Elektriväli, Magnetväli (0)

1 HALB

Elektriväli

Magnetväli

Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q
Selle SI ühik on: kulon (1 C)

Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l

vooluelement = voolutugevus juhtme pikkus

Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m)
Mõju põhiseadus on Coulomb’i seadus: ,
kus F12 – jõud, millega esimene keha mõjutab teist, r – kehade vahekaugus , q1 ja q2 - kehade laengud .
Mõju põhiseadus on Ampere’i seadus: , (paralleelsete juhtmete korral) kus F12 – jõud, millega esimene juhtmelõik mõjutab teist, r – juhtmelõikude vahekaugus, I1 ja I2 – voolutugevused juhtmetes, , l1 ja l2 – juhtmelõikude pikkused,. Ühepikkuste juhtmelõikude korral (l – ühine pikkus) kehtib: ,
Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E- vektor ) SI ühik 1N/C ( njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - volt meetri kohta
Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B-vektor) SI ühik tesla 1 T = 1 N/(A m) - njuuton ampri ja meetri kohta
Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas
Sirgvoolu I1 magnetinduktsioon sirgvooluelemendi I2 l asukohas
Võrdetegur SI süsteemis , See on sfäärilise sümmeetriaga välja (punktlaengu välja) võrdetegur.
Võrdetegur SI süsteemis K = 2 .10–7 N/A2, See on silindrilise sümmeetriaga välja (sirgjuhtme välja) võrdetegur.
Elektrikonstant on homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned paralleelsed)
Magnetkonstant on homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned paralleelsed)
Aine omadusi kirjeldab aine dielektriline läbitavus
Suurus näitab, kui mitu korda aine nõrgendab elektrivälja.
Väljatugevuse avaldis sisaldab suurust nimetajas :
Aine omadusi kirjeldab aine magnetiline läbitavus
Suurus näitab, kui mitu korda aine tugevdab magnetvälja.
Magnetinduktsiooni avaldis sisaldab suurust lugejas: B = B0
Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis vaakumis tekitaks seesama keha samal kaugusel endast elektrivälja tugevusega E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab
elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E
Kui vooluga juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga B, siis vaakumis tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast magnetvälja induktsiooniga B0 = B/. Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus
Punktlaengu elektrinihe kaugusel r sellest laengust:
Sirgjuhtme magnetvälja tugevus kaugusel r sellest juhtmest:
Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, mille punktides elektrinihe tekib: D ühik
Väljavektori voog näitab välja jõujoonte läbiminekut mingist pinnast.
Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone pikkusega, mille punktides väljatugevusel on selline väärtus:
H ühik
Elektrinihke voog = elektrinihe pindala
D = D S cos = Dn S

Magnetvoog = magnetiduktsioon pindala

= B S cos = Bn S Magnetvoo ühik veeber 1 Wb = 1T 1m2
Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga .
Kogu voolu seadus: magnetiline pinge kinnisel joonel (väljatugevus joone pikkus) võrdub kogu vooluga (kõigi voolude summaga), mis läbib selle joonega piiratud pinda.
Gaussi seaduse mõte: kõik kinnise pinna sees paiknevad laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest sellel pinnal.
Kogu voolu seaduse mõte: kõik kinnise joonega ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel.
Gaussi seadus valemina:
Kogu voolu seadus valemina:
Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja ( salvestada laengut) kirjeldab mahtuvus .
Mahtuvuse SI-ühik on farad .
Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab induktiivus
. Ühes juhtmekeerus .
Vastavalt endainduktsiooni elektromotoorjõud .
Induktiivsuse SI-ühik on henri .
Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks
Induktiivpool on juhtmesüsteem, mis on loodud kindla induktiivsuse saamiseks
Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris
Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon induktiivpoolis:
Plaatkondensaatori mahtuvus ,
kus – plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, S – kummagi plaadi pindala ja d – plaatide vahekaugus
Pooli induktiivsus ,
kus – pooli täitva aine magnetiline läbitavus, N – pooli keerdude arv, l – pooli pikkus ja S – pooli ühe keeru pindala
Elektrivälja energia kondensaatoris
Magnetvälja energia induktiivpoolis
Elektrivälja energia ruumtihedus (energia ruumalaühiku kohta)

Energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga

Magnetvälja energia ruumtihedus (energia ruumalaühiku kohta)

Energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Idieh111 Õppematerjali autor

Elektrivälja ja magnetvälja võrdlustabel

elektrivälja energia magnetvälja energia homogeensus gaussi seadus kogu voolu seadus

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektriväli ja magnetväli (võrdlus)

Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x

Füüsika

doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

EdS = q s = i =1 qi pideva jaotuse korral EdS pdV n qs = S 0 S 0 V 1.5. Gaussi teoreemi rakendusi 1.5.1. Ühtlaselt pindtihedusega laetud lõputu tasandi elektriväli dq E= dS 1.5.2. Kahe paralleelse erinimeliselt laetud lõputute tasandite elektriväli 1 Nende vahel E = , väljaspool E=0 1.5.3. Laetud (q) kera pinna väli q E= r- kaugus kera tsentrist, kera sees väljatugevus 0 4r 2 1

Füüsika

doc

Elekter ja optika

ELEKTER 1. Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn.

Füüsika

docx

Elektri- ja magnetvälja võrdlus

Võrdlus – Elektriväli ja magnetväli Definitsioon: Elektriväli – elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Magnetväli – laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Elektriväli Magnetväli Keha omadus on elektrilaeng. Tähis – Q Keha omadus on voolutugevus. Tähis I, või q, ühik kulon (1C) ühik amper korda meeter (1A*m) Põhiseadus on Coulumb’i* seadus Põhiseadus on Ampere’i* seadus Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E- Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B- vektor)* vektor)* Punktlaeng* Sirgvool*

Füüsika

pdf

Seadused ja Mõisted

polarisatsiooniastet iseloomustab polarisatsioonivektor: P = p ei , so selle V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r

Füüsika ii

rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika

doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem

Füüsika

doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika

Rohkem sarnaseid