Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia sugurakkude kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon -u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast
Mittesuguline paljunemine- eoseline (seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine (bakterid,amööb), pungumine (pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine-risoomi( maikelluke ), mugulate ( kartul ), sibula (tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne
Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased , scorpion) imetajatel puudub.
Suguline ja mittesuguline sigimine - suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest . On säilinud evol . Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele.
Kehaväline viljastumin( kalad )
Kehasisene viljastumin( imetajad )
Sugurakkude arv
suur
väike
keskkond
vesi
Emaslooma keha
Viljastumise tõenäosus
väike
suur
Haiguste ülekandmise tõenäosus
väike
Suur(puutuvad kokku ja vahetavad kehavedelikke
Inimese viljastumine -kehasiseselt, munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas, seemnepurske ajal prskub naise tuppe 200-300milj seemnerakku, mõnisada jõuab munajuhadeni, ainult üks viljastab munaraku. Munarakuga kohtudes sperm toodab lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. Siis sulab spermi peaosa kokku munaraku plasmamembraaniga ja spermi tuum liigub munaraku sisemusse.
Kaksikute teke- kui emal tekib kaks munarakku ning need viljastatakse eraldi( erimuna kaksikud); või viljastub üks munarakk, mi saga jaguneb kaheks embrüoks(ühemuna kaksikud)
Abort - Aborti võib eestis teha kuni 10 rasedusnädala lõpuni ja tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise elule v tervisele, lootel on tuvastatud väärareng, ei ole võimalik sünnitada majanduslikel v sotsiaalsetel põhjustel
Lootekestad- vastutavad loote toitainetega varustamise eest ja kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest, toetavad tema arengut.
Platsenta -hoolitseb loote toitumise ja jääkainete eemaldamise eest
Sünnituse etapid:
  • Avanemisperiood- avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10sentimeetriseks
    2)Väljutusperiood- tõukavad väitused ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja
    3)päramisteperiood- väljuvad emakast platsenta, nabaväät, lootekestad
    Biogeneetilise reegli joonis- näitab, et selgroogsete loomade lootelise arengu varased etapid on sarnased; algul on vaid üks lihtne rakk ning loote arengu käigus organism pidevaltkasvab ja muutub keerulisemaks
    STLH- on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud STLH-d on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad üõhjustavad viljatust või isegi surma. esinevad kuna inimene on kokkupuutunud haigusetekitajaga. Tänapäeva meedia ja arstide tänule on sagedus mõnevõrra vähenenud
    Otsene areng- järeltulijad kasvavad suuremaks , ilma et nende sise- ja välisehitus oluliselt muutuks(imetajad, linnud , roomajad ), vanematele sarnased
    Moondega areng- järglased vanematest olulisel määral erinevad.(selgrootud, kalad, kahepaiksed), järglasi nim vastseteks; Neil on vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus , samuti toit, elupaik ja eluviis, nii on konkurents toidu ja elupaiga pärast väiksem.
    Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik , toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed
    generatiivne staadium- organism võimeline paljunema, menstruatsioonid, seemnepursked, vastavad suguhormoonid tekivad
    Vananemisega kaasneb-luude hõrenemine, maksa rakud asenduvad sageli rasvarakkudega. Veel toimub meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talituste aeglustuine.
    Vananemise põhjus- päevitamine tekitab naha fotovananemist; teomeerid kromosoomide otstes lühenevad; tekivad vabad radikaalid; toitainete vaegused; kehavõõraste ainete kujunemine
    Vananemise aeglustamine - piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada; funktsionaalne toit; mõõdukas kehaline koormus; vähem stressi
    Lootearengu etapid-
  • Kobarloode-pärast viljastumist hakkab sügoot(viljastunud munarakk) kiiresti jagunema, selline jagunemine nim lõigustumiseks, nii moodustub tihe kobar
  • Põisloode- kobarloote rakud paigutuvad umber, moodustades põiekese. Loode kinnitub emakaseinale
  • Karikloode- embrüo rakud jagunevad kihtidesse. Loote alges on eristunud lootelehed
  • Loode
  • Bioloogia sugurakkude kokkuvõte #1 Bioloogia sugurakkude kokkuvõte #2 Bioloogia sugurakkude kokkuvõte #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k2triinm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Paljunemine
    8
    odt

    Paljunemine

    1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku,

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    8
    pdf

    Paljunemine ja areng

    Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes (tsükliline küpsemine). Esimese meiootilise jagunemise käigus tekivad ebavõrdsed rakud tsütoplasma koguse tõttu: üks suur ja teine väike. Teise jagunemise lõpuks on tekkinud üks suur viljastusvõimeline rakk ja kolm viljastusvõimetut.

    Bioloogia
    Bioloogia paljunemine
    5
    docx

    Bioloogia paljunemine

    identsed. Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos ­ päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos ­ päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon ­ emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon ­ küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Sperm ­ (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.

    Bioloogia
    Viljastumine-organismi looteline-ja lootejärgne areng
    7
    rtf

    Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

    Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõe

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    5
    doc

    Paljunemine ja areng

    rakutsükliks. Mitoos ­ mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakkudel (somaatilised rakud). Kokku on 2x23 kromosoomi. Mitoosi teel tagatakse et ühest rakust saab kaks rakku ja mõlemas on ikka 2x23 kromosoomi. Kahe mitoosi vahele jäävat ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. Interfaasi saab jagada kolmeks: G1 ­ siin rakk kasvab ja areneb, organellide arv suureneb; S ja G2 - rakk hakkab jagunema uueks paljunemiseks Interfaasis osad rakud edasi ei arene pärast G1. Ta diferentseerub vastava koe rakuks. Osa rakke hakkab jälle mütooside teel arenema. Replikatsioon ­ rakkude kahekordistamine vms. Meioos ­ eukarüoootsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. (sugurakkude teke)

    Bioloogia
    Bioloogia 3-kursus-Rakutsükkel-kromosoom-mitoos-meioos-ontogenees-menstruaaltsükkel
    8
    pdf

    Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

    Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) ​- Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud.

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    7
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus

    Bioloogia
    Bioloogia õpik 11 klass II
    28
    docx

    Bioloogia õpik 11 klass II

    Taina kergitamiseks. Jogurtite valmistamine. Hapukurgid, hapukapsas. Reovee puhastamine. Biokütus. 1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Mitoos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku. Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad) Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun