Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingemistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. selles staadiumis on võimalik organismi veel elustada. Bioloogilise surma saabudes
pidurdumist või põhjustab surma Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega areng- selgrootutel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%)
16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Inimest on võimalik kliinilisest surmast välja tuua elustades. Bioloogilise surma
arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid: Juveniilne staadium kestab organismi sünnist kuni sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Muutused hõlmavad peaaegu kõiki elundkondi. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
o Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus. 18. Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakalihase regulaarsete kokkutõmmetega 19. kirjelda normaalset sünnitust ja keisrilõikega sünnitust Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 1) Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teiste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2) Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus.
nädal 5. kuul Loote arengu etapid 6. Kuul • Nahk kasvab kiiremini. • Nahk voldiline. • Hästi eristatavad silmad ja kulmud 7. Kuul 6. Kuul • Naha alla moodustub rasvkude. • Loote kehavormid muutuvad ümaramaks. • Loode sarnaneb palju vastsündinuga. 8. Kuul • Nahk muutub siledaks ja roosaks. • Pööramine muutub keeruliseks. 28. nädal Loote arengu etapid 9. Kuul • Elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. • Nahk kattub lootevõidega. • Loote kasv enne sündi eriti kiire. (Ööpäevas võib kaalu lisanduda 12-24 g) • Sünnitamine. Kasutatud kirjandus • Pildid: www.google.ee • Õpik ,, Bioloogia põhikoolile IV’’
rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest
organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistes mehanismidest ja keskkonna teguritest. Kõrematel organismidel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub , kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias oleval inimesele abi ei esitata järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus , ning kesknärvi süsteemi talitlused. Kliiniline surm kestab 5 minutit ja siis järgneb bioloogiline surm. PÄRILIKUS Looduse üldist seaduspärasust mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nimet. Pärilikuseks. Geneetika kui teadus kujunes välja alles 20 sajandil. Geneetika uurib pärilikust ja muutlikust . Pärilikuse kandjad on kromosoomid( iga raku tuumas on kromosoomid) Liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduvat geneetilist materjali nimet. genoomiks.
6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm. 8.Kliiniline surm? Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused ,kliiniline surm võib kesta 5 mine. 9.Pärilikkus? Looduse üldist seadus pärasust mille kohaselt järglased sarnaneva oma vanematega nim pärilikkuseks: 10.Geneetika? Geneetiga kui teagu kujunes välja alles 20.saj. Geneetiga on bioloogia teadusharu,mis uurib pärilikkust ja muutlikust. 11.Genoom? Liigi omases 1 kortses kromosoomi komplektis sisaltuvat geneetilist materjali nim genoomiks 12.Genotüüp? Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum 13.Fenotüüp?
organitest kiiremini. Hästi on eraldatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaraks. Kui laps peaks sündima nimetatakse teda enneaegseks. Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Enne võis loode ennast vabalt pöörata, kuid nüüd on see keeruline, kuna on vähe ruumi. Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. Nahk kattub lootevõidega. Ööpäevas võib lisanduda kaalu 12-14 grammi. Normaalne looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega. Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama.
Moondeline areng vastsündinu erineb vanemorganismist nii ehituse kui ka eluviisi poolest, nt selgrootutest kalad ja kahepaiksed Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng muna-> vastne->->-> valmik, puudub nuku arengujärk nt prussakad, lutikad, rohutirtsud Juveniilne staadium ehk noorjärk, lootejärgse arengu etapp, kus organism kasvab, elundkondade talitlused täiustuvad ja välja kujunevad sugutunnused Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine, katteseemne taimedel arenevad selle käigus õied ja viljad
6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2. Geenid mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes nendega seostuvad vastavale koele iseloonulikud talitlused. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 8. mida nimetatakse geeni avaldumiseks RNA-d sünteesiva ensüümi seostumist DNA promootorpiirkonnaga. 9. mis on geneetiline kood? MRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. 10. mis on translatsioon? Valgusüntees 11. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu
on organismi koe moodustavad see on kudede ühiseid ülesandeid organism on väikseim sarnase ehituse ja kogum, mis täidab täitvad elundid ühtne tervik, üksus, nt talitlusega rakud kindlat ülesannet moodustavad mille talitlusi närvirakk elundkondi reguleerivad keeru- . ad mehhanismid 3.ORGANISMI TASE Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Sellega tagatakse ka organismi sisekeskkonna stabiilsus ehk HOMÖOSTAAS.Võrdle homöostaasi kindlustamisel osalevaid regulatsioonimehhanisme. NEURAALNE HOMORAALNE REGULATSIOON REGULATSIOON Millise elundkonna Närvisüsteemi vahendusel Vere vahendusel vahendusel toimub?
ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised Hingamist kõige otsesemalt mõjutavad bioloogilised tegurid on selle toimingu jaoks vajalikud organid ja nende talitlused. Need on vereringe- ja lümfisüsteem, koos hingamissüsteemiga. Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku) Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus) Igapäeva tegevused (söömine, laulmine, aevastamine- hingamine muutub, kuid olulist tähelepanu sellele ei pöörata) Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada
· 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb kuulmiselund · 6.kuu - silmad ja kulmud eristatavad, loote nahk on voldiline · 7.kuu rasvkoe moodustumine, keha muutub ümaramaks · 8.kuu loote nahk muutub siledaks ja roosaks · 9.kuu loote elundid muutuvad iseseisvaks, eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused 4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud Moodustuvad südame ja aju algmed Südame ja aju algmed olemas 5) inimese sünnijärgse elu etapid; kliiniline ja bioloogiline surm Kliiniline surm inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine, rakud
täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). TINGITUD REFLEKSID: Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esile kutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega. TALITLUSED: Vegetiivne: Kehaline: Ahandab silmaava Laiendab silmaava Suurendab süljeeritus Vähendab süljeeritust Aeglustab hingamist Kiirendab hingamist Aeglustab südame- Kiirendab südame- tegevust tegevust Kiirendab Aeglustab seedetegevust seedetegevust NEUROLOOGIA: Arstiteaduse valdkond, mis uurib närvisüsteemi. On tihe kokkupuude sisehaigustega (nt: peaaju vereringe häired, ortopeedia).
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane. Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-juveniilne, fertiilne ja seniilne Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid.
· Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi.
epiteel, lihas, närvi ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Ka organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. Organid koonduvad elundkondadesse. Ka see on elu organiseerituse tase. Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita ka talle omaseid ülesandeid. Seetõttu peetaksegi organismi rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogiaks nimetatakse teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Anatoomia on organismi ehituse uurimine. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja
4)Organ=Elundi tase · Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet · N: taime organiks on vars,loomal maks,süda jne. 5) Elundkonna tase · Elundkond on koos töötavad organid ühise eesmärgi nimel · N: südameelundkond,hingamiselundkond jne. 6)Organismi tase · Ainurakne on ka organism · Homöstaas on sisekeskkonna stabiilne seisund · Organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst 7)Liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise-ja välisehitus, saransed geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi · Populatsioon-ühe liigi isendid teatud territooriumil 8)Õkosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga.
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine to...
