Mikro- ja megamaailma füüsika (0)

1. Thomsoni aatomimudel - kirjeldus
Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.
2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga
Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber.
Planetaarmudeli ( 1904 ) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid.
Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed.
3. Bohri aatomimudel. Postulaadid
Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma ringjoonelistel orbiitidel.
Bohri Postulaadid :
1)statsionaarsete olekute postulaat - üks laeng kestab, aga ei saa energiat juurde ja ei kiirga ise energiat.
2) energia kiirgamise ja neeldumise postulaat- energia üleminek ühest statsionaarsest olekust teise.
3) lubatud elektronide orbiitide postulaat VALEM: mvr n = n * h/mv
4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga
5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta
Püstitas hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta: oletas, et ka osakestel on laineomadused, mis on seotud osakese energia ja impulsiga VALEM: lanta = h/mv = h/p
6. De Broglie hüpoteesi ja Bohri II postulaadi(lubatud orbiidid) vaheline seos
De broglie hüpooteesi järgi on osakestel laineomadus , mis tuleb välja bohri 2. postulaadil, kus on kirjas et kui elektron liigub suurema energiaga orbiidilt väiksema e.ga siis kiirgab aatom kvandi, ning kiirgamine on laineomadus
7. Milles seisneb Heisenbergi määramatuse printsiip?
Heisenbergi järgi on võimatu korraga määrata elektroni või mõne muu osakese impulsi ja asukohta kui tahes suure täpsusega.
8. Kvantmehaaniline aatomimudel. Kvantarvud ja nende tähendus
Elektronid liiguvad kiirelt ümber tuuma, tulemusena moodustub tuuma ümber negatiivse laenguga elektron pilv. Kvantarvud- kirjeldavad elektroni võimalikke energia tasemeid ja lainefunktsioone.
9. Mida väidab Pauli keeluprintsiip?
Väidab, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus
10. Milles seisnes Davisson Germeri katse ja mille tõestuseks see on?
vaadeldi niklikristalliltpeegeldunud elektronkiire interferentsimustrit. (füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine,mis on suurem või väiksem)
11. Mis toimub vesiniku aatomis kui see kiirgab footoni, kui neelab footoni?
kui elektron neelab footoni (saab ta footoni energia endale),läheb ta ergastatud olekusse ja kui kiirgab,läheb ta tagasi oma põhiolekusse.
12. Mida nimetatakse nukleonideks?
Prootonid ja neutronid nimetaakse nukleonideks ehk tuumaosakesteks.
13. Mida näitab tuuma laenguarv ?
Prootonite arv tuumas (((laenguarv ehk aatomnumber ) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes.))
14. Mida näitab tuuma massiarv ?
nukleonide arv (massiarv)
15. Mis on isotoop ?
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu poolest.
Isotoobid jagatakse: stabiilsed ja radioaktiivsed
16. Kuidas tähistatakse aatomituuma? Tähis: A
17. Kes , millal ja kuidas avastas radioaktiivsuse?
1896a avastas BECQUEREL radioaktiivse kiirguse. Ta märkas, et uraanisool kiirgab tundmatut kiirgust. ((valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati uraanisoola))
18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai?
Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund. (Kui kiir läks positiivse laenguga keha suunas, siis sai järeldada, et mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta - kiireks , keskele jäävat kiirt gamma kiireks ja negatiivse poole liikuvat kiirt alfaks. Ta sai teada, et on kolme liiki kiirgust.
19. Kuidas esitada α-lagunemist?
Alfa lagunemisel lagunevad radioaktiivsed elemendid, kiirates heeliumi tuuma.
20. Kuidas esitada β-lagunemist?
Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest.
21. Mida nimetatakse poolestusajaks?
Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad.
(( Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks.))
22. Kirjelda tuumaenergia saamise võimalusi
1) raskete tuumade lõhustumine 2) kergete tuumade ühinemine
23. Selgita mõisteid ahelreaktsioon ja kriitiline mass
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus või kõrvaltulemus käivitab uue samatüübilise protsessi.
Kriitiline mass vähim aine mass, mille puhul ahelreaktsiooni algamine on veel võimalik
24. Selgita süsinikdateerimise põhimõtet
Süsinikdateerimine on meetod elusorganismi surma aja leidmiseks ehk rasioaktiivse süsiniku sisaltuse mõõtmine.