Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3] Nihketugevustingimuse järgi leian õmbluste kogupikkuse
..... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga. Iga lahenduspinge fikseeritakse madalpingevoltmeetri näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele
Rakvere 2011 Sisukord · Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Poldikeevitus · Kokkuvõte Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Minarc 220 Minarc 220 on uue põlvkonna keevitusseade, millel on suur võimsus. Lisaks tavapärasele elektroodkeevitusele võib Minarc´iga keevitada ka kontaktsüütega TIG-meetodil. Seade võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodidega ja on varustatud distantsreguleerimise võimalusega. Seade korvab alates 2007 aasta lõpul tootmisest maha võetud ülipopulaarset seadet Master 2200. Kaal on veelgi vähenenud, samal ajal koormatavus kasvanud! · Kempomat Kempomat-seeriasse kuulub 5 seadet: 170A, 210A, 250A, 320A ja 420A. Kempomat seade on sisseehitatud traadi etteandemehhanismiga kompaktseade, millel ei ole keevituspüstoli vedelikjahutuse võimalust
d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik Vali üks: a. rekristalliseeruv lõõmutus b. eelnev toorikute jahutamine etteantud temperatuurini c
Heleda, tumeda juukselised 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 2 Teadlased on laias laastus teadnud juba aastaid, millised ajupiirkonnad mängivad keha vedeliku tasakaalu reguleerimisel keskset rolli. Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast. Meetod hõlmab endas huvipakkuvate rakkude genoomi täiendamist vetikatelt pärinevate geenidega, mis annavad juhiseid valgustundlike valkude tootmiseks. Loomadele ebatüüpilised proteiinid muudavad valgustundlikuks terve raku.
Second level Third level Vedelkristallekraani Fourth level kihid Fifth level 1. Vertikaalpolarisaator 2. Klaaskiht ITO elektroodidega. Elektroodide kuju määrab ära kuvatava (tumeda) kujutise. 3. Teineteise suhtes väändunud molekulidega vedelkristall. 4. Klaaskiht ITO-st kattekihiga 5. Horisontaalpolarisaator 6. Peegelkiht. (Taustvalgustusega süsteemides on selle asemel valgusti.) Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse
Aluselised elektroodid : elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaCO3) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustab pragude ja pooride tejet. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega, ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. Legeerimata terase keevitamine Keevitustingimused aluseline Rutiil happeline suured nõudmised 1 3 2 mehhaanilistele omadustele Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3
kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja ka õhukest plekki, keevitaja näeb vahetult väljaõppe aeg. õmblust, seadmed odavad ja hästi teisaldatavad Puudused Väike keevitustraatide valik võrreldes Väike läbisulatusvõime, madal tootlikus, käsikaarkeevitus elektroodidega, vale suured kulutused keevitusgaasile ja väike kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7
2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevituskaabli ühendamine toiteseadmega 6. Tagasivoolu kaabli ühendamine toiteseadmega Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3. Reeglina ühendatakse transformaator vooluvõrku ühe või kahe faasiga ja seetõttu koormab ta võrku ebaühtlaselt. Keevitustransformaatori eelised 1. Puudub magnettuul. 2. Lihtne ja töökindel konstruktsioon. 3. Teistest keevitusseadmetest tunduvalt odavam.
SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti. 6. Kuidas ja mille alusel jagunevad refleksid? a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7
Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min 0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5 1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6 1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8 2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus Volframelektroodi läbimõõt Vool A Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h Argoonikulu 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8
Olemasolevad eksoskeletid UC Berkeley/Lockheed Martin HULC jalad. Human Universal Load Carrier Militaar rakendus, vähendab hapniku tarvet ja väsimust, Kaal 24kg +akud, Kasutab Hüdraulikat Cyberdyne's HAL 5 käed/jalad. Human Aitab operaatoril jalgadega suruda 180kg ja kätega Universal pidevalt hoida 40kg. Load Carrier 5x kehakaalu. Tunnetab elektroodidega nahalt lihastesse tulevaid impulsse Peale parda arvuti akiveeriv vastava mootori, matkides operaatri liigutust. Kaal 23kg ülakeha/15kg alakeha Tööaeg ühe laadimisega 2h 40min Kasutab elektrilisi mootoreid Liisitav Jaapanis Hybrid Assistive Limb 5 Olemasolevad eksoskeletid Honda Exoskeleton Legs. Kaal 6.5 kg, Tööaeg 2h
läbikeevitatavus. Samuti tuleks puhastada ka pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab. Selleks võib kasutada liivapaberit või siis kettaslõikuri külge pandud lihvketast. 6. Keevitusparameetrite valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamise võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul tehakse õmblus mitmekihilisena. Seepärast võtan elektroodi läbimõõduks 6,0 mm. Keevitusvoolu leidmiseks kasutan valemit: Keevitamise asendit väga valima ei pea, sest elektroodiga saab keevitada igas asendis. Ka valitud aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib keevitamiseks igas asendis. Ik = C*de kus Ik keevitusvool, A; de elektroodi läbimõõt, mm;
c. toote ja keevisliite aeglasel jahutamisel d. austeniitteraste keevitamisel Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus toimub keevisõmbluse purunemine murdekatsel kui keevitatavus on hea? Vali üks: a. temomõju tsoonis b. purunemist ei tomu c. õmbluses d. põhimetallis Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub keevisõmblusesse keevitamisel elektroodidega Vali üks: a. happelise kattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. rutiilkattega Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali keevitatavust saab hinnata Schaeffleri diagrammi abil? Vali üks: a. roostevaba teras b. Ni-Cr sulam c. tööriistateras d. malm Küsimus 13 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavate detailide eelkuumutamise tagajärjeks on: Vali üks: a. kitsam termomõjutsoon b
erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevituse (Joon
produkte. Peamiselt molioonse elektrijuhtivuse korral ilmuvad elektroodidele dielektrikus molioonide kujul oleva aine osakesed, nt vedeldielektrikus emulsioonina olev vesi. Juhul, kui dielektrikus erandina esineb elektronjuhtivus, uut ainet elektroodidele ei ilmu Mahueritakistus Mahueritakistusena defineeritakse 1 m pikkuse serva-ga kuubi takistust, kui mõõteelektroodid on ühendatud vastastahkudele asetatud elektroodidega Vastavalt definitsioonile S 2 ρ =R Ω m Ω m v v l m S Rv
ühendatakse tihvte,polte,tikkpolte,keevituspinge on madal ja ei tekita ohtu kuid seade peab olema maandatud juhuks kui tekib toitevõrgu isolatsiooni läbilöök kaitseks metallpritsmete eest kasutatakse näo ekraane või prille.Sõrmused tuleb sõrmedelt ära võtta sest need võivad kokkupuutel metalliga kuumeneda neid läbivast voolust ja tekitada põletusi. Peale sulatamine Peale sulatamisega keevitatakse liasmetalli detaili pinnale enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist,sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega pealesulatamisel kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks rasvatustatakse ja kuivatatakse kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5mm siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju,vähe kulunud pindadelt kõrvaldatakse kuni 1mm paksune kiht et halvemate omadustega keevituspiirkond jääks pärast mõõtu töötlemist allapoole pinda.Uuendatavad keermed lõigatakse maha sest keerme niitide
2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust
elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks. Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei mu 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal
terasharjaga .Lisa metallinna tarvitatakse detaili materjalist (purunenud detailidsest) valatud vardaid , mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega.Tsingi sulamis temperatuur on madal , ligi 500 kraadi.Parimat tulemust annab argoonkaarkeevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga kaaskeevitust.Räbusteid ei tarvitata , lisametall juhitakse sulametalli oksiidikihi alla. Keevitus kaitsegaasi keskkonnas Kui kattega elektroodidega keevitamisel kaitsevad keevisvanni õhulämmastiku ja hapniku toime eest tekivad gaasid ja räbu siis samaks otstarbeks et kasutada ka kaitsvaid gaase . Seejures eristatakse keevitust sulava elektroodi traadiga , aktiivse gaasi (MAG) või inerntgaasi (MIG) keskkonnas ja sulamatu inertgaasi keskkonnas (TIG).Firma Kemppi valmistab laias valikus keevitus seadmeid ka nõnda nimetatud multisüsteemseid , see tähendab täiuslikke komplekte , kõigi kaarkeevitus viiside tarbeks
0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3
0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 2 Terase keevitamine 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem. Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis Kroomi on süsinikvaestes terastes kuni 0,3%,konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% ja kroomnikkelterastes 9...35%
18) Teraste keevitatavus (külmpragukindlus) halveneb kõige rohkem: c sisalduse kasvuga. 19) Käsikeevituse elektroodi läbimõõõt valitakse lähtudes: keevitatava materjali paksusest. 20) Automaat-kaarkeevitus püsiva (muutumatu) elektrooditraadi etteandekiirusega põhineb: kaarepikkuse isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150) 22) Kõverjooneliste õmbluste valmistamiseks suvalistes keevitusasendites sobib kõige paremini: käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted..
Question text Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: Select one: a. keevituse sisepinged - keevituskiirus b. süsinikekvivalent - ettekuumutustemperatuur c. kaare pikkus - keevitusvool d. kaare pinge - keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Select one: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse servakujust c. õmbluse ruumilisest asendist d. keevitatava materjali paksusest Question 10 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitatavus (külmpragudekindlus) halveneb kõige rohkem Select one: a. Mn sisalduse kasvuga b. Ni sisalduse kasvuga c. C sisalduse kasvuga d. Si sisalduse kasvuga Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00
poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine cyanophenyl, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Esiklaas, esimene polariseeriv filter, vedelkristall, teine polariseeriv filter, valgusallikas Joonis 3. Mustvalge LCD põhimõtteline skeem Nagu pildil kujutatud, on vedelkristall suletud elektroodidega klaaside vahele, millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Tagumist filtrit labinud valguslained kas läbivad kristallikihi muutumatult või veidi (90° või 270°) pööratult. Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värviline LCD on ehitatud samal põhimõttel, ainult värvi saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, seekord neid kõiki
*Mõõdetavad parameetrid dünamomeetriga: liigest ületavate lihaste jõumoment, lihaste poolt tehtud töö ja võimsus, maksimaalse jõumomendi liigesnurk, liigese liikumisulatus, keha poolte vaheline jõu defitsiit, lihasgruppide jõu tasakaal 2) Lihasaktiivsusest sõltuvad – EMG(elektromüograafia): lihaskontraktsiooni esile kutsuva elektrokeemilise depolarisatsiooni laine registreerimisel naha pinnale asetatud või lihasesse torgatud elektroodidega Kasutatakse: Lihase rakendatuse selgitamiseks, lihaste vahelise koostöö-koordinatsiooni hindamine ning selle muutumine väliste tingimuste mõjul, patoloogiate kindlakstegemisel, vahetu tagasiside vahendina Biomehhaaniliste andmete kvantitatiivne töötlemine ja analüüs Admetöötluse etapid: 1) Andmete tehniline töötlemine: sisestamine, süstematiseerimine, salvestamine, filtreerimine, sünkroniseerimine, interpoleerimine
Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120 max 60 80 110 140 160 200 Elektroodi läbimõõdu valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamisel võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. 9 Keevituskaare süütamine. Keevituskaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 18a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt
· Kolmekomponentsed · Vedelad- teravama ja ühtlasema pinna. 15.Kas digirükis kasutatakse trükiplaati ? · oleneb digitrüki liigist. · Trükiplaat on: lameofsetil, risograafial · Trükiplaati ei ole : jugatrükil 16.Mis on elektrograafia ? Kuidas toimub trükk elkograafias ? · Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid. Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist. · Üleliigne värv eemaldatakse vaheelemnetidelt kummiraakliga. Trükivormisilindrilt värv antakse edasi paberile kontaktjoonel trükisilindriga.
tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG-
1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) ( ) Transformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. : . 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3. Reeglina ühendatakse transformaator vooluvõrku ühe või kahe faasiga ja seetõttu koormab ta võrku ebaühtlaselt. Keevitustransformaatori eelised 1. Puudub magnettuul. 2. Lihtne ja töökindel konstruktsioon. 3. Teistest keevitusseadmetest tunduvalt odavam.
2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAA SKEEVITU S g a a s k e e vitu s el e r ald a b s o oju st g a a si p õl eta min e h a p niku jo a s. Atrütül e e ni p õl e mi s te m p o n 3 2 0 0kra a di. Pr o p a a ni te m p o n 2 0 5 0
VALGUSTUSTEHNIKA TULEVIK Enam kui sajandi jooksul on valgustuses põhiline areng toimunud koos üleminekuga hõõglampidelt valgusviljakamatele halogeenlampidele ning energiasäästlikumatele luminestsentslampidele. Nüüd tulevad tootmisse uued efektiivsed elektrivalgustid - LED- valgustid. LED-tehnoloogia (lüh. ingl. k. "Light Emitting Diode" ehk valgust väljastav diood) puhul pannakse madala pingega helendama mitte pirn, vaid epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus
o Nikkel-metallhüdriidaku o Kütuseelemendid · Elektrolüüs on: o redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis o elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! o elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele · Elektrolüüs liigitatakse: o Elektrolüüs sulatatud soolades o Elektrolüüs vesilahustes inertseste elektroodidega · Katoodil redutseerub metall Al 3+ + 3 Al · Anoodil oksüdeerub anioon 2Cl - - 2 Cl 2 o Sel elektrolüüsi viisil toodetakse tööstuslikult aktiivseid metalle (leelis- ja leelismuldmetalle, Al). · Elektrolüüsi kasutamine: o Aktiivsete metallide tootmiseks, o Toormetallide puhastamine, o Keemiatööstuse toorainete saamiseks. · Metallide Korrosioon: o Toimub õhus, looduslikes vetes, pinnases
saab ju kontuure tihedamalt panna. · Termoreaktiivse raketisega soojendus selleks tuleks ehitada raketise ümber kest, mis on vägagi sarnane aurusärgiga. Meetod iseenesest erineb auruga soojendamise omast selle poolest, et auru asemel täidetakse õhkvahe, raketise ja kesta vahel, vesinikkloriidiga immutatud Joonis 3. Seina soojendusjuhtmed. saepuruga, mida siis hiljem soojendatakse elektroodidega. 3.3 Keemiliste lisandite kasutamine. Mõned keemilised ained, nagu soolhape HCl ja selle soolad, aga ka sellised ühendid nagu kaaliumkarbonaat K2CO3, teise nimega potas, naatriumnitrit NaNO 2, samuti erinevaid kompleksühendeid viiduna eraldi või seguna betooni seguvette, avaldavad mitmekülgset mõju betooni tardumis- ja kivinemisprotsessidele. Suuremates kogustes segusse viidavad kivinemise kiirendajad alandavad järsult betoonisegu vedelfaasi külmumistäppi,
Lihtsa galvaanielemendi skeem. Joonisel kujutatud element töötab järgmiselt. Väävelhape lagundab aegapidi tsinkelektroodi. Kusjuures vabanev tsink läheb lahusesse positiivsete ioonidena. Elektronid jäävad elektroodi ja annavad sellele negatiivse laengu. Positiivsete tsingi ioonide mõjul väljuvad süsielektroodist elektronid, mistõttu süsi omandab positiivse laengu. Galvaanielemente on valmistatud väga mitmesugustest materjalist elektroodidega. Olulisemad neist, antuna nn. pingeras on: +C, Pl, Ag, Cu, Fe, Sn, Pb, Zn, Al, Mg, Na - . Kui võtta siit reast ükskõik missugused kaks metalli galvaanielemendi elektroonideks, siis vasakpoolsetest saab anood, parempoolsetest katood. Elemendis olevat vedelikku nimetatakse elektrolüüdiks. Et galvaanielemendiga oleks lihtsam ümber käia, muudetakse elektrolüüt lisaainete abil harilikult zeleetaoliseks või päris tahkeks (saadakse kuivelement).
