Johann Köler (0)

Johann Köler
Köler sündis 8.märtsil 1826 .a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk , sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell.
1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö " Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi „Kristus ristil ” (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik .
1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis.
Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler , 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel . Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortšakovi portree” eest.
Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon „Ärkamine nõidusunest”. Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Kölerist võib rääkida ka kui eesti rahvusliku liikumise juhist - ja just demokraatliku suuna juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades “molberti tagant pinda sondeeris”. Mees, kes “Eesti asja” ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu – palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis „Lubjasaare koosolek”, kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu.
Köler oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid.
Suri 22.aprill 1899 Peterburis
Maalid
23. juulil 1879 . aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: “Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata”
Johann Köler maalis "Truu valvuri " 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita " on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar.
Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi „Kristus ristil” (originaal valmis kunstnikul 1858.a.)
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annaka.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler