saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria. Iga katse induktsiooni empiiriliselt tõestada lõpeb lõputu regressi või vigase ringiga. Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida. Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole
Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav.
Paratamatu ja kontingentne metafüüsiline eristus, mis rakendub olukordadele, faktidele või propositsioonidele (= väite sisu ehk see, mida väide väidab). See on eristus selle vahel, kuidas asjad peavad olema, et nad oleksid need, mis nad on (paratamatu) ja kuidas asjad juhtuvad olema, kusjuures nad oleksid võinud olla teisiti (kontingentne). Aprioorne/Aposterioorne See eristus puudutab meie teadmiste saamise viise. Väidet "Kõik luiged on valged" saab kinnitada vaid empiiriliselt, nt kui leitakse must luik, siis ilmneb, et tegemist on väära väitega. Kui fakti on võimalik kindlaks teha või teada saada empiiriliselt, siis saab seda teada üksnes aposterioorselt. Aprioorne teadmine on see, mida on võimalik saada mitte- empiiriliselt kas mõistusliku arutluse või intuitsiooni teel. Üheks aprioorsete teadmiste allikaks on peetud ka kaasasündinud ideid. Analüütiline/Sünteetiline See eristus on loogilis-semantiline ning käib selle kohta, mis
tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis) Mõjutavad tegurid (sõltumatud muutujad: sugu, vanus jne) Millal uurida? · Täpne ajakava metoodika väljatöötamisest esmase kokkuvõtte (raporti, artikli vms) koostamiseni · Sesoonsuse arvestamine · Välitöödeks sobilikud perioodid Kuidas läbi viia? Välitööde protseduuri täpne kirjeldus
küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele kusagilt vastust otsida või mitte. Antud tekstis jäi ikkagi arusaamatuks, miks on tavainimesele filosoofia vajalik.
õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.
tuumkütus). Nende jäätmete mahtu on käitlemise ja ümbertöötlemise teel võimalik oluliselt vähendada. Näiteks kasutatud tuumkütuse mahtu on ümbertöötlemise käigus võimalik vähendada 5–6 korda. Sama võimsusega põlevkivielektrijaam toodab lisaks suurele hulgale kasvuhoonegaasidele (mis lastakse keskkonda) umbes 3,6 miljonit tonni tuhka aastas. Müüt: Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist. Empiiriliselt on tõestatud, et vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui
jne. Sarnaseid uurimusi on varem läbi viidud kaladega, kuid nende arv on piirdunud kümnetega. Suuremate parvede kohta on loodud küll hulk mudeleid, ent neid kinnitavaid mõõtmistulemusi napib, eriti kolmemõõtmelisel juhul. StarFlagi raames mõõdetakse korraga tuhandete lindude liikumist. Cavagna sõnul ongi tänu tehnoloogia arengule võimalikuks saanud ulatuslikumad mõõtmised projekti selgrooks: "Uute andmete valguses loodame esmalt empiiriliselt aru saada mis toimub ja siis koostada vaatlustega kooskõlalisi mudeleid." Rooma Termini raudteejaama lähedusse seatakse igal õhtul üles kaamerad ja muu tehnika, mis 8 sekundi vältel valitud pirkonna 10 kaadrit sekundis stereoskoopselt jäädvustab. "Kui oleme kord kaamerad üles pannud, ei saa neid enam liigutada ja see, mis vaateväljas toimub, sõltub suuresti juhusest. Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna.
Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga. Mina pooldan nii empiirilist teadust, kui aprioorset, sest ma usun kõike seda, mida ma ise näinud olen või tundnud olen. Arvan, et Maailmas ei saa keegi midagi kindlalt teada, kui nad seda ise tundnud pole. Mida on meil üldse võimalik teada? Tänu millistele eeldustele ja tingimustele on mingitlaadi teadmised võimalikud? Samas usun ka, et mingeid teadmisi on
umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda vaimuseisundite ega -sündmustega ega ka mitte seletama käitumist sisemise infotöötlusega. Kuna vaimuseisundid on privaatsed, siis ei saa neid empiiriliselt uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühne skeem
Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ...", vaid "Kuidas valgus mõjutab .." Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist). Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised. Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi).
filosoofia" (1918). Loogilise atomismi kohaselt saab keelt analüüsida põhimisteks tähendusaatomiteks ehituskivideks, millest on loodud kõik väited (saame laused taandada objektidele vastavateks nimedeks. Ja teised laused elementaarlauseteks). Selline analüüs on aga vastavuses keeles kirjeldatud maailma analüüsiga, nii et loogilised aatomid vastavad metafüüsilistele aatomitele (asjaoludele või faktidele). Russelli väitel oleksid sellised metafüüsilised aatomid empiiriliselt avastatavad, kuna nad peavad olema tunnetatavad tajudes, otsese tutvuse kaudu. Kõik atomistid puutuvad kokku nende aatomite identifitseerimise probleemiga. Loogiline atomism mõjutas loogilisi positiviste, ehkki Russell ise sellest teooriast lõpuks loobus. (King 2005) Kirjelduste teooria Võiks arvata, et näiteks väite ,,Caligula on hull" tõestuse kontrollimine tähendab Caligula ülesotsimist ja seejärel uurimist, kas ta on hull või ei
· Eesmärgiks on mõista moraalikeele ja moraalse õigustuse loomust, uurida moraalimõistete tähendust, nende funktsiooni. · Üks keskseid küsimusi on faktide ja väärtuste vahekord. Fakti ja väärtuse probleem · Millele viitavad eetilised mõisted ja mida kujutavad endast eetilised otsustused? · Kas moraaliotsustused on nagu väited, millel saab olla tõeväärtus? · Kas seda, kuidas asjad peaks olema, saab tuletada empiiriliselt kindlakstehtavatest faktidest? Naturalism · Metafüüsiline/empiiriline naturalism väljaspool empiirilise uurimise sfääri ei eksisteeri midagi. · Eetiline naturalism moraaliotsustused on väited, mis osutavad eetilistele faktidele. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt. · Eetikaterminid (nt `hea') osutavad naturaalsetele omadustele (nt `naudingukogemust pakkuv').
Kui tööd on vaja teha kiiremini, peab olema rohkem võimsust. Kuna töö on võrdeline rakendatava jõuga, siis suurema jõu rakendamisel tehakse rohkem tööd ning ajaühiku kohta saadav võimsus on suurem. Võimsuse ühik Võimsuse ühik on watt (W). Üks watt on selline võimsus, kus ühe sekundi (1s) jooksul tehakse tööd üks dzaul (1J). Nimetuse on watt saanud James Watti (17361819) järgi. JouleLenzi seadus Joule leiutatud kalorimeetri abil saadi katseliselt (empiiriliselt) seos mida nimetatakse JouleLenzi seaduseks: Q eralduv soojuhulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takitus () t aeg (s) JouleLenzi seadus näitab juhti läbiva voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. Seda arvesse võttes ning kasutades JouleLenzi seadust ja võimsuse definitsiooni, saame tulemuseks juba varem toodud valemi:
Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010) 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?
legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus
Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Ülesandeks oli pendli hoidmine püsti asendis nii, et juhtimine toimuks võimalikult kiiresti ja parameetrid oleksid ettenähtud piiride. Samuti pidime kontrollima võimalikke suurimaid olekutaastaja vigu, mille puhul süsteem on veel antud piirides. Antud on algolek X0 = [-0.1; 0; 0; 0], ja seadesuurus Xs = [0; 0; 0,7; 0]. Tingimused: Umax <= 50 V; X1max <=0.2; <= 5 % . 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused Diskreetimissammu (td) valisin empiiriliselt pidades meeles seda, et ta järgiks piisava täpsusega pidevaja süsteemi. Q = diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0])- Kaalumaatriks R = 5/(100*M*M) - Kaalumaatriks [Ad,Bd] = c2d(A,B,td) diskreetaja mudeli arvutus [Ad,Gd] = c2d(A,G,td), Adekvaatsus on näha ka 8. punkti graafikutelt, kus on näha, et pidevaja ja diskreetaja mudelid on üsnagi kokkulangevad. 4. Regulaatori süntees pidevajas K = lqr(A, B, Q, R) % arvutame välja pidevaja regulaatori K maatriksi
oma tähtsa panuse. Umbes 1. sajandiks pKr oli see süsteem võtnud kuju, mida me tunneme tänapäeval 21. Sajandi astroloogid kasutavad suurelt osalt samu reegleid horoskoobi loomiseks ja lahtimõtestamiseks, kui nende antiikaja eelkäijad. Ei ole teada midagi sellest, kuidas sündisid sodiaagi müütilised olevused: Neitsi, Jäär ja kõik ülejäänud. Astroloogid väidavad, et seosed märkide ja planeetide nn teatud inimkarakterite vahel on leitud empiiriliselt. Tähtkujud: Jäär (21.03-20.04) Sõnn (21.04-21.05) Kaksikud (22.05-21.06) Vähk (22.06-23.07) Lõvi (24.07-23.08) Neitsi (24.08-23.09) Kaalud (24.09-23.10) Skorpion (24.10-22.11) Ambur (23.11-21.12) Kaljukits (22.12-20.01) Veevalaja (21.01-19.02) Kalad (20.02-20.03) Hiina astroloogia Juba iidsetest aegadest vaatlesid hiina ennustajad taevast, püüdes leida heakskiidu ja hukkamõistu märke
ratsionaalselt tõestada. Sarnane seisukoht on ka paljudesse teistesse konfessioonidesse kuuluvatel kristlastel. Teiselt poolt, paljudel usklikel on vastupidine seisukoht. Nad märgivad, et kristlik usk õpetab lunastust usu läbi ning see usk on kindel lootus Jumala ustavusele, millel on vähe pistmist uskliku võimega mõista seda, millele ta lootuse paneb. Teiste sõnadega, kui kristlik teoloogia on tõene, siis ei ole Jumala olemasolu kunagi võimalik tõestada ei empiiriliselt ega filosoofiliste argumentidega. Selle seisukoha äärmuslik variant on fideism, mille kohaselt usk on lihtsalt tahe uskuda ning mis väidab, et kui Jumala olemasolu oleks mõistusega tõestatav, siis oleks usk Tema olemasolusse ülearune. On ka mitmeid Jumala olemasolu vastaseid argumente. Neist kõige tuntum on kurjuse probleem. Kui eeldada, et on olemas nii Jumal kui ka kurjus, siis järeldub paratamatult üks kolmest: · Jumal ei tea, et kurjus on olemas
ajani. Daly & Chesney-Lind on 1988. aastal fokusseerinud varajastes uuringutes naiste ja kuritegude kohta kaks põhilist joont – soo suhtarvu probleem, mis üritab selgitada probleemi sugude erinevates kuritegudes, ning üldistamise probleem, mis uurib, kas samad teoreetilised konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas leitud artiklid subjektiivselt ning klassifitseeris need. Kõigepealt ta hindab tulemusi empiiriliselt ehk mis muutused sugude ja kuritegude vahel toimunud alates 1996. aastast. Lisaks ta hindab, millised teadmised on lisandunud uuringutest. Uuringu tulemustest teeb ta soovitused, millised faktorid oleks olulised mõistmaks kuritegude teooriaid. Need 273 artiklit, mida ta leidis, jagunesid eri teemade vahel. Kõige suurem osa, 95 artiklit, oli feministide kriminoloogia vallas. Lisaks on palju artikleid teemadel sooline lõhe, üldistamine ja retsidiivsus. Kokkuvõtlikult tehakse tulemusted