korral. Põletused on enamuses pinnapõletused (70-80%), sest nahal on suur takistus. Suure voolusageduse korral võivad esineda sügavamad põletused, ilma et naha pinnal oleks märkimisväärseid kahjustusi. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000 V. Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga (näit elektroodidega). Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5 mm, harva kuni 1 cm. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas. Nahk saab metalli värvuse. Näiteks kaarleegi puhul kanduvad voolu juhtiva metalli osakesed mehaaniliselt naha pinnale ja naha alla. Silmade kahjustus (elektooftalmija) Mehaanilised kahjustused.
Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist. Kütuseelemente kasutatakse elektrivarustussüsteemides harva, kuna nad on kallid ja nende valmistamisel kasutatakse väärismetalle näiteks plaatinat. Võimaldavad suuri voolutihedusi. Hapnik-vesinik kütuseelemendi ehitus on joonis 3.6. Vesinik ja hapnik juhitakse rõhu all gaasikambrisse 3 ja absorbeeritakse poorsete elektroodidega 2, mis on valmistatud katalüütilistest materjalidest (nikkel +grafiit + plaatina). Elektroodidel moodustatakse ioonid H + ja OH - , mis läbivad ioonivahetusmembraani 1 või elektrolüüdi nt. KOH ja ühinevad ,,-" elektroodil veeks. Olenevalt elemendi temperatuurist eraldub vesi kas vedeliku või auruna. Kasutegur 60...80%, voolutihedus elektroodides 0,1...0,5 A/cm 2 (see on suur tihedus, happeakudel 0,01 A/cm 2 ) Joonis 3.6. Hapnik-vesinik kütuseelement
sulamistemperatuuriga vajalik väiksem keevituskaare võimsus; madal soojusjuhtivus (suureneb termotsoonimõju 5 temp.)- on vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu; suur joonpaisumis tegur detailid tuleb kinnitada rakistesse ja keevitada lõikudena Malmi keevitamine kasutatakse külmkeevitust või poolkuumkeevitust nikkel, nikkel-raud, pronks .. elektroodidega. Malmi keevitust raskendavad: habras, väike deformatsioonivõime, kiire jahutamise korral võib tekkida hapra struktuuriga valgemalm Alumiiniumi keevitamine hästi keevitatav materjal, kasutada võib erinevaid meetodeid: sula- ja survekeevitust. Põhiliseks kaarkeevitus (MIG- ja TIG keevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus). Survekeevitusprotsessid alumiiniumi keevitamisel: Punkteevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Keevitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata
0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 8 Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3