Kirjuta need kõrvale uuesti välja! A. 3. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs B. 5.Vesi on tugevasti reostunud C. 2. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões 3 D. 4.Veeproovide võtmine ja analüüs E. 1. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud Ülesanne 7. Oletame, et taimede organid ja talitlused ei reageeri valgusele eri lainepikkustele ühtmoodi. Seda on näha ka toodud katsest joonisel. Selgitage jooniste põhjal, kuidas on seotud valgusega: a) Lehtede ja varre kasv Fotosüntees(Kultuuritaimed 8000- 20 000 lx) b) Õitsemine Paljunemis võime. Antud katse hüpoteesiks oli: Taimede organid ja talitlused ei reageeri valgusele eri lainepikkustele ühtmoodi. Antud katse küsimuseks/probleemiks oli: Kas taimed reageerivad valguse erinevatele lainepikkustele ühtemoodi
Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell snkroniseerib elundkondade talitlust peva rtmiga. 3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hsti arenenud ajukoor. Psisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Jrglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne
(4) 1) Idulane ei sarnane inimesega aga loode sarnaneb. 2) Idulase periood kestab 2 kuud, loote periood ülejäänud 7 kuud. 3) Idulane on emaga seotud hattude kaudu, loode nabanööri kaudu. 4) Idulase areng on väga kiire, loote areng mitte nii kiire. 8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4) 1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude. 2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma. 3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. 4) Nahk kattub lootevõidega. 9.Millised on platsenta ülesanded?(4) 1) Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. 2) See takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. 3) Selle kaudu eemalduvad loote verest jääkained. 4) Loode saab platsenta vahendusel ema verest toitaineid ja ja hapnikku. 10.Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid?(4) 1) Ema haigused. 2) Ema vale toitumine.
Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks
Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene Moondeline areng vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas, rohukonn Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik Biogeneetiline reegel - ontogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu etapid, loode sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja lootega, lõpuks sarnane imetaja lootega
Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Silmatorkavaim rütm on ööpäevarütm. Bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust keskkonnarütmidega, eelkõige ööpäevarütmiga. Une füsioloogilised põhjused pole teada, kuid une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestumisele mällu.
selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Oleneb siis haigustest, toitumisest, pärilikkusest, jms.
täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Vananemine elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm. 4. Surm - I agoonia vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik. Taimede areng idukujunemine. Lootejärgne areng. I vegetatiivne staadium koosneb idanemisest, organite kujunemisest & kasvamisest II
Mõnel maalil ol 10. Missugust kunsti nimetatakse antivormilseks kunstiks? Kas ja kuidas need teosed võiksid seotud olla installatsiooniga? Antivormiline kunst- üldnimetus kunstinähtustele, mis vastandusid kindlavormilistele teostee, eriti minimalismile ja lõid teoseid ebamäärase või muutuva kujuga materjalidest. 11. Mida kasutasid kehakunstnikud oma ideede väljendamiseks? Nad kasutasid oma keha ja selle füsioloogilised talitlused. Nt. ameeriklane Vito Acconci tegeles aga sellega, et astus oma ateljees süstemaatiliseöt taburetile ning laskis seda pildistada. 12. Mis on maakunst? Kirjelda mõnda maakunsti teost. Maakunst-lodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970.aastast. Nt. WALTER de MARIA laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni- seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga.
Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni ning seda peetakse üheks elu organiseerituse tasemeks. Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse, mis taimedel puuduvad ning mida peetakse üheks elu organiseerituse tasemeks. Kuna koel, organil ja organisüsteemil pole väljaspool organismi enamikku elu tunnuseid peetakse järgmiseks olulisemaks elu organiseerituse tasemeks organismi. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst ning seda uurib füsioloogia. Organismi ehitust uurib anatoomia. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Organismid võivad elada üksikult, aga ka kolooniate, perede, parvede või karjadena.
spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub organismi välisilme
Eriliiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonna teguritest. Iga organismi individuaalne areng lõpeb surmaga. Loomadel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias olevale inimesel abi ei osutada, järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm kestab 5 minutit ja sellele järgneb bioloogiline surm. Kordamisküsimused 1. Autotroofid 2. Hetentroofid 3. Assillatsioon or something 4. Vissillatsioon 5. Metabolism 6. Suguline paljunemine (2 näidet) 7. Mittesuguline paljunemine (2 näidet) 8. Mitoos 9. Kas kõik rakud poolduvad? (pikemalt tuleb kirjutada) 10. Meioos 11. Kromosoomide ristsiire (pikem jutt) 12. Spermatogenees (pikemalt) 13. Ovogenees (same shit) 14
1)kobarloode 1) juveniilne periood 2)põisloode 2)sigimisvõimeline periood 3) karikloode 3) vananemisperiood 14 .Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused. 15.Eluslooduse riigid. Bakterid amööb, kingloom Protistid vetikad Loomad kaamel, muul, lõvi Taimed kartul Seened kukeseen, nutthallik
Biomolekul Orgaaniline ühend mis on organismide koostises(Molekulaarbioloogia) Rakuline tase rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.(Tsütoloogia) Kudede sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe(tugi,põhi)(Histoloogia) Organite kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni(Kardioloogia ja med valdkonnad) Organsüst organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse Organismi organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja kondade tööst; nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus; närvisüst suur osa, kooskõlastab elundkondade talitlustneuraalne regulatsioon,hormoonid reguleerivadhormonaalne.(Talitlusi ja regulatsioonifüsioloogia; organismi ehitust anatoomia) Populatsiooni ühel ja samal maaalal elavad ühte liiki org moodustavad populatsiooni(ökoloogia)
DNA RNA A -------- U T -------- A G -------- C C --------- G Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes : nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. Siia gruppi kuuluvad nt rRNA ja tRNA geenid ning mitmete ensüümide geenid 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale koele iseloomilikud talitlused. Nt toimub insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon inimese kõhunäärmerakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil : nt inimese varases embrüogeneesis toimub transkriptsioon geenidelt, mille prroduktid osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises. Lootelise arengu hilisematel etappidel nende geenide transkriptsioon lõpeb ning edaspidi ei pruugi need enam kunagi avalduda
teatel on teist tüüpi diabeet võtnud suure suhkrutarbimisega riikides epideemilise ulatuse. Seda tüüpi diabeeti ei põhjusta mitte pankrease alatalitlus, vaid keha suutmatus insuliini toota. Me oleme end sisuliselt surnuks suhkurdanud, kannatame närvivalude all. Töödeldud suhkur pärsib samuti keha immuunsüsteemi. Mõni minut pärast suhkru seedimist tõuseb vere suhkrusisaldus. Tasakaalu säilitamiseks teeb keha kõik, et seda taset alla saada. Kui keha talitlused on intensiivselt ametis ühe protsessiga, kannatavad teised. Näiteks kui pankreas toodab insuliini, ei tooda ta ensüüme, mis on vajalikud võitluseks vähktõve vastu. Just seepärast on mõõdukus väga oluline, kuna muidu paisatakse segi keha tasakaal. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb
kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4. Kui see oluliselt muutub, häiruvad kogu organismi talitlused ja tagajärjeks võib olla surm. 11. Kuidas muutub inimese elu jooksul ta luude keemiline koostis? Väiksena luud elastsed, sest kaltsiumsoolade sisaldus nendes on madal, vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud omandavad suurema tugevuse, aga ka hapruse. 12. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustuvast süsihappegaasist? See lahustub vees ja tekivad karbonaatioonid, mis kanduvad rakke ümbritsevasse
emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb Ø osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk Ø muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: Ø väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus Ø väheneb ATP sünteesi võime Ø DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem:
Tuntumad maakunsti esindajad Walter de Maria Andy Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti esindajad Vito Acconci Orlan Bruce Nauman Kontseptuaalkunst 1960. aastatel võeti kasutusele väljend kontseptualism kunstivormi kohta, mille puhul kunstiobjekti teostus on
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt
Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Eraldatakse geene, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), geene, mis avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad vastavale koele iseloomulikud talitlused), geene, mis avalduvad rakkude elutegevuse kindlal etapil (nt. lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada mõni teine valk (repressor), mille seostumiskoht võib osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga. Osade geenide avaldumiseks on vaja erilist aktovaatorvalku. Mõningatel juhtudel on
o Organit võib lugeda elu org tasemeks. - Koed on koondunud organitesse e elunditesse. - Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funkts. o Elundkond on ka elu org tase. - Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse e organisüsteemidesse. Koel, organil, organisüsteemil ei ole väljaspool organismi enamikku elu tunnustest. Seega: · Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi. - Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst. - Nende regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus. - Neuraalne regulatsioon regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. - Humoraalne regulatsioon veres esinevate hormoonide jt keem ühendite vahendusel · Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse org tase. - Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. - Liik jaguneb populatsioonideks.
värvusega. Hariliku mürkputke vars on seest õõnes. Taim on kõige mürgisem kevadel ning õitsemise aeg on tavaliselt juunist augustini. Õied on tal valged ja koondunud liitsarikasse, millel on 10 kuni 20 kiirt. Hariliku mürkputke maa-alune risoom on välimuselt sarnane sellerile ja seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik. Hariliku mürkputke mahlad võivad põhjustada ärritusi nahal ning läbi naha ka vereringesse imbuda. Mürgistuse korral halvatakse inimese närvisüsteemi talitlused ning vereringe. Ohu korral tuleks võimalikult kiiresti saada abi, sest surm hingamisteede seiskumise tagajärjel võib saabuda kiiresti. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) Täpiline surmaputk on sarikaliste sugukonda kuuluv ja surmaputkede perekonda kuuluv mürktaim. Taime nimi viitab sellele, et tegu on väga mürgise taimega ning parem on kokkupuudet sellega vältida. Täpilise mürkputke meelispaikadeks on prahipaigad, elamute
nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). · Ülesanded: · *mRNA informatsiooni RNA toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. · *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. · *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2. Rakuline ehitus: taime-, seene-, looma- ja bakterraku ehitused (organellid ja nende talitlused). (LK 48-81) 3.Fotosüntees ja hingamine: nende erinevused, reaktsioonid, saadused ja lähtematerjal, organellid. · Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. · Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. · Fotosünteesi toimimiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni.
- Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine
Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid KAHELIVILJASTUMINE taimedel sigimikus munaraku ja seemneraku ühinemine SPOROFÜÜT elutsükli diploidses faasis olev taim GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond Küsimused 3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui
Sinuhe läks ja rääkis Mineaga, kuidagi juhtus nii, et ta lubas ta sealt naistemajast päästa. Ka päästis ta Kaptahi surmast. Nad kolmekesi põgenesid ja käisid mitmetes paikades. Lõpuks läksid nad Kreetale. Seal oli huvitav. Sinuhe ja Minea vahel oli armastus, mis oli juba suureks kasvanud ja nad tegid egiptusekohase abielutalitluselüües kruusi koos puruks. Lõpuks läks Minea härja juurde, lubades Sinuhele sealt kuu aja pärast tagasi tulla. Talitlused tehtud ja paar päeva oodanud Sinuhe otsustas tüdruku sealt ise ära tuua. Ta avastas, et koletis oli sunud ja et preester Minotauros oli juba mitmed noorukid ja puutumata neitsikud ise tapnud. Kaptah keelitas Sinuhed sealt maalt lahkuma koju Süüriasse. Nad läksid koos laevaga. Vahepeal oli olukord muutunud ja egiptlastesse ei suhtutud seal enam nii hästi kui varem, ka Sinuhe maja oli rüüstatud. Simüras kohtus ta selle maa kuningaga, kellele ta oli andnud oma kunagise naise
Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Postemrbrüonaalse arengu etapid 1. Juveniinne staadium e. noorukiiga – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk – algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Raugaiga – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused, lõppeb surmaga. INTERFAAS – DNA on kahekordistunud, rakk paisunud ja mitokondrid pooldunud. Kromosoomid on kahekromatiidilised. Ühe kromasoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab kromosoomi kaheks kromosoomi õlaks. PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku, laguneb tuumamembraan, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolid liiguvad rakus kahte
annaabi.ee 
