Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emotsioon, emotsioonid, dylan, evans, baasemotsioonid, sellegipoolest, rõõm, kadedus, tunnet, joan, duncan, unikaalsed, omalaadne, isemoodi, mõtleme, tunneme, edastada, seletama, näoilme, kehakeel, kõnelda, jutust, üllatus, sündides, kogeb, süütunne, häbi, piinlikkus, armukadedus, mõningaid, niiöelda, kriitilises, söömine, ammu, motiveeridaTartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
tahtejõudu. Inimesed peaksid suhtuma neisse, kui jääkenergiasse, millest on vaja ühel või teisel moel vabaneda. Ja nagu ikka, tasutakse pingutused küllaga. Esimene samm selles suunas, et korrigeerida problemaatilist situatsiooni, on kõigepealt tunnistada, et probleem on olemas. Paljud inimesed eelistavad aga sulgeda silmad ja peita oma pea jaanalinnu kombel. Selline suhtumine ei vii aga kunagi soovitud tulemuseni. Samuti tuleb leida erinevaid põhjusi, kust mingi negatiivne emotsioon on alguse saanud. Tavaliselt on läte ühes sündmuses, mis kasvatab juurde üha uusi probleeme. Kuid probleemide avastamisega pole asjad lahendatud. Tuleb edasi tegutseda ja astuda vajalikke samme. Peab olema julgust teha lõpp oma väikestele harjumustele ja rutiinile. Muidugi, kui mingitel põhjustel pole võimalik ise toime tulla, võib abi paluda oma sõpradelt, vanematelt või siis psühholoogilt. Peamine on see, et tuleb leida iseennast. Võib-olla avastate hiljem isegi
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba. Teadvus ise on valitsusjuht, kes peab suutma otsustada, kes annan head ja kes halba nõu ja vastavalt ka tegutsema. Kui olukord on lootusetu, siis võib olla lohutuseks usk. KAS KUSKIL ON TEE; KUS VÕIKSID TAGASI MINNA JA UUEL KÄÄNAKUL TEISITI TEHA: Kaastunne Elusolend on tavaliselt see, kes on võime valu tunda ja kannatda. Võib lausa öelda, et teistega seob meid just kannatuste tunne. Kastunne on empaatia
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul peame täiesti õigustatuks solvaja löömist, kuid tegelikult ei tunne me hirmu ega viha (James, 1980,v.2. p.449). Need väljaütlemised on südamikuks teooriale, mida praegu tuntakse JamesLange
Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma.
10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab
kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel). Mõnede psühholoogide arvates on sellised tõlgendamisprotsessid alati mängus kui me tunneme emotsioone. William James ja Carl Lange James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt. Teisiti öeldes on selle teooria alusel motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus.........................................................................................................4 1. Emotsioonisõnavara...................................................................
pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma....................................................... 6 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?................................................................9 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne............................................................................10 8. Kokkuvõte.....................................................................11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad..................................................
nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia
- kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest, süüdistavatest ja absolutiseerivatest väidetest. Kokkuvõttev kehtestav soov järgneb hinnanguvabale kirjeldusele ning sisaldab selget ootust või soovi, millele kehtestajal on õigus. See öeldakse iseseisvana või lisatakse mõnele teisele kehtestamistehnikale.
Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms. * Hinge asukoht liikus südamest pähe.
Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema osapoole kavatsusi ning teadvustama probleemi süvendajaid(Harvard 2010, 34). 4.2. Teine samm: emotsioonide lahkamine Probleemi lahkamisel peaksime kindlasti suunama tähelepanu ka emotsioonidele mis konfliktides tekivad. Põhilised emotsioonid on kurbus, rõõm, viha, hirm ja nende kõikide variatsioonid. Kui me konfliktide ajal oma emotsioone ei teadvusta siis võivad need väljenduda muul moel keha hoiakust, näoilmes ja pikkades pausides(Harvard 2010, 40). Kui taolised emotsioonid paisuvad äärmuseni, võivad asjaosalised teineteist lihtsalt ignoreerida. Emotsioonide lahkamisel on mitmed olulised alapunktid, esiteks emotsioonide teadvustamine. Tihtipeale tuleb kasuks olukord kui laseme teisel osapoolel oma tundeid
Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel.
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse
neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575 nm Roheline 535 nm Sinine 430 nm 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52
Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, ,,koorealune peab pidu", kuid petlikkus just selles seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Emotsioonid Kolm peamist emotsiooni omadust: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu.
e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu. Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge. Platon elas 400 350 e. Kr Esitas küsimusi, mis on praegu uurimisobjektiks( Kust on pärit meie teadmised? Kuidas inimene maailma tunnetab?). Platon väitis, et on olemas igavene ideede maailm. Ta arvas, et paljud asjad on kaasa sündinud. Inimese taju selle tähtsaim objekt on teine inimene Emotsioonide näide emotsioonid väljenduvad näo järgi. Arvati, et igal kultuuril on oma emotsioonid. Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus baas e põhiemotsioonid. Aristoteles eitab kaasasündinud ideid. Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos)
Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse- , eneseohverdus ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust:
annaabi.ee 
