrud, tõsisem, alajäseme, palliga, esmaltKorvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number. Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
Enamik sulgpalluritel on üks pool kehast palju rohkem arenenud, sest teisele kehapoolele ei pöörata tähelepanu ning see võib olla üheks põhjuseks miks vigastused tekivad. Uurimistöö autor on ise sulgpalliga tegelenud juba 6 aastat, kuid nii , nagu iga spordialaga, kaasnevad ka sulgpalliga vigastused. Väiksemaid vigastusi ületreenitusest tingituna, oli autoril olnud, kuid esimese raskema vigastuse sai ta 2008.a. Arsti juurde minnes selgus, et vigastatud oli vasaku jala meniskit, see oli rebenenud ja tuli minna operatsioonile. Kuna see ei pidanud olema eriti keeruline operatsioon, see on üks lihtsamatest põlve vigastustest, siis autor lootis, et peale operatsiooni on edaspidi kõik korras. 6 Mängides peale operatsiooni Viimsi Valla meistrivõistlustel, jäi paraku see uurimistöö
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on venitatud liiga pikaks või kõiki ohutusnõudeid ei ole täidetud, eriti ekstreemspordis, kus võib lõpmata palju asju halvasti minna. 2. Sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus, jalanõude ja riietuse mittevastavus. See käib nii spordiklubide kui ka sportlaste enda kohta. 3
- halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt. Jooksja tarkvara. 2004. Rein Jalak. Tervise treening. 2006 Jooksja olulisemad vigastused Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooskul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid
- stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooksul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid
NIKASTUSED, PÕRUTUSED, VENITUSED Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni. Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved. Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud.
Ülemäärane nutt võib mõningatel juhtudel kujuneda probleemiks ning viia vanemad ettenägematute tegudeni ägedale kiigutamisele, isegi raputamisele, mis on aga üks väärkohtlemise vormidest. Raputatud lapse sündroomi tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel
.....................15 2 Sissejuhatus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi
ning luumurde. Lisaks siseorganite, kudede ja silma tugevaid kahjustusi, lihaskrampe, kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla
ning hoolitseda selle eest, et kannatanu ei läheks sokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid tuleb ta asetada lamama nii, et ta jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ja kindlasti soojalt sisse mässitud. Jälgida tuleb elulisi näitajaid ja vajadusel peab alustama elustamisega. (6) Verejooksu puhul peab olema äärmiselt ettevaatlik ja teadma, kudias tegutseda. Tihtipeale eksitakse lihtsate asjadega ning tehakse vigastus hullemaks. Sidet, mille juba korra haavale 13 oleme pannud ei tohi eemaldada, vaid vajadusel tuleb sidemekihte juurde lisada. Kannatanul ei tohi katsuda pulssi sealt, kus on haav. Luumurru korral ei tohi jäset üles tõsta, peavigastuse korral tuleb hoida pea südamest kõrgemal. Mitte kunagi ei tohi eemaldada haavast seal kinniolevaid võõrkehi, nagu näiteks nuga või raudora
• põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13
sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
.................................................................................................11 2.2 Alexander'i tehnikast lähtuvalt............................................................................................13 2.3 Skinner'i releasing-tehnikast lähtuvalt................................................................................15 2.4 Body-mind centering tehnikast lähtuvalt ...........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS.......................
Liikumisvaegus põhjustab ülekaalulisust, tühihäireid, südame infarkti, kroonilist väsimust, unehäireid ja kõrget vererõhku. Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam. Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib
tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine
fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
ka, et jalgu liikuma panna pole võimalik ja et ta jääb poolest kehast halvatuks," rääkis Aivar Leok. Avo Leok ei vandunud saatusele alla ja käis Moskvas eriravi saamas. "Praegu on seis küll täitsa null. Tähendab, mõnel kohal on tundlikkus olemas, aga liigutada ma ei saa. Kohatine tundlikkus säilitab ometi usu!" rääkis Avo Leok eelmise aasta alguses. Aug murdis puusaluu, rangluu ja sõrme Kui jalgrattur peab pärast kukkumist naha jalale tagasi rullima, pole see nende mõistes vigastus. Luumurde tuleb pedaalijatel siiski aina ette. Kõige rägemalt on eestlastest võistluste ajal vigastada saanud Andrus Aug. Domina Vacanze värves sõites kukkus Aug Itaalia velotuuri kuuenda etapi lõpujoone järel, takerdunud klubikaaslase tagarattasse. Kiirabiauto toimetas Augi Rooma-lähedasse haiglasse. Murdunud olid puus, mille killud kinnitati poltidega, rangluu neljas kord karjääri jooksul ja üks sõrm. "Õnn, et kiiver peas oli treeningul polnuks
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool supinatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga ülalpool
Nikastus: Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks Tee liigesele side elastse sidemega Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma Nihestus: Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral Kannatanu vajab haiglaravi 32. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha
Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse. Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud. 23. Raputatud lapse sündroom. Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on
Mõisted Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis tekitab või mis on potensiaalselt võimeline tekitama vigastust. Õnnetusjuhtum – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, mis toob endaga kaasa isiku vigastused. Vigastus – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete sattumisest organismi. Trauma – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse toimega keemilise või psüühilise iseloomuga tegurite toime tagajärjel. Õnnestused, vigastused, traumad Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
• Seda vähem tõmbesuund püsib horisontaalsel joonel; • Seda raskemini laseb aer end keerata. Mida väiksem on aeru kaldenurk: • Seda suurem on edasiliikumiseks tehtava töö hulk; • Seda kergem on sooritada aeru vetteviimist; • Seda madalamalt saab aeru tõmmata; • Seda kergemini laseb aer end keerata. 2.3 Paadi korrashoid 23 Paat ja aerud tuleb pesta ja kuivatada peale igat treeningut. Sool ja keemilised ained veekogudes võivad kahjustada paadi pinda ja aere. Pidev puhastamine puhta veega takistab inventari kiiret kulumist. Siinid, tullid ja jalatoed tuleks puhastada iga nädal. See väldib nende liiga kiire kulumise ja võimaliku purunemise. Siine tuleks puhastada bensiiniga, kuid kindlasti mitte liivapaberiga. Liivapaberiga hõõrub ära pealmise kihi siinidelt ning tulemuseks on peagi kulunud ja lainelised siinid. Võimalikud ohukohad paatide korrashoiul on:
vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
· lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei puruneks liigse raskuse all. Pesukotte ei tohi asetada põrandale. Pesu ja pesukotte ei tohi võtta sülle. Tuleb jälgida, et muid asju ei jääks pesu sisse. Nakkusohtliku pesu kott peab olema osakonna töötaja poolt märgistatud vastava nakkusohule viitava sildiga. Sulav pesukott peab pesumajja transportimiseks olema pakendatud topelt niiskuskindlasse pesukotti. 1
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
