aurustunud volframi. Kui see gaasiline ühend satub soojusvooluga kuuma hõõgniidi lähedusse, siirdub volfram uuesti hõõgniidile, vabanenud halogeen aga jätkab ringlusprotsessi. Halogeenlampidel on tavalistest hõõglampidest suurem valgusviljakus (kuni 40 lm/W) ja valgusvoo stabiilsus ning pikem tööiga. Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm. 2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn) Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp. Kompaktluminofoorlampe hakati esmakordselt turustama 1980. aastatel ning need on tuntud pika tööea ja suure tõhususe poolest. On kahte tüüpi kompaktlampidest: integreeritud ja integreerimata lampidega. Kompaktlampidest on kaks peamist komponenti: gaasiga täidetud toru (nimetatakse ka sibulaks või põletiks) ja magnetilist või elektroonilist ballasti. Kompaktlampidest toodetakse nii vahelduvvoolule (AC) kui ka alalisvoolule (DC).
mõõteriista täpsusklass, lai mõõtediapasoon, hõlbus käsitsemine ja väiksed mõõtmed ning hind (u 1000 EEK) teevad temast suhteliselt odava tööriista. Uuemad luksmeetrid, mis võimaldavad ühendamist arvutiga, kohest mõõtetulemuste töötlemist ja nende väljatrükki, maksavad vähemalt 10-20 korda rohkem. Järgnevalt tabel, mis on vajalik mõõtmiste teostamiseks: Elavhõbeda lamp .....................................................x1,1 Luminofoorlamp.......................................................x1,0 Hõõglamp...............................................................x1,0 Päevavalgus............................................................x1,0 Tabel 1. Korrektsiooni faktor
Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit. Kemoluminestsents - Keemilise reaktsiooni tulemusel võib uute molekulide moodustumise käigus elektronid kiirata elektromagnetlaineid - elektronid viiakse kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad elektromagnetlaine, kui lähevad üle madalamale energiatasemele. Hõõglambi leiutaja Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Säästulamp – gaaslahendusel põhinev luminofoorlamp, annavad 5 korda rohkem valgust kui hõõglambid Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. Valguse levimise kiirus vaakumis (ilma õhuta ruumis) on peaaegu 300000 km/s, õhus, vees ja klaasis levib valgus veidi aeglasemalt, sest need on optiliselt tihedamad keskkonnad. Seega ei avalda valgus teisest valgusallikast levivale valgusele mingisugust mõju ja valguskiirte vihud levivad üksteisest sõltumatult. Valge valgus – Liitvalgus, mis koosneb erinevat värvi valgustest
Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) · Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
....................................................................................................................... 6 4Lambid.................................................................................................................. 7 1Hõõglamp............................................................................................................. 7 2Halogeenlamp...................................................................................................... 7 3Säästu e. Luminofoorlamp.................................................................................... 7 4LED lamp.............................................................................................................. 8 5Valgustuse valimine............................................................................................ 10 1Valgustuse põhitõed........................................................................................... 10 10-200 luksi ebatäpse töö korral.......................
kuumemaid (peenemaid) kohti. Volframi ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 C- ni. Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. 11 Säästu e. Luminofoorlamp Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on lisatud argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis lampides etteköetavad elektroodid, mis elektrivoolu toimel kuumenevad kuni 1000C ja hakkavad intensiivselt eraldama elektrone.
000 Lülituskell A 000 Digitaalampermeeter Ostsilloskoop Ostsillograaf 11. VALGUSALLIKAD Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Valgusti, üldtähis Luminofoorlamp- valgustite rida, 36 W kolm valgustit a' 36 W 16 Luminofoorlampval- gustite rida,kaks val- Valgusti 5 lampi a' 60 W 5x60W 58 W gustit kumbki 2 lampi
põrandavalgusteid või töökoha kohtvalgusteid. Samal ajal tuleb jälgida, et valgus otse arvutiekraanile ei paistakse, sest see tekitab mitmeid kontrasti ja peegeldusprobleeme ning mõjub väsitavalt silmadele. Töökohale sobib lauavalgusti, millel on valguse teravat peegeldust hajutav reflektor ning lambi asukoha kõrguse ja nurga ning valgusallika valgustugevuse reguleerimise võimalus. Soovitav on kasutada päevavalgusele lähedase spektriga valgusallikaid kompakt- või luminofoorlamp spektriga valge (nw) või ka soe valge (ww). Tavalise hõõgpirni kollakas valguses inimene väsib, tema keskendumisvõime ja aktiivsus kahanevad. Samal põhjusel ei sobi töölaua kohale ka halogeenlamp. Kaasaaegsete büroohoonete põhiliseks probleemiks on ventilatsioonisüsteemi kaudu ringlev õhk. Kuna aknaid (klaasseinu) tuulutamiseks avada ei saa, kuumeneb õhk üle. Ka õhu suur süsinikdioksiidisisaldus eurostandardile vastavate akende-ustega ruumis on tõsine probleem.
Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised Peegelpinnale suunduvat valguskiirt (joonisel vasakpoolne valguskiir) nimetame langevaks kiireks ja sealt lahkuvat kiirt (joonisel parempoolne valguskiir) peegeldunud kiireks. Kohta, kuhu valguskiir langeb, on joonistatud peegelpinnale ristsirge n
elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. 5. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. 6. Valgustusseadmed on tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks (hõõglamp, luminofoorlamp). 7. Jõuseadmed on masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks (elektrimootor, elektrimagnet). 8. Elektrivõrgud on ette nähtud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. 9. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. 10. Väikepinge extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V
annaabi.ee 
