7
põhjust, miks Eestist lahkuda
Eestist lahkumine on aktuaalne teema, eriti tänapäeval, mil see nii lihtne
on. Eestist sooviks lahkuda 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest .
Kuid põhjused lahkumiseks on erinevaid.
(1)
Enamasti on ajendiks raha, välismaal soovitakse paremat palka. Palju
on neid, kes käivad pidevalt kahe riigi vahet (enamasti
Soome-Eesti), kuid on ka inimesi, kes lähevad, et jääda. Muidugi
ei saa inimest süüdistada selles, et ta paremat elu soovib, kuid
kindlasti tuleks ka arvestada välismaiste kallimate elutingimustega.
Kui 30 tuhat on Eestis üsna suur palk, siis Soomes on see keskmine,
hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse, et nad vastavalt riigile kohaneksid. Pisikese maa heaks küljeks on ka see, et hoitakse üksteist. Näiteks kui juhtub kellegagi mõni õnnetus, tunneb terve elanikkond talle kaasa. Seega ei ole väikses riigis midagi halba. Kuid kahjuks on ka Eestist lahkumise põhjuseid mitmeid. Enamasti on ajendiks raha, välismaal soovitakse paremat palka
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine ini
Miks inimesed lahkuvad Eestist? Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad meie kodumaalt. Pea 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest sooviks lahkuda Eestist. Põhjuseid võib olla mitu, kuid peamised on vähene palk, õppimise soov, armastus ning mõni soovib lihtsalt põgeneda oma murede eest. Kindlasti kõige suurem probleem, miks inimesed Eestist lahkuvad, on vähene palk. Paljud inimesed ei saa hakkama selle väikese palgaga, mis Eestis töö eest saab. Seega võetakse vastu otsused, et minna välismaale, kus saab palju lihtsamini palju suurema palganumbri kätte. Näiteks paljud minu tuttavad on rääkinud, et välismaal tehakse tööd palju lihtsamalt. Inimesed teevad tihti puhkepause, ega pabista, et midagi võib tegemata jääda, nagu eestlastele kombeks
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused
ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad Eestis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti, Lätis oli palgakasv sama ajaga 4,5 ja Leedis 2,5 protsenti, seega on keskmise palga vahe Eesti ja lõunanaabrite vahel viimase aastaga suurenenud. Paraku on aga inflatsioon mulluse palgakasvu suures osas ära söönud. Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
Kõik kommentaarid