Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kõikumine)
kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse ajavahemikku he menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina paksenemine, naissuguhormoonide taseme muutused, emakasisese temperatuuri kikumine). ?? ?? ?? ??
Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Munarakk Sarnane Seemnerakk Suurem Sugurakud Väiksem Elab kuni 36 tundi 23 kromosoomi 72 tundi Liigub passiivselt Haploidne Viburiga
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm
- ettearvamatu mõju menstruatsioonitsüklile, éi kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest Emakasisene vahend ehk spiraal + emakasisene vahend ehk spiraal, toime kestab kaua - 3-10 aastat, eemaldamisel taastub viljakus kiiresti, kokkuvõttes soodsa hinnaga. - mõju menstruatsioonitsüklile võib olla ettearvamatu, Harvadel juhtudel on võimalik spiraali iseeneslik väljumine või emakaseina läbistamine - sellisel juhul rasestumisvastane toime kaob, ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Pillid, plaaster, tuperõngas + väga tõhus rasestumisvastane kaitse, kasutamise lõpetamisel taastub viljakus kiiresti, lihtne kasutada, tagab regulaarse tsükli. - vajab igapäevast või sagedast meeles pidamist, ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest, kõrvaltoimeteks võivad olla: iiveldus, ebaregulaarne
Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast
Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt- >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)- >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad
(vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni või koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse.
Tavaliselt on abordi põhjuseks loote kromosoomiviga, mis tooks kaasa eluks sobimatu väärarengu. Selliseid on umbes 5%-l raseduse katkemisega hädas olevatest paaridest. Mitte kõik kromosoomianomaaliad ei põhjusta spontaanaborti. Vahel saame öelda, et näiteks 50% või 25% tõenäosusega sünnib normaalne Raseduse ajal suureneb emakas mitukümmend korda ja limaskestas toimuvad muutused, mis võimaldavad lootemunal pesastuda ja paraja sügavuseni emakaseina tungida. Kui emakas ei suuda rasedusega kohaneda, on tagajärjeks raseduse katkemine. Selle põhjuseks võivad olla mõned anatoomilised tegurid: 1. Emaka väärarendid: vahesein emakas, ühesarveline ja kahesarveline emakas. 2. Uudismoodustised emakas: müoomisõlmed, limaskesta polüübid ja liited emakaõõnes. 3. Emakakaela puudulikkus, mille korral emakakael ei suuda loote avaldatud survele vastu pidada ja vajub lahti. Rasedus katkeb sellistel juhtudel tavaliselt 4.6
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud.
temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid, olmekemikaalid, narkootikumid b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c
vahele Inimese loote areng allub sellele reeglile -alguses on lootel saba ja lõpuspilud -lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba teise arengukuu lõpuni -teise arengukuulõpus kujunevad välja jäsemed ja loodet meenutanud embrüo võtab teiste imetajate kuju Lapse sünd Raseduse kestus on tavaliselt 40 nädalat Loote areng: http://youtu.be/WH9ZJu4wRUE?t=30s Enneaegne laps- sündinud varem kui 36.nädalal Tuhud – emakaseina perioodilised kramplikud kokkutõmbed, annavad teada sünnituse algusest Alguses 15-20minutiliste valudega, seejärel paari minutilise vahega Tuhude käigus: emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine Normaal asend: esmalt pea, siis keha Keisrilõige tehakse juhul, kui loode paikneb emakas ebanormaalselt Nabanöör seotakse vastsündinu kõhualt kinni ja lõigatakse läbi
alustamist. Hoolikas kasutamine kaitseb mõlemat partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest. Puudused: alguses võib kondoom olla harjumata ja ebamugav (Dianat Korte, 2002). Selle kasutamine eeldab harjutamist. Tuleb jälgida, et suguti ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt. On 5-6 korda kallim kui meeste kondoom (Kai Haldre, 1998). Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid See meetod põhineb naissuguhormoonidel ja toimib kas ovulatsiooni pärssides või emakakaela, emakaseina ja munajuhasid seemnerakkudele vaenulikuks muutes ja rasedust ennetades (Miriam Stoppard, 1987, 1999). Pillid, minipillid ja SOS-pillid Pillid ehk tabletid sisaldavad kahte naissuguhormooni östrogeenset ja gestageenset hormooni. Need hoiavad ära raseduse, surudes maha ovulatsiooniprotsessi ning takistades viljastatud munaraku kinnitumist emaka seinale. Minipillid ehk hormoontabletid sisaldavad kollakehahormooni. Selle toimel muutub
Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk
tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise elule v tervisele, lootel on tuvastatud väärareng, ei ole võimalik sünnitada majanduslikel v sotsiaalsetel põhjustel Lootekestad- vastutavad loote toitainetega varustamise eest ja kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest, toetavad tema arengut. Platsenta-hoolitseb loote toitumise ja jääkainete eemaldamise eest Sünnituse etapid: 1) Avanemisperiood-avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10sentimeetriseks 2)Väljutusperiood- tõukavad väitused ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja 3)päramisteperiood- väljuvad emakast platsenta, nabaväät, lootekestad Biogeneetilise reegli joonis- näitab, et selgroogsete loomade lootelise arengu varased etapid on sarnased; algul on vaid üks lihtne rakk ning loote arengu käigus organism pidevaltkasvab ja muutub keerulisemaks
Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab
Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime. Rasestumise võimalus minimaalne. võivad määrida + tuleb kasutada igakord. 4.Tütarlapsele oli ema öelnud, et neil kes kasutavad rasestumisvastase vahendina hormoontablette on edaspidi raske last saada. Mida ütleksite teie sellele tütarlapsele ja tema emale? Hormoontabletid aitavad kaasa viljakuse säilimisele ja mõjuvad soodsalt menstruaaltsüklile. 5.Kirjelda lapse sündi! Rasedus kestab 40 nädalat.Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega. Algselt 15-20 min, lõpuks iga minuti järel.Seletapil emaka kael ja tupp laienevad. Lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. Esmalt väljub pea, siis keha. Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, see seotakse lapse kõhu lähedalt kinni ja lõigatakse seejärel läbi. Karjumisega vabastab vastsündinu oma hingamisteed limast ja alustab hingamist.
seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel rakud ei kasva- moodustub kobarloode. Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele
(imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10
1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps
Küpse munaraku vallandumist munasarjast jaliikumist munajuhsse nimetatakse ovulatsiooniks. Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke. Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise tõenäosus. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel on u 28 päeva, varieerudes. Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima.
enneaegseks. 8kuu: nahk sile ja roosa, ei saa püürata end 9kuu: vajalikud mõõtmed ja mud omadused iseseisvaks eluks. 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel, sest lapse elundid ja elundkonnad arenevad. 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse? Ema lootele- hapnik,very,toitained,antikehad,hormoonid, mürgid,ravimid Loode emale-süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid. 12. Kuidas toimub sünnitus? 1)algab emakaseina kokkutõmmetega2)emakasuue laieneb ja looteveed voolavad ära3)laps sünnib pea ees4)abandon lõigatakse läbi5)laps hakkab iseseisvalt hingama6)väljutatakse platsenta 13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Iseeneselik abort(raseduse katkemine)meditsiiniline abort(sama) kasutada spiraali,hormoontablette, kondoomi 14. Iseloomusta levinumaid suguhaigusi (põhjustaja, tunnused, vältimine). 15. Selgita mõisted: sperm-isassugurakud
· naine on viljastumisvõimeline puberteedist menopausini (45.55. a) · munarakud valmivad 28päevaste tsüklitena kogu aeg ei ole naine viljastumisvõimeline · pärast ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi kui ei viljastata, siis hävib · munarakk liigub läbi munajuha emakasse 45 päeva · MENSTRUATSIOON · kui munarakk jääb viljastamata, hävib ka kollakeha · algab emakaseina taandareng · emaga limaskest eemaldub menstruatsioonil kaasnevad naissuguhormoonide muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temp. Kõikumine ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Munaraku viljastamine · munarakku tungib üks sperm · sperm toob kaasa endaga ensüümid, mis lukustavad munaraku kesta teistele spermidele · sügoot hakkab jagunema EMBRÜO loode EMBRÜOGENEES organismi looteline areng Katteseemnetaimede embrüonaalne areng
(Litter, 2008). Kirurgilised meetodid on : · Vaakumaspiratsioon- Ennem 12. rasedusenädalat. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni sinna mahub abordiks vajalik vaakumaparaat, mis imeb loote ja platsenta välja. Selline protseduur on Eestis enamkasutatav. · Dilatatsioon ja küretaaz- Ennem 12. rasedusenädalat. Kasutatakse silmuse taolist nuga küretetti, millega kraabitakse emakaseina loode ja platsenta läbi emakakaela kehast välja. · Dilatatsioon ja tühjendamine- Peale 12.rasedusenädalat. Arst kasutab loote emakast väljatõmbamiseks instrumente, mis sarnanevad tangidele. Suur risk naise suguelundite kahjustuseks. · Soollahus või prostaglandiin- Peale 16.rasedusenädalat. Aineid süstitakse lootekotti. Mõlemad ained on lootele surmavad ja panevad naise ,,sünnitama" surnud lapse.
Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost Eutanaasia – halastussurm 8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental? Lootelehed – loote rakukihid, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Lootekestad – loodet ümbritsevad kestad, mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut
Enneaegne laps. Ultraheliuuringul on näha suured kalded loote arengus. Kromosoomide ja geenide uurimiseks saadakse loote rakke lootevee ja platsentaproovidest. Kui kaks spermi viljastuvad ühel ajal kaks munarakku, sünnivad erimunakaksikud. Kui viljastunud munarakk jaguneb arengu käigus kaheks, on tegu ühemunarakukaksikutega. Kui laps sünnib pärast raseduse 22.nädala algust või kaalub rohkem kui 500g on tegu sünnitusega. Sünnituse kolm perioodi: Avanemisperiood (emakakael avaneb emakaseina rütmisliste kokkutõmmete tagajärgel 10cm). Väljutusperiood (Emaka aktiivne lihastöö tõukab lapse läbi sünnituskanali välja.). Päramisteperiood (emakast väljub platsenta ja lootekestad) Sünnitus kestab 12-18 tundi. Enneaegseks lapseks peetaske last, kelle sünnikaal on alla 250g või on sündinud enne 37.rasedusnädalat. 15. Rasestumisvastased vahendid. Miks on füsioloogiline meetod vähe tõhus? Kondoomid, spiraalid, pillid, plaastrid, süstid
epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote maosooletrakti kaudu. Looteveel on palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks, hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote umber, kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest, väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele, osaleb loote ainevahetuses. Ümber loote moodustavad veemolekulid justkui kaitsva strukturuuritud vee kihi. Jääb mulje, justkui vesi püüaks kaitsta sündivat elu, juhtides tulevase ema organismi kõiki ressursse. 2.2 Vesi meis Neli ja pool ämbritäit ligikaudu nii palju on vett täiskasvanud inimeses, kes kaalub 70 kg. Kuivainet leidub kehas ainult 25 kg. Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis
Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 41)Kui kaua kestab normaalne rasedus? 40 nädalat. 42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! Bioloogilised: pärilikud haigused, punetised, süüfilus, toksoplasmoos. Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus. Keemilised: ravimid, alkohol, narkootikumid, olmeemikaalid. 43)Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplikke kokkutõmmetega- tuhud. Kokkutõmbed tugevnevad ja korduvad, korduvad lõpuks juba iga mõne minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad ja lootekestad purunevad. Lootel väljub kõigepealt pea. Nabanöör lõigatakse läbi. 44)Keiserlõige. Kui loode paikneb emakas ebanormaalselt kasutatakse mõnikord sünnituseks kirurgilist meetodit.