kontrollida, on kõike muud kui lihtne asi“ (samas: 166). Crammondi meelest oleks vaja kaasajastada Torrance’i testi originaalsuse mõistet tänapäevase kasutamise jaoks (Crammond 2002). *** Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu- vad samastama analüütilist filosoofiat ühega selle hiljutisematest ilmingutest – lingvistilise filosoofiaga (mõiste, mis on ise kaalukaks väitluseks avatud) (Graham 1977, Warnock 1989). Seega väidab Martin
sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa ratsionaalselt järeldada, et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt tõestada, et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud. Iga katse induktsiooni empiiriliselt tõestada lõpeb lõputu regressi või vigase ringiga. Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida. Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole
35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav
finantsilisele jätkusuutlikkusele ning töötada välja pikaajalist arengut tagavad investeeringute otsustamise printsiibid.. Usun, et ainult selline põhjalik analüüs saab olla omavalitsuse pikaajaliste finantsotsuste aluseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: viia läbi Põlva linna ja Põlva valla omavalitsuste ühinemise finantstulemuste kompleksne analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna; hinnata empiiriliselt ühinemise mõju Põlva valla rahanduslikule olukorrale pärast ühinemist ühinemiseelse ajaga võrreldes; analüüsida mis valdkonna jaoks on vabanenud finantsvahendeid kasutatud ning kas suurendatud on jooksvaid kulutusi või investeeringuid; hinnata omavalitsuse investeerimisotsuste kooskõla arengukava ning eelarvestrateegiaga; eelnevat arvestades töötada välja strateegilised finantsjuhtimise soovitused valla
Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas; Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus; Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Peab olema ainult numbritel ja empiiriliselt tõestatud seaduspärasustel põhinev. Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast? Teoloogiline effektiivne staadium -14 saj. Metafüüsiline staadium abstraktne 14-19. Saj. Positiivne staadium industriaalühiskonna sünd Millises arenguetapis tekkis tema arvates sotsioloogia ja miks? Positiivne staadium Millist kaks suurt protsessi, mis peegeldavad ühiskondliku elu seadusi/seaduspärasid
2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu"
Kui naist käsitletakse perekonnaski "loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust. Tema väite kohaselt leidub lihtsalt selliseid inimesi, kes oma loomupärastelt eeldustelt sobivad enam orjadeks kui vabadeks inimesteks. Need on
sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus- teaduslik teadmine empiiriliselt eksperimendis või vaatluses kinnitatav teadmine. Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Selleks, et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine
Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad. Äärmistel kosmoloogilistel kaugustel saab mehhaanilise tasakaalu omadust vaatekiirega lõikuvatel pindadel empiiriliselt kontrollida, kuid kosmoloogilise printsiibi eeldusel ei saa seda tuvastada vaatekiirega paralleelsel pinnal. Minevikus on paljud teadlased oletanud, et Universumil on hierarhiline ehitus: iga materiaalne süsteem on osa mingist kõrgemat järku süsteemist. Kui see oleks nii, siis tähendaks see kosmoloogilise printsiibi rikkumist, sest mis tahes suurusega piirkonda Universumis me ka vaatleksime, alati oleks olemas privilegeeritud suund suund lähima kõrgemat järku süsteemi keskme poole
4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster).
