50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
V n(k 1) k min( r , c) Ülejäänud sagedustabelite korral (MxN) sobib Crameri V kordaja: INDEKSID Indeksid (index) on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2. Analüütiline suund – indeksite põhiülesandeks selgitada, kui suur on mingi nähtuse
3 100 2 1 1 1 Kendalli näide(tülikam kui Spearman) X 1 <4 >3 >2 Paaride võrdlus, loeme üle vastassuunalised ja samasuunalised paarid. y 3 >2 <4 >1 8 vastassuunalist, 4 samasuunalist. Järelikult tuleb jällegi 1-1=0, SEOST POLE INDEKSITEOORIA Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse dünaamikat. Võib piiritleda indeksite kaht põhilist rakendusala: · makroökonoomiliste probleemide lahendamisel (nt THI, tootjahinnaindeks, elukallidusindeks); · mikroökonoomiliste (ettevõtte- ja organisatsioonisiseste) probleemide lahendamisel (nt rahandussuhtarvud). Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda:
IP – mitteteadaoleva sõltuva tunnuse hindamine määramispiirkonnas. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. Kasutatakse tasandamis ja elementaaranalüüsi meetodeid. EP – sõltuva tunnuse väärtuse hindamine väljaspool seose määramispiirkonda. Tuginetakse teadaolevatele väärtustele. EP jaguneb ajas tagasi vaatavaks retrospektiivseks EP-ks & tulevikku suunatud ehk perspektiivseks EP-ks. Näide MP mudeliga: Leitakse kohendatud keskmine ja /100. Saadakse mingi perioodi indeks. Indeks korda käive = järgmise perioodi oletatav käive. Näide Aditiivse mudeliga: Keskmine+trend = eeldatav uus käive. 30. Indeksite mõiste ja olemus Indeksid on näitajad , mille alusel üldistatakse muutuva nähtuse arengut. Indeks on jagatise tulemus, ta on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides. Lugejas on alati hilisemaeg ja nimetajas varasem(st jagada varasema ajaga).
tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik 18) Regressioonianalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus. 19) Baasindeks – arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p i ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist.
.. + ( 8 - 11,1) 2 2 2 2 = 446,7 Rühmadevaheline hälve saadakse iga reklaamitüübi korral arvutatud keskmise müügikoguse ruuthälvetest üldkeskmise müügikoguse suhtes. S12 = (10,5 - 11,1) + (10,8 - 11,1) + (12,0 - 11,1) 2 2 2 = 12,6 Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel
Tasemeindeksid - väärtus näitab mingi näitaja keskmise väärtuse muutumist. Näitaja struktuur seisneb tema rühmitamises teatud tunnuste järgi. Struktuurinihe on muutus näitaja koosseisu kuuluvate osade omavahelise suhetes. Struktuurinihete mõju võib olla suur, samal ajal aga varjatud. Struktuurinihkeid uuritakse ainult intensiivsuuruste keskmiste üldtasemete suhtes. Intensiivsete suuruste keskmiste suhet võib väljendada kas lihtindeksiga või koondindeksiga. a) muutuva struktuuri indeks - iseloomustab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasiperioodiga nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu Im ¦ w1d1 ¦ w0 d 0 kus w on tööviljakuse tase ja d töötajate arvu osakaal ettevõtte allüksuses
+bnxn kus y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine)
Kvartiilhaare - Kvartiilhaare on kolmanda kvartiili Q 3 ja esimese kvartiili Q1 vahe: IQR=Q3-Q1. Kvartiilhaarde sisse jääb alati jääb 50% variatsioonrea väärtustest. Detsiilhaare - Detsiilhaare on 9. detsiili D9 ja 1.detsiili D1 vahe: IDR=D9-D1. Detsiilhaarde sisse jääb alati 80% variatsioonrea väärtustest. 4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid