takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega. Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb. Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal
vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid: 1) suurendatud libistusega 2) sügav- ja kaksikuuretega mootorid Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega: 1) Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus . 2) Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel. 3) Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust (takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks.
ruumiliselt nihutatud mähist, mida läbivad ajaliselt nihutatud voolud. Maksimaalne pöördemoment saavutatakse juhul, kui magnetvälja vektor on risti indutseeritud voolu vektoriga. 21. Asünkroonmootorite käivitamine. Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid (suurendatud libistusega sügav- ja kaksikuuretega mootoreid). Püsiolukorras töötamisel on aga nende kasutegur ja võimsustegur väiksemad. Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega. Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus reaktor. Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel.
toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus. PiruraefeĮcti nrõju ja ühtlasi ka mootori käivitusmoment on määratud rootori uurete ja lattide tistlõikepinna kujuga. Suurenra käivitusmornendi saamiseks on lįįhisrootoritel stigav- või kaksikuurded fioonis 1.3). Si.igav- ja kaksikuuretega lülrisrootoriga asünkoonmootori rrreltaanilise karakteristiļttr atwutanrine otr võrdlemisi tįįlikas. Mitmed autorid soovitavad seļleks aseskeenri. ktts rootorit iseiootnustatakse jaotatud paratneeritega. Joonisel 1.4 näidatr"rd aseskeemi soor.,it-ab firtna ''BaĮdor'' ortra vektorjulrtimisega ajarrlite nrootorįte karakteristikute arvutamiseks. kusjuurcs teatucļ nrootorite kohta antakse kataļoosis kõik aseskeenrį oarameetrid.
annaabi.ee 