7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline ligikaudu 36 tundi. Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Sellega kaasnvead naissuguhormoonide taseme muutused vers, emakalimaskesta paksenemine ja emakasise temperatuuri kõikumine. Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka kollakeha ning algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate
pikkusest ja on orienteeruvalt kõigil sama palju päevi enne menstruatsiooni. -) Millest tekivad lootel väärarengud? Selgita! *) Võivad tekkida kahjulike mõjutuste tõttu: 1) bioloogiliste (haigused); 2) keemilised (ravimite, alkoholi, narkootiliste ainete mõjul); 3) füüsikalised (põrutused, löögid) -) Selgita, millal ja millest tekib platsenta? Mis ülesanne platsental on? (2p) *) Platsenta tekib kõldkesta ja emakaseina ühinemisel juba esimesel nädalal. Platsenda kaudu liiguvad toitained hapnikuga. Lisaks kaitseb see ka haiguste eest. -) On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nhtuse otstarve? (2p) *) Kahe suguraku liitumisel tekib uus diploidne rakk. * 6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. (4p) -) See mitoosi faas on: metafaas. -) Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosifaasis?
Praeguseni oli aju pind sile, kuid nüüd hakkab ta omandama iseloomulikke sooni ja lohke, mis omakorda annavad võimaluse suurendada ajukude. Loote luuüdi on võtnud üle punaste vereliblede tootmise, mis aitab paremini edasi areneda, kui ta juba sündinud on. 31.-33. nädal Loode on 40 sentimeetri pikkune ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Ärkvel olles teeb ta nägusid, hingab, luksub, neelab, tambib jalgade- ja kätega emakaseina ning imeb pöialt. Beebi on võieline tajuma viit erinevat meelt tänu üksikute närvirakkude kiirele kasvamisele. Loode on võtnud sobiva poosi sünnituseks ehk keeranud pea allapoole. Koogu lapse seedesüsteem on valmis ning jääb ootama rinnapiimaga toitmist. Kopsudes hakkavad arenema õhutaskud. 33. nädalaks on loode 2 kilogrammi raske ning 45 sentimeetrit pikk. Loote immuunsus on piisavalt tugev, et suudab nõrgemate haiguste vastu võidelda. 34.-36. nädal
arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb
Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast
folliikul valitakse välja 3) folliikuli rakud toodavad östrogeeni see omakorda mõjutab ajuripatsit nii, et see hakkab tootma luteniseerivat hormooni (kantakse munasarja) (östrogeen stimuleerib ka maksa tootma vitellogeniini) 4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb veidi edasi ja seejärel jälle arrest. 7) kollaskeha hakkab tootma progesterooni paneb vihama emakaseina ja inhibeerib luteniseeriva hormooni sünteesi ajuripatsis (sest seda pole enam vaja, kuna munarakk on vabanenud) et munarakke enam ei vabastataks. *Kui viljastumine toimub, siis sügoot kinnitub emakaseina see hoiab progesterooni ja östrogeeni taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu
munarakkude eellrakud. Naisel lõpeb eelasrakkude mitoodiline paljunemine looteeas. Seal algab meioosi profaas. Edasine küpsemine jätkub puberteedieas. Sealt edasi tsükliliselt. Munarakud valmivad mõlemas munasarjas u 28 päevaste tsüklitena. Edasi algab ovulatsioon. Menstruaaltsükkel nim tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. (Keskm 28 p). Teismeeast- 45-55 aastaseks saamiseni. 1.p menstruatsiooni alguspäev 3-7 päeva irdub emakaseina paksenenud limaskest koos verega. Samal ajal saadetakse signaal munasarja uue munaraku küpsemiseks. Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta
Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud. Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine. Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng.
