Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raseduse katkemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Eestis on igale kümnendale rasedaks jäänud naisele tehtud iseenesliku abordi järel nn puhastus. Tavaliselt on abordi põhjuseks loote kromosoomiviga, mis tooks kaasa eluks sobimatu väärarengu. Selliseid on umbes 5%-l raseduse katkemisega hädas olevatest paaridest. Mitte kõik kromosoomianomaaliad ei põhjusta spontaanaborti. Vahel saame öelda, et näiteks 50% või 25% tõenäosusega sünnib normaalne Raseduse ajal suureneb emakas mitukümmend korda ja limaskestas toimuvad muutused, mis võimaldavad lootemunal pesastuda ja paraja sügavuseni emakaseina tungida . Kui emakas ei suuda rasedusega kohaneda, on tagajärjeks raseduse katkemine. Selle põhjuseks võivad olla mõned anatoomilised tegurid:
1. Emaka väärarendid: vahesein emakas, ühesarveline ja kahesarveline emakas.
2. Uudismoodustised emakas: müoomisõlmed, limaskesta polüübid ja liited emakaõõnes.
3. Emakakaela puudulikkus, mille korral emakakael ei suuda loote avaldatud survele vastu pidada ja vajub lahti. Rasedus katkeb sellistel juhtudel tavaliselt 4.–6. raseduskuul ja vähese valuga.
On olnud põhjuseks ema vere hüübimise häired, mille korral tekivad veresoontes trombid. Kui ema veresooned sel põhjusel ummistuvad, ei saa loode piisavalt toitaineid, tema areng seiskub ja rasedus katkeb.Siiski seostatakse ka raseduse katkemist mitmetel juhtudel munasarjas paikneva kollaskeha vaegtalitlusega. Ka häired ema ja loote vahelises immunoloogilises barjääris võivad viia raseduse katkemiseni. Põhjuseks võivad olla:
  • Autoimmuunsed reaktsioonid, mille korral ema organismis tekivad antikehad omaenda rakkude vastu. Selle tagajärjel loote verevarustus halveneb ja rasedus katkeb.
  • Alloimmuunsed reaktsioonid — kui ema organism peab loodet “võõraks” ja ründab seda.
    Seega korduvat raseduse katkemist võivad põhjustada:
    * emaka anatoomilised iseärasused
    * hormonaalsed häired
    *vanemate kromosoomihäired
    * immunoloogilised põhjused
    * verehüübimissüsteemi häired
    Iseeneslikud abordid
    * Arvatakse, et umbes 70% kõigist rasedustest katkeb. Enamik neist katkeb nii varases järgus, et naine ei teagi, et oli rase .
    * Kindlaks tehtud rasedustest katkeb 15–25% — see juhtub seega igal neljandal kuni kuuendal rasedal .
    * Rasedus katkeb enamasti esimesel kolmel kuul (80%). Mida suurem on rasedus, seda vähem tõenäoline on selle katkemine.
    * Korduvaks raseduse katkemiseks peetakse kolme või enamat järjestikust iseeneslikku raseduse katkemist enne 22. rasedusnädalat või siis, kui loode kaalub vähem kui 500 g.
    * Kui on olnud üks raseduse katkemine, võib teine katkeda 15–20% juhtudest. Kui on olnud kaks katkemist, on oht kaotada kolmas rasedus 35% ehk üks kolmest. Kolme varasema katkemise korral võib see korduda juba 50% tõenäosusega.
    1* http://www.ut.ee/ARNS/Raskaasnhaig.htm#anchor25256
    2* http://www.perekool.ee/foorum/read.php?f=1&i=141591&t=141591
    3* http://woman.delfi.ee/tervis/rasedus/article.php?id=8234682
    Raseduse katkemine
    XXXXXX
    c 2006.a.
    8
  • Raseduse katkemine #1 Raseduse katkemine #2 Raseduse katkemine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor getzuke15 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Rasedus
    12
    doc

    Rasedus

    PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................

    Bioloogia
    Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid
    14
    sxw

    Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid

    ... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini

    Meditsiin
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4

    Inimese õpetus
    Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin
    34
    docx

    Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin

    Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga. Monosoomiaid peale Turneri sündroomi rohkem ei esinegi sündinutel, ainult raseduse ajal võib esineda. Spermides umbes 1-2% mutatsioone, ootsüütides ca 20% (suureneb vanusega). Elusalt sündinutel vaid 0,3% mingisugune kromosoomi mutatsioon. Rasedus toimib nagu sõelana – alguses on palju mutatsioone, aga mida aeg edasi, siis rasedus katkeb ja sünnib laps kellel väga väikese tõenäosusega mingi mutatsioon. 2. Embrüo kromosoomide analüüs IVF protseduuris. Embrüote kromosoome on vaja uurida, et vältida mutatsiooniga

    Geneetika
    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
    53
    docx

    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

    söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu. Kõik toimub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole. Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust.

    Meditsiin
    BIOMEDITSIIN
    36
    docx

    BIOMEDITSIIN

    Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia ­ teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees ­ põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks.

    Biomeditsiin
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    .......................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun