ameti üle · VI viisaatak katkestati ja selle asemel kuulutati välja seitseaastak 1959-1965 · 1961 NLKP XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980. a. Leonid Breznev 1964-1982 · mõõdukas neostalinist · improvisatsioonid lõppesid · liiduvabariikide õigusi kärbiti taas · pöördepunkt 1968 Praha 1968 Stagnatsioon · Algas 1960. aastate lõpust ja süvenes 1970. aastatel · Majandust arendati ekstensiivselt · Majandus püsis gaasi- ja naftadollaritel · Kaupade puudus ehk defitsiit muutus püsivaks · Defitsiit viis korruptsiooni ja "letialuse kaubanduse" vohamisele Afganistani sõda · Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne · 1979.a. Tekkis Afganistanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liitu endale appi · Tekkis mõte korraldada Afganistanis riigipööre ja asendada võimulolev
hakati rohkem tähelepanu pöörama tootlikkuse, vaid ressursside tsentraliseeritud juhtimist, kergetööstusele. Samuti said pillava kasutamise, lausa lubades mh kooperatiivide inimesed nuusutada ka lääne riikide raiskamise teel ehk (väikeettevõtete) ja kaupasid ning saadi aru, kui maas ekstensiivselt. välisinvestoritega ühisettevõtete nende riik teistest ikka on. Siberi gaasi müümine asutamist. Inimestel tekkis võimalus autot endale Euroopasse, et teenida vajalikku soetada. valuutat. Baikali-Amuuri raudtee ehitus,
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus
Vesiviljelus Eestis ja Hiinas Mis on vesiviljelus? Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga. Miks vesiviljelusega tegeletakse? Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks
Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama äriteenuseid. Väiketalud, kas liitusid või lõpetasid põllumajandusliku tegevuse. Suurtalud domineerivad Euroopas, Jaapanis ja P-Ameerikas. Põhjariikide kapitalidel põhinevad talud Ladina-Ameerikas, Aasias. Spetsialiseerunud suurtalud nim: piimakarjatalud, lihakarjatalud, ekstensiivselt teravilja istandused. 3) Infoühiskond: Tootmisvormideks on jätkuvalt spetsialiseerunud suurtalud, rantsod, ekstensiivsed teraviljatalud, istandused ning lisanduvad loomavabrikud intensiivne loomade kasvatamine, sööt ja muu vajalik ostetakse sisse. Sead ja linnud ja vähe piimaveiseid. Tootmisprotsessid ja toodangu realiseerumisega kaasnevad muutused: 1) Spetsialiseerumine muutub veel kitsamaks, et tagada kõrgemat tööviljakust
Miks? Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak. Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb) 2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita. Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal? Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk. - Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks. * Juhtivad ametikohad riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidid kinnitama
aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes 'pilvine piimjas vesi'. Hüüdnimed Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945). 1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA.
Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg, 180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu. Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures 4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik, et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta. 1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna puhul sisse 20 000 krooni Tootmiskulu on seejuures
ning väetist ei jätkunud. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal. 1. Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? V:Stagnatsioon e seisak, sest majanduses, poliitikas, vaimuelus oli seisak. NL ei suutnud tehnoloogilise arenguga sammu pidada. 2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita. V:Majanduse edastamine jätkus ekstensiivselt-loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, tööviljakus oli aga madal. 3. Kuidas muutusi poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal? V:1980 a-te alguses oli kõikehõlmav kriis. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil.
1949 kulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, kuna ta ei suutnud allutada kogu Saksamaad. Pärast Stalini surma oli riigis nn sula periood. Hakati normaliseerima NSVL suhteid teiste välisriikidega (Hrustsovi) Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend. Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks. Breznev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni. Stagnatsiooni süvenemine 1970datel. Majandust arendati ekstensiivselt- loodi töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras. Kadus uuenduslikkud, kuna käsumajanduses ei soositus rahva algatust. Nõukogude majandussüsteem oli ennast ammendanud. Avastati naftamaardlad- naftadollarite eest osteti tarbekaua ja toiduaineid, sealhulgas teravilja. Säilis majnduslik satbiilsus, kuid sisuline mahajäämus vaid suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus. Stagnatsioon e seisak ei piirdunud majandusega, kajastus ka vaimuelus ja poliitikas.
taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda. Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku arengut. Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid. Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. Intensiivses vesiviljeluses on kasvatatavate veeorganismide tihedus (kg/m3) suur, kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu, Tsiili ja Norra, nemad toodavad püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses.
Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Tabelil karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad. Kasvatamise tehnoloogia. Karpkalu võib kasvatada ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske- napib soojust ja jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu suur, osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud
Joonis 6. Karpkala kasvatamise hulk 2.4 Nõuded kasvatamise tingimustele Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Kasvatusviisid: Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud
Miks? Vastus: Brešnevi stagnatsiooniks, sest ühiskonnaelu kõigis valdkondades - majanduses, poliitikas, vaimuelus - valitses seisak. Ei suudetud kaasa minna maailma tehnoloogilise arenguga ja kehtiv poliitiline olukord ei toiminud enam. Kedagi kottinud eriti mis toimub (kellelegi ei läinud korda, kuidas erinevates eluvaldkondades läheb) 2. Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita. Vastus: Majandus püsis ainult naftakriisi tõttu. Majanduse edendamine jätkus ekstensiivselt- loodi täiendavaid töökohti, ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu. Tööviljakus oli aga madal. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 3. Kuidas muutusid poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal? Vastus: Kasvas tagurlike jõudude hulk. - Kaotati valitavate kohtade piirtähtajad nomenklatuursed* ametikohad muutusid eluaegseteks.
2.2Kasvatamise nõuded keskkonnale Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad 2.3Kasvatusviisid Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Intensiivkasvatuses on kalade kasvuks vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. (Martin, R) Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse
toetamise eest). põhjusteks 1963a viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine)· käsumajandus oli ebaefektiivne· Kriisi tulemusena: inimestel puudus huvi paremini töötada jne. kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt: 12%). · tööviljakus oli väga madal· toodete kvaliteet ei kannatanud sageli kriitikat· toodangu kasv saavutati tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt)· põhiliseks 1980.a. ~10%) sissetulekuallikaks riigile oli loodusvarade müük
Järva-Jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk. Vesiviljelus Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis
mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale. Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima soojenemine. Tööstusrevolutsiooniga hakati suurtes mastaapides fossiilseid kütuseid kasutama tööstuse tarbeks. Uute töökohtade tekkimise tõttu hakkas rahvastik koonduma linnadesse. Maa erinevaid loodusvarasid on sellest ajast ekstensiivselt kasutatud igasugu eesmärkide tarbeks, loodusliku keskkonna pindala on vähenenud uute elamute ja muu sellise rajamiseks ja seda ainult ainult suurtemates mahtutes inimkonna kiire kasvu tõttu. Kõige selle tagajärjeks on kasvuhoonegaaside eraldumine keskkonda. Nende eraldumises ei ole süüdi ainult tööstus vaid ka looma ja taimekasvatuses näiteks sigade ja piimakarja kasvatuses ning riisipõldudel kui nad on veega üle ujutatud.[1]
Pärast Hrustsovi tagandamist 1964.a. oli võim esialgu koondunud triumviraadi kätte: · L.Breznev NLKP Keskkomitee 1.sekretär (1966.aastast peasekretär) · A.Kossõgin Ministrite Nõukogu esimees (1964-1980) · N.Podgornõi Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1965-1977) 1970-ndateks aastateks koondas Breznev järk-järgult võimu enese kätte (1977.a. sai ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks). Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt: · tööviljakus oli väga madal · toodete kvaliteet ei kannatanud sageli kriitikat · toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt) · põhiliseks sissetulekuallikaks riigile oli loodusvarade müük Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja kiusati taga teisitimõtlejaid.