Verd pumpama hakkab lapse süda 21-päevaselt. 28. päeval ilmuvad kaks mügarikku, käed, ja keha allosas kaks mügarikku, jalad. 40-päevasel lapsel on võimalik mõõta ajulaineid. Samal ajal hakkab laps ka liigutama. Miks ema tema liigutusi ei tunne? Sellepärast, et emaka sees ei ole närviretseptoreid. Väljaspoolt on emakas aga väga tundlik. Selleks, et lapse liigutusi tunda, peab laps olema vähemalt 30 cm pikk ja kaaluma umbes 450 grammi, et piisavalt tugevasti vastu emakaseina põtkida. 9-10-nädalane laps neelatab, liigutab keelt ja on võimeline haarama asju. On tehtud katseid, süstides lootevedelikku magusainet. Sellepeale on täheldatud, et laps on hakanud kiiremini neelatama. Kui on süstitud midagi kibedat, ta seda maitsta ei taha. Küüned ilmuvad 11.-12. nädalal, 16. nädalal ripsmed. Kogu ihu funktsioneerib 11. nädalaks (abordipiir Eestis). Laps reageerib valule, külmale, häälele, valgusele, imeb sõrme, on üleval ja magab
Vaakumotsik ühendatatakse elektrilise vaakumpumbaga, mille 9 tulemusel rebitakse beebi tükkideks. Emaka sisepind hakkab kohe veritsema. Vere ning loote kehaosade segu kandub kummitoru kaudu vaakumi mõjul vaakumaparaadi anumasse. Loote lõhutud kehaosi näeb günekoloog vaid siis, kui rasedus on kestnud vähemalt 10 nädalat. Kui emakast hakkab erituma puhast verd, kontrollitakse emakaseina küreti ehk pika varrega instrumendiga, mille otsas on terava servaga ling. Selle abil õnnestub tavaliselt emakaõõnest eemaldada sinna jäänud suuremaid koetükke. Kogu protseduur toimub emakakaela välisava kaudu, ilma visuaalse kontrollita, tunde järgi(2). 4.1.2.Laiendamine ja küretaaz Enamasti kasutatakse laiendamise ja küretaazi meetodit esimese trimestri abordi tegemiseks.Laiendamise ja küretaazi meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu
Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest ei irdu ja menstruatsioon jääb ära. Munaraku olulisem kiht on rakukest. Viljatus on kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi. Viljatuse põhjused Meestel 1)spermide vähesus 2)spermide arengu- ja liikumishäired Naistel 1)häired munarakkude valmimisel 2)seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad) -paari bioloogiline sobimatus. Viljatuse ravimine 1)hormoonravi
See on oluline samm, mis tähendab, et ta on võimeline paremini edasi arenema, kui ta juba sündinud on. Nüüd hakkab kaduma pehme karvkate, mis loodet kaitses, sest lapse kehatemperatuuri reguleerivad juba rasv ja aju. 31. NÄDAL Loode on nüüd juba umbes 39 sentimeetrit pikk ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Kui ta on üleval, siis teeb ta nägusid, hingab, luksub, neelab, tambib oma jalgade ja kätega vastu emakaseina ning imeb oma pöialt. Loote aju teeb ületunde ja areneb kiiremini kui kunagi varem. Sidemed üksikute närvirakkude vahel kasvavad pöörase kiirusega ning beebi on nüüd suuteline tajuma viite erinevat meelt. Lõhnu ta küll hetkel ei tunne, kuid see on sellepärast, et ta hulbib lootevedelikus. 32. NÄDAL Nüüdseks kaaub loode umbes 1,8 kilogrammi ja on 40 sentimeetrit pikk. Nahaalune rasvkude on ta veidi ümaramaks muutnud
hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Vananemine Uuringud on näidanud, et suitsetamise tagajärjel saabub naistel menopaus varem, põhjuseks sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui mittesuitsetajal. Londoni St
emakakaelalt ka tupe tagumisele võlvile. Tupelt läheb kõhukelme üle pärasoolele. Emaka ja pärasoole vahel tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis - pärasoole- emaka õõnestis e. Douglase õõs. Emaka lihaskesta ja serooskesta vahel, peamiselt emakaservade kohal ja emakakaela ümber on sidekoeline parameetrium. 9 Lihaskest e. müomeetrium on emakaseina kõige paksem kiht, ta koosneb ristuvate silelihaskiudude põimikust koos selles leiduvate arvukate veresoontega. Müomeetrium koosneb subseroossest, kesksest ning submukoossest kihist. Keskses kihis on tsirkulaarsed, kahes ülejäänud kihis aga pikilihaskiud. Kõigi kolme kihi lihaskiud põimuvad omavahel tihedasti. Emakakeha kohal on ülekaalus keskne tsirkulaarne lihaskiht, emakakaela kohal aga mõlemad pikikihid. Emakakaela
16.2. Joonisel on viidatud (vasakult): munajuha lehter, munasari, emakas (emakasein). 16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist; viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemisprotsess; lõigustumine on sügoodi jagunemine (viljastatud munarakust moorula teke); Graafi folliikul on nn III astme folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis paksenenuna on ette valmistatud loote vastuvõtuks (selle implantatsiooniks). 16.4. Naissuguhormoonid: progesteroon ja östrogeenid. 16.5. Jah, on võimalik. 16.6. Haploidsed on sugurakud seemnerakud ja munarakk. Diploidsed on ovogoon (munaraku eellasrakk, munasarjas), sügoot ja sellest lõigustumisel tekkinud rakud. 16.7. Kui viljastumist ei toimuks, ei saaks joonisel kujutada seemnerakke, sügooti ja selle lõigustumist
· Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus
· 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks, Normaalne ja keisrilõige. Sünnitamise 3 perioodi: · avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014 SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID. ÕPIK LK 78-81 Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne. Puberteet e. murdeiga- Suguküpsuse kujunemine. Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga. Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada.
Tekib siis kui munajuha läbimine on takistatud. Emakavälise raseduse põhjuseks on sageli munajuha põletikuline kahjustus (harilikult klamüdioosi tõttu), vaagnapiirkonna lõikused, väikevaagnaelundite põletikud. Ekstoopilise raseduse käigus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. 6 Kirjeldage endomeetriumi ehitust menstruaaltsükli erinevates faasides. Millist rolli mängib sealjuures munasari? Endomeetrium ehk emakaseina limaskest. Fertiilses eas naistel jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon, nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse
Kus? Millal? Kahjustamine. • Seemnerakkude areng – toimub munandites asuvates seemnetorukestes – murdeeast vanaduseni • Munarakkude areng – munasarjades – looteeast murdeeani, siis algab nende küpsemine III. Seemneraku teekond munanditest munajuhasse (osata kirjeldaja ja kus lisanduvad nõred) • IV. Osata joonisele märkida suguelundite osasid (2. õpik lk 50-51) V. Menstruatsioon ja ovulatsioon • Menstruatsioon on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. M. Algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. Kestab 3-7 päeva • Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarjast. Algab 14 päeva peale m.tsükli algus. VI. Ema vanuse ja rasestumise tõenäosuse ning ema vanuse ning iseenesliku abordi vaheline seos • Viljastumisvõime hakkab vähenema 30. eluaastate lõpust. Pärast 40. eluaastat langeb see suure kiirsuega.
*põhjustab lootekahjustusi. *etanool läheb läbi platsenta: a) alkohol on mürgine kasvavatele kudedele b) mõjutab luude ainevahetust c) häirib kasvu d) kahjustab närvikude ja ajurakke Sünnituse eeltunnused: · Kõht langeb allapoole lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus(2-4 nädalat enne sünnitust). · Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. · Kerge kõhulahtisus · Tugev energiavoog nn ,, pesapunumise instinkt". Sünnitus algab emakaseina kokkutõmmetega (perioodiliselt) · Emakakael ja tupp laienevad · Lootekestad purunevad · Algab lapse väljutamine 30 ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Lk 118-122 Emrüogenees looteline areng. ~36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel paljunema muutub hulkrakseks nn sügoodi lõigustumine. Eristatakse 2 etappi: 1
Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Ovulatsioon munarakk väljub munasarjast munajuhasse. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi.Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine). 2.Skeemil on kujutatud süsivesikute lagundamisprotsessi rakus. Millised ühendid tekivad glükoosi lõplikul lagundamisel? võrrelge auto- ja heterotroofseid organisme. Milleks vajatakse rakus ATP-d? Kõik elusorganismid on avatud süsteemid. See tähendab, et nad vahetavad keskkonnaga ainet, infot ja energiat. Vastavalt ainevahetustüübile eristatakse:
selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest.
annaabi.ee 
