,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väga suure vea. Samas
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Juba väikesest lapsest peale teavad enamus inimesi oma soovidest ning tahetest, nad teavad, kes nad sooviksid olla tulevikus, siis kui nad on juba kord täiskasvanud. Tihtipeale on aga otsuse langetamine alles vajalik kooliteel ja see tekitab inimestele sel hetkel tõsist muret. Tõesti, me kõik elame sama taeva all, meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, kuid meil on ühtne õhk, ühtne koolirada ning ühtne elu. Kuid kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise, lihtsalt elu nautimise või siis üldse lahkumisega oma kodumaalt? Loetledes võimalusi elus võib kindlalt öelda, et sama taeva all elamine tähendab kindlasti seda, et meil on võimalusi kõikidel võrdselt, kui vaid seda kasutada. Ühtne silmapiir puudub, inimesed on erinevad, igaüks valib oma iseenda tee, igaüks teab ise, kelleks ta saada tahab. On see siis lapsepõlve unistus või järsk
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpära
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi.
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Kõik kommentaarid