1967. aastal teostati hinnareform, millega püüti sisse viia majanduslikult põhjendatud hinnad. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos. See tugevdas Brežnevi positisoone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, s.t loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Majandusliku tõusu saavutamine intensiivsuse, näiteks tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude ekstensiivne majandussüsteem oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSV Liidu sissetulekud
suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb
häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud; · Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna jäi pooleli ja Kossõgim tagandati; · Viisaastakud - 1968 murranguline Tsehhoslovakkias Praha kevad Tagajärg: läks ikkagi vana teed · Dissidendid ehk teisitimõtlejad, püüavad riigivõimu õõnestada, tugevdatud kontroll: hakati uuesti asumisele ja sunnitööle saatma; · Kosmoseprogrammid: edukad kuni 1969ni siis USA möödub. 4
Balti apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. Balti küsimuse päevakorda tõusmine rahvusvahelises poliitikas julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ning aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks. NSV Liidu nõrgenemise põhjused 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvendas 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad.
1964 kõrvaldatakse Hrustsov võimult (poliitbüroo otsusega, kuna H ettearvamatus tüütas ära). H kirjutas ise avaldusele alla. 1964-1982. Leonid I. Breznev (stagnatsioon) 1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist). Reformi algus rahvale meeldis ning see saavutas edu ja rahva poolehoid Kossõginile suurenes. Breznevile see aga ei meeldinud ning majandus sumbus taas plaanimajandusse. Tootmine laieneb ekstensiivselt uute tooraine baaside kasutuselevõtmise teel. Hrushov tagantati ja parteijuhiks saab Breznev Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse.. Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Brznev muutis selle 1966 ära. st kaotas need.
mõjutasid majandusreformi käiku ka poliitilised tegurid. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes Kossõgini autoriteedi tõus, mis ei olnud vastuvõetav Breznevile, kes avaldas uuendustele otsest vastupanu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati eelnevalt kinnitama Poliitbüroos. See tugevdas Breznevi positsioone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, st. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Hrustsovi mahavõtmise järel võimule tulnud poliitilistel jõududel puudus Nõukogude ühiskonna arenguteede suhtes kindel ja üksmeelne tegevuskava. Nende seas võis täheldada kahte suunda: 1) ettevaatlikud reformaatorid - peeti vajalikuks kehtiva süsteemi sisemist reformimist, sealhulgas
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj
loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lähemalt, tuleb tõdeda, et tööstuse areng ei ole toimunud mitte metsakasutust tõhustades, seega ressursi paremini ära kasutades, vaid hoopis ekstensiivselt ehk ressursikasutust, seega raiet suurendades. Seda tõestab joonis 4, mis põhineb statistikaameti andmetel [1]: t ö ö t l e m a t a ü m a r p u i d u eksport mitte ainult ei jätku, vaid suureneb pidevalt. Vanad vead peegelduvad metsa näos. Metsakasutuse planeerimine on läbi teinud pika ja põhjaliku arengu, teadmised tegutsemiseks on olemas. Selleks aga, et tagada ühtlane, järjepidev ja jätkusuutlik majandus, ei piisa vaid ühe põlvkonna pingutustest. Nagu teame
võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus. Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni. TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMINE Tootmist arendati ENSV-s ekstensiivselt, st. et tootmismahte suurendati ja toodangu kasv saavutati mitte efektiivsema ja kvaliteetsema tööga, vaid rajades juurde uusi suurettevõtteid ja uusi töökohti luues ning vajaminevad töölised toodi sisse teistest NSVL liiduvabariikidest. Seeläbi suurenes Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike osakaal Eesti rahvastikus. Rajati sovhoose ja kolhoose. 9. DATEERI E MÄÄRATLE AEG JA ISELOOMUSTA
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad
oblastisse ning Riiga. *50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku, rajati vastav remondibaas ja kaldateenistused. *Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanad suurettevõtted (nt. tsemenditehas ,,Punane Kunda") ja rajati uusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid. *Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel. ENSV tööstuse ekstensiivse arengu tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. *Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jällegi eestlaste tähtsust ühiskonnas. *ENSV ametiasutustel praktiliselt puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel, sest enamus ettevõtteid allus üleliidulistele ministeeriumidele.