Paljunemistsükli edukus langeb ea suurenedes. Imetajatel on keskmine iseloomulik eduks ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%. Üsasisest arengut kahjustavad faktorid: Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/piiritus/kiirgus Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng
paranenud arusaamani linnadega seotud muutuste kohta ja tagajärjest looduslikule keskkonnale ning maastikule. Kuigi uuringud linnastumise mõjust looduslikule keskkonnale nõuavad laia ökoloogilist uurimistööd, keskenduvad uuringud üksikute ökosüsteemi komponentidele nagu näiteks loodusmaastike killustatuse mõõtmine või linnamaastiku barjääriefekt, selleasemel, et võtta arvesse loodusliku maastiku ja linnamaastiku vastasmõju. Seetõttu uurib see töö nii konseptuaalselt kui empiiriliselt kuidas kasutada maastikumeetrikat koos kaugseire ja geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda? 2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht
protsessi, mis genereeris andmed. Samuti on näidatud, et kui andmed on piisavalt peeneteralised, siis võivad mõned andmeloomisprotsessi mudelid olla näidatud kooskõlas nende andmetega ja mõned võivad olla välistatud, kuid valides mudelite klasside hulgast, mis tähendab aluseks oleva andmeloomisprotsessi kirjeldamist, vajab mõndi täiendavaid diskriminante. Et vältida vaid tautoloogiat, peavad need diskriminandid olema empiiriliselt baseeruvad. Täiendavatest statistilistest andmetest pole abi, kuna on näidatud, et selliseid andmeid ei saa kasutada sellel eesmärgil, peab kasutama kvalitatiivseid andmeid või vähemalt andmeid, mis kirjeldavad mikrokäitumist. Kujunduses ja asenduses koduse veetarbimise mudelile kasutati kvalitatiivseid andmeid ja ala ekspertide hinnanguid, veetarbimise allika juhtimise protsessis aktsionäride andmeid. Selle tulemusena hinnati mudeleid iseseisvalt
· Miks vajalik? · PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lah ül · Vastuolu tegelikkuse ja soovitava vahe · Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või intregreerida mitut võimalikku küsimust Põhi- Alaprobleemid · Võib esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul Esitatakse kirjeldus miks antud uurimust on vaja läbi viia · Probleem peab olemas esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana. Eesmärk · Eesmärk selgub teemast ja probleemist · Eesmärk näitab ühte või mitut võimalikku lahendustteed uurimisprobleemile Millistele tulemustele soovin jõuda? Mida taotlen? Mida püüan saavutada? · Sõltuvalt uurimisele iseloomustust jagatakse neljaks: Kaardistada, kirjeldada, seletada või ennustada. · Eesmärk võib olla: Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine Lahendamine
4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster).
vajalikud. (Lakoff 1987; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) Selle teooria arenemisele aitas kaasa Roschi töö. Tema ja ta kolleegid lõid prototüübi teooria. Ta leidis, et inimesed seostavad tähendusi teatavate prototüübiga. Prototüüp on abstraktne mõiste, mis kõige paremini esindab teatud kategooria omadusi ja olemust. Prototüüpidega on seotud tüüpilisuse effektiga. Näiteks laud ja tool on heaks näiteks mööbli kategooriale vaip aga pole. Kuigi tüüpilisuse effekt on küll empiiriliselt olemas, on seda väga raske teooriasse panna. (Rosch, 1975,1977, 1978; Rosch & Mervis, 1975; Roch jt 1976; viidatud Evens jt 2007; 12-13 järgi) 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika Lakoffi leksikaalne semantika väidab, et leksikaalsed üksused (sõnad) on ideelised kategooriad. Sõna esindab erinevaid samas seotud tähendusi, mis omavad tüüpilisuse effekti. Lakoff'i teooria aluseks on, et üks sõna omab mitmeid tähendusi, millest osa on prototüübilisemad ja teised vähem.
Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab “hea”. Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Naturalistid – eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides • Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. • Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt (kogemusest tulenevalt) õigustada, öelda nende kohta, kas nad on tõesed või väärad. 7 • naturalistid esitavad moraalimõistetele naturalistlikke (mitte-eetilisi) määratlusi („hea“ on naturaalne, mitte eetiline omadus) See viimane ongi Moore'i järgi naturalistlik eksitus. Moore: eetilisi omadusi ei saa määratleda mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu. Kuidas määratleda väärtusväidet „hea“? Moore:
telegraafist". Ameerika Ühendriikidest pärit ärimees Samuel F.B. Morse ja füüsik Joseph Henry töötasid välja lihtsama versiooni elektrilisest telegraafist. Morse demonstreeris edukalt seda süsteemi 2. septembril 1837. Morse kõige tähtsam tehniline tööpanus selle telegraafi juurde oli morsekoodi lihtsus ja tõhusus. See andis eelise Wheatstone'i keerulisemast ja oluliselt kallimast telegraafi süsteemist. Morse ja tema koostööpartner Alfred Vail arendasid koodi empiiriliselt. Esimene transatlantiline telegraafi kaabel saadi lõplikult valmis 27. juulil 1866, võimaldades esimest korda transatlantilist elektrilist sidet. Varasemat kaablit oli kasutatud mõned kuud 1859. aastal. See saatis tervitussõnumeid USA presidendi James Buchanani ja Suurbritannia kuninganna Victoria vahel. 1876. aasta märtsis patenteeris Alexander Graham Bell esmakordselt tavalise telefoni, mis on nüüdseks kasutusel üle kogu maailma. Oli ka teisi suuri leiutisi, nagu raadio,
Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust, mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused, vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased
Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga. *termin adolescense- pärineb 15 saj. *19saj lõpuks oli kolm sotsiaalset muutust ühiskonnas, mis lõi alguse selleks kui noorukiiga teadusliku uurimuse konflikti hakati lahendama. Teadusliku uurimuse eeldused: 19
psühholoogia ja enesetapu suhetes, et anda kohtuarstidele võimalus enesetapule kalduva käitumisega hakkama saada ja seda ennetada. Antisotsiaalset isiksusehäiret defineeritakse suures osas vastutustundetu ja seadusevastase käitumise mõistes, psühhopaatiat kirjeldatakse mõjutava ja interpersonaalse isiksuse kalduvuse mõistes (süütundetus, kalkus, egotsentrism, hirmutundetus, võimetus luua emotsionaalseid sidemeid). Empiiriliselt kattuvad need kaks vaid vähesel määral. Kõige rohkem kasutusel olev psühhopaatia mõõde on Psühhopaatia Kontrollnimekiri, mis täidetakse mitmetasandilise intervjuu ja informatsiooni ülevaatamise kaudu. Tegu on kahetasandilise struktuuriga. Üks dimensioon (faktor I) hõlmab interpersonaalse ja mõjutatavuse defitsiidi (süütunde puudumine, isekus) ja teine dimensioon (faktor II) hõlmab antisotsiaalse ja impulsiivse elustiili.
Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus.
konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt: keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel.
osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga. Naturalistid eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. 3 · Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. · Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt (kogemusest tulenevalt) õigustada, öelda nende kohta, kas nad on tõesed või väärad. · naturalistid esitavad moraalimõistetele naturalistlikke (mitte-eetilisi) määratlusi (,,hea" on naturaalne, mitte eetiline omadus) See viimane ongi Moore'i järgi naturalistlik eksitus. Moore: eetilisi omadusi ei saa määratleda mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu e. me ei saa jõuda faktiväärtustelt väärtusväidetele.
mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem - morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht - semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri - kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt - keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika - keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus - keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel.
halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1 Nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse 'puhtad', st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid. Roger Harrison, Charles Handy Kuidas kultuuritüüpe uurida? 2 Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt
ja leplik -‐ Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. -‐ Iga isiksuse omadus on oluliselt seotud ühe või mitmega suurest viisikust. Faktoranalüüs – põhiline andmehulga redutseerimise meetod. • Sisuline kriteerium – kui hästi vastab empiiriliselt saadud struktuur teoreetilistele eeldustele • Formaalne kriteeruium – milline on andmete seletusprotsent. (pole olemas ühte fikseeritud väärtust), mõistlik kasutada mõne hästi aksepteeritud testi ja valimi andmetega. • Pole olemas ühte eelistatud faktorstruktuuri.
ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele.Väärtusväited saab määratleda faktide kaudu. Emotivism:fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada. Mittenaturalism:fakt ja väärtus on seotud. 20. Eetiline relativism- moraalinormid varieeruvad ühiskonniti. Ei ole objektiivsed. Kolm ER teesi. Mitmekesisuse tees:moraalireeglite eristumine ühiskonniti.Sõltuvuse tees:individuaalsed teod sõltuvad ühiskonnast, kus nad sooritatakse. Subjektivism:Igaüks otsustab ise, mis on õige ja mis vale. 21. Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme.
töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
annaabi.ee 