Limb on Tsukuba University of Japan -i arendatav aktiiveksoskelett. Teadaolevatel andmetel on praegu olemas kaks prototüüpi HAL 3 ja HAL 5. HAL 3-l (joonis 7.) on ainult jala funktsioonid ka kasutab bulkier servo- mootoreid. HAL 5 on kätele, jalgale ja torsole (joonis 6.) mõeldud kogukeha eksoskelett. Praegu suudab HAL 5 aidata operaatoril tõsta 5 korda rohkem kui ta suudaks ilma abita tõsta. Jalgadega suudab suruda 180kg-d ja väga kergesti hoida 40kg raskusi. HAL tunnetab elektroodidega nahalt lihastest tulevaid, pardaarvutile saadetavaid, nõrku elektrilisi impulsse, mille järgi aktiveeritakse ülikonna vastavad, kandja liigutusi matkivad, servod. Ülikonna toiteks on operaatori puusale kinnitatud 100 voldine aku. Joonelt 6 on näha, et HAL süsteem koosneb järgmistest Joonis 6. HAL5 Suit osadest: kontroller/arvuti, aku, bioelektrilised sensorid, nurga sensorid, kiirendus sensorid, pinna reaktsiooni
Saadakse kindlal ajahetkel kindlas koguses kindlasse kohta. Aeglasem Pidev juga – koguaeg värvi pumbatakse. Ebavajalik tint imetakse ära paberilt. Kiirem 22. Elektrofotograafia trükimasinate üldine tööpõhimõte. Kuidas kujutis materjalile Trükitakse Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid. Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist. Üleliigne värv eemaldatakse vaheelemnetidelt kummiraakliga. Trükivormisilindrilt värv antakse edasi paberile kontaktjoonel trükisilindriga
LCD digitaalsuse tõttu tuleb neile sisse ehitada ka kallid analoog-digitaal muundurid, et ka tavalistest videokaartidest pilti kätte saada. Kuid see-eest on vedelkristallid silmadele tervislikumad, sest nende pilt ei vilgu perioodiliselt. Seda uuendatakse vaid hetkel, kui pilt arvuti mälus muutub (ekraanil toimub mingi muutus), st nende värskendussagedus puudub. LCD-monitori ülesehitus: Nagu alloleval pildil kujutatud, on vedelkristall suletud elektroodidega klaaside vahele, millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Vedelkristallid on nemaatilises faasis. Elektrilisel teel saab vedelkristalli struktuuri muuta. Tagumist filtrit läbinud valguslained kas läbivad kristallikihi muutumatult või veidi (90või 270) pööratult. Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värvide saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, neid kõiki
Pn-siirde e tõkekiht on spetsiaalse tehnoloogilise protsessiga saadud p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirikiht. Pn- siirdel on ventiili omadus-ta laseb hästi läbi voolu ühes suunas, kuid ei tee seda teises suundas. Pn siiret saab difuteerimise alusel. 41. Pooljuhtdioodid. Aladusdioodid: parameetrid, pinge-voolu tunnusjoon Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe väljega pooljuhtseadis. Ehitus:kujundatud pn-siire varustatakse kahe väljega ja elektroodidega ning paigutatakse hermeetilisse kesta, mis kaitseb teda niiskuse eest. Alaldusdiood on ettenähtud madalasagedusliku vahelduvvoolu muundamiseks pulseerivaks alalsivooluks. Kasutatakse peamiselt ränipinddioode. Valmistatakse kahest dioodist koosnevaid komplekte, ühesuguste näitajatega jadalülituses dioodidest alaldustulpi ja erinevate skeemide järgi ühendatud dioodidest alaldusplokke.
ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub depolarisatsioon. Sellega kaasneb kontraktsioon. Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud
retentsiooniajad. 49. Elektroforees Lihtsustatult: elektri poolt kandmine. Elektroforees eraldab aineid nende liikumiskiiruse järgi elektriväljas. Lahutatavad ained peavad esinema ioonidena. Ioone liigutatakse vastavalt vastasmärgiliste laengute tõmbumise põhimõttele. Jaotatakse: - planaarseks elektroforeesiks. Läbiviimiseks kasutatakse peamiselt õhukesi geelikihte, mõnikord paberit. PE plaat võib olla asetatud nii püsti kui pikali. Plaadi vastasservad on ühendatud elektroodidega, mis tekitavad plaadis proovi lahuta- miseks vajaliku elektrivälja. Plaadi ühe elektroodi (harilikult katoodi) poolses otsas on proovilahuse jaoks süvikud. Peale proovi sisestamist lülitatakse sisse alalisvool ja proov lahutub vastavalt selle komponentide liikumiskiirusele. Peale proovi lahutamist saab proovi ilmutada tindiga või vaadata eeltöödeldud proovi UV-lambi abil. Harilikult võrreldakse proovi teadaolevate näidistega või uuritakse andmebaase. Proovi saab
sama sagedusega neljanurksed impulsid. Selliste pöörlemissageduse andurite eeliseks on kontaktivaba side pöörlevate detailidega ja suur mõõtetäpsus, kusjuures mitmepooluseliste ankrute kasutamine tõstab mõõtetäpsust. Mahtuvusandurid. Mahtuvusandur on mõõtemuundur, mis muundab mitteelektrilise suuruse (vedeliku taseme, jõu, rõhu, niiskuse vms.) muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Ehituselt kujutab mahtuvusandur endast tasaparalleelsete või silindriliste elektroodidega kondensaatorit, mille plaatide vahekaugus, silindrite või ketaste katteulatus muutub vastavalt mõõdetava suuruse muutumisele. Kaheplaadilise lameda kondensaatori elektrimahtuvus on: C = εoεS/δ; (3.2.7) kus: εo - elektriline konstant (F/m); ε - plaatidevahelise keskkonna suhteline dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivne pind (m²); δ – plaatidevaheline kaugus (m); Valemist 2.2.7
elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks. Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei muutu. 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal.
Niiskus: 1. sisaldab + ja ioone 2. elektriväljas hakkavad ioonid liikuma 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb (kestval pingel rohkem, impulsspingel suhteliselt vähe) Saast: 1. seob niiskust 2. sisaldab erineva dielektrilise läbitavusega aineid (sealjuures ebaühtlaselt) 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3. õhkvahemikus esineb tugev ionisatsioon ja kiirgus 4. ioonid tekitavad mahulaengu 5. kiirgus tekitab vabu elektrone 6. elektriväli muutub ebaühtlaseks 7. lahenduspinge alaneb Ebatihedate kontaktipindade vältimiseks kasutatakse: · isolaatorite tsementeerimist · pehmeid tihendeid · dielektrikute kontaktpindade metalliseerimist Joonis 2
Laadimisel kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. 7.3 Elektrolüüs. Elektroodid. Elektrolüüsiseadused Alalisvoolu läbijuhtimisel läbi elektrolüüdi lahuste või sulaelek- trolüüdi hakkavad katioonid liikuma katoodi ja anioonid anoodi suunas. Sellega kaasneb aine lagunemine - elektrolüüs. Katioonid seovad elektrone ja eralduvad neutraalsete aatomite või molekuli- dena, anioonid annavad elektrone ära ja neutraliseeruvad. N: HC1 vesilahuse elektrolüüsil Pt elektroodidega neutraliseeruvad katoodil H+ ioonid aatomiteks, adsor- beeruvad elektroodil, ühinevad ja eralduvad: H+ +e = Hads ; 2Hads = H2 anoodil loovutab Cl - e = 2Clads 2Clads =Cl2 Vee molekulid võtavad samuti elektrolüüsi- st osa: Katoodil eraldub veest H2 2H2O + 2e = H2 + 2OH Anoodil eraldub O2 2H2O - 4e = O2 + 4H+
Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. - Kõnekeskused - ajupiirkonnad, mille kahjustus teeb võimatuks kõnelemise või kõne mõistmise. Ülesannete lateraliseeritumine - eelistatult ühes ajupoolkeras paiknemisele. - Elekterentsefalograafia (EEG) - aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega (eritleda une sügavust, hinnata ärksust arkveoekus, diagnoosida mõnesid närvihaigusi). Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 13 - Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit
annaabi.ee 
