suusahüpetel lennujärgseks maandumiseks. NÕUDED: Väljaaste pikkus 3-jalalaba pikkust Väljaastes olev jalg täistallal, põlvest kõverdatud ja ettekallutatud säärega Tagapool asetsev põlvest painutatud jalg toetub pöiale, säär paralleelne nõlvaga Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea ühel sirgel Keharaskus võrdselt mõlemal jalal Käed tasakaalustamiseks kõrval või all Pidurdusviisid Sahkpidur- kasutatakse otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Õpetamisel rivistatakse õpilased nõlvaku alla näoga nõlva poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel. NÕUDED: Jalad laias harkasendis, sääred kallutatud ette Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18
Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3
suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Jalgade puhkamiseks. Kiirlaskumisasendid: 7) Munaasend – sügav kükk (sääred-reied 90o); küünarnukid üle põlvede ja käed näost ees pool; põlved rohkem kõverdunult; nägu vaatab küünarvarte vahelt maha; suusakepid maaga paralleelselt (lk20) 8) Konnaasend – nagu munaasend, aga käed viidud kõrvale 9) Madalasend – sügav kükk (pm sääred vastu reisi); käed sirgelt ette viidud; suusakepid maaga paralleelselt Pidurdusviisid: 1) Sahkpidurdus – jalad harkselt (A-asendis); suusaninad üksteise poole, aga mitte risti; kepid puusa kõrgusel suunatud taha-alla; sisemised kandid maha suruda; keharaskus täistaldadel, kalle pigem taga; põlvedest kõverdatud jalad. Mida suurem hoog, seda laiem sahk ja suurem põlvekõverdus. (lk22) 2) Poolsahk – üks jalg otse, teine nurga all esimese poole; sisekant maha suruda 3) Püstasend – kõrgasend, aga käed kehast eemale viidud
Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest. Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja *ankruahela takistuse R muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest.
III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam
annaabi.ee 