Teatati, et sotsialism on ülesehitatud. 1922-1953 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Täpne ametinimetus oli: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomite Poliitbüroo esimene sekretär. Lisaks sellele oli Stalin 1941- 1953 NLi ministrite nõukogu esimees, kuni 1946. aastani nimetati seda ametikohta rahvakomissaride esimehe kohaks. Majanduses oli rõhk rasketööstuse (eriti sõjatööstuse) eelisarendamises. Valitses käsu- ja plaanimajandus. Majandust arendati ekstensiivselt. Suured majandusprojektid viid ellu sunnitöölaagrite abi kasutades. Peale II maailmasõda - tööstusest oli säilinud 91% ja põllumajanduses 60% sõjaeelsest tasemest. Kehtestati kaardisüsteem, mis kaotati 1947. Tööstuses saavutati sõjaeelne tase 1950. aastaks, põllumajanduses 1952. NLi lääneosa tööstusettevõtted ja infrastruktuur olid purustatud. Sõja ajal oli suur osa Lääne-Venemaa tehastest Uuralite taha viidud. Nüüd rajatis ka sinna majandusrajoon.
o Paljud senised kampaaniad lõpetati, elu muutus rahulikumaks o Sula lõppes, stalinismi juurde tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati o Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi sellest loobuti o kasvas bürokraatia, initsiatiiv suruti maha o Majandus kasvas ressursside pillava kasutamise, raiskamise teel ehk ekstensiivselt o Majandus sõltus üha enam tooraine müügist o Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega: parendati suhteid L-Ega, USAga, riigipead kohtusid regulaarselt o NL ei loobunud soovist maailmas domineerida, oli näiliselt võimsuse tipus o NLi sõjaline võimsus kasvas, järjest rohkem riike mutusid kommunistlikuks
K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Kompensatsiooniala e. ökotsoon ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus, suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel olev ekstensiivselt kasutatav ala, mis puhverdab või mahendab keskkonna kahjustusi ja mitmekesistab maastikku. K-d taastavad loodusvarade (õhu, vee) kvaliteeti ja hulka, annavad elutingimusi taime-, seene- ja loomaliikidele ning tõkestavad negatiivset mõju. K-d on näit. kaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoonid veekogude ääres, parkmetsad linnade ümber. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi
suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on võrdne kapitali valdamisega. See tähendab, et kasvab kõrghariduse tähtsus - kui tööstusühiskonna eesmärgiks oli võimalikult suure kaubahulga tootmine, siis postindustriaalne ühiskond on tarbimisühiskond - üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb
Konkreetsed vabatahtlikud piirangud on soovitatav mää- ratleda põllumajandusettevõtte keskkonnategevuskavas. Informatsiooni kaitstavate veeobjektide kohta leiab alamvesikonna veemajanduskavadest, valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavadest. Vaata ka Lisa 3. Põhja- ja pinnavee kaitsealade maakasutusintensiivsuse vähendamise võimalikud soovitatavad tegevused on näiteks: · metsastamine; · loodusliku rohumaana kasutamine; · ekstensiivselt kasutatava püsirohumaana kasutamine; · talvine taimkate põldudel; · väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. Põllumajandustootja hoolivust näitab veeobjekti ja selle ümbruse korrashoid: · allikad ja allikalised alad; · karstialade ja karstilehtrite ümbrus; · veekaitsealad vastavalt kaitsekorralduskavale; · veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele
spetsialiseerumine. Ettevõttes olemasolevate vesise, sea, linnu ja lambafarmide asemele moodust. ainult seafarm ja ülejäänud tootmisharud likvideeritakse. 3. Töövahendite ja materiaalsete ressursside loomulik juurdekasv ettevõttes akumulatsiooni teel. - sel juhul võib tootmine kasvada kas intensiivselt (tuleb materiaalseid ressursse juurde kuid produktiivvahendite hulk jääb samaks)või ekstensiivselt (produktiivvahendite kasv maa, kari e tootmise laiendamine) Kontsentreerumise tegurid - nad võivad tootmist kas soodustada või pidurdada 1. kõlvikute iseloom (nt suuremad põllumassiivid soodustab tootmisalade laiendamist) 2. hoonestus ja selle kontsentratsiooni aste (määrab tootmisüksuse paigutuse nt loomakasvatusfarmide puhul) 3. masina-traktoripargi võimsus (võimsamad masinad soodustavad kontsentratsiooni kasvu) 4
annaabi