Viljastumine, looteline areng, lootejärgne areng. (1)

Ontogenees – organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks
Viljastumine – spermi ja munaraku kromosoomide üh
Partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakust ( mesilane )
Kehaväline viljastumine – enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke .
Kehasisene viljastumine – enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem.

• Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani
  
• Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a)
  

Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni . Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine.
Embrüogenees – organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni või koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes.
INIMESE EMBRÜOGENEES:
Lõigustumine – sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist.
Kobarloode (moorula) – sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse.
Blastotsüst – moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist.
Embrüoblast – blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar , millest hakkab arenema loode.
Lootekestad – moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott )
Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta , mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest
Vesikest – vesi ümber loote.
Kusekott – jääkainete kogunemiskoht.
Karikloode – toimub kahe lootelehe areng:
Välimine looteleht e. ektoterm – moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju ; meeleelundid, nahk, küüned, karvad .
Keskmine looteleht – tugi- ja liikumiselundkond, vereringe , erituselundkond .
Sisemine looteleht ( entoderm ) – seede - ja hingamiselundkond .
Fülogenees – inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane – hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni .
LOOTEJÄRGNE ARENG:
Otsene areng – imetajad , linnud , roomajad – vastsündinu sarnaneb vanematega.
Moondeline areng – kalad, kahepaiksed – vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest , muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite.
Vaegmoone – putukad, mardikad (rohutirts, prussakas , lutikas): muna→ vastne → valmik
Täismoone – liblikad : muna→röövik→nukk→valmik
Lootejärgse arengu etapid:
Noorjärk e. juveniilne staadium – algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees.
Sigimisstaadium e. generatiivstaadium – algab u. 20 a, kestab naistel – 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond.
Vananemisperiood – peale generatiivstaadiumit elu lõpuni.
Agoonia – (omane vaid inimestele): surmaeelne seisund, kus elundkondade tegevus jätkub, kuid teadvus kaob; pulss hakkab peatuma , hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad.
Kliiniline surm – lakkab südame- ja hingamistegevus, sellest on võimalik inimest päästa, kestab kuni 5 min.
Bioloogiline surm – organismi elutähtsate talitlute pöördumatu seiskumine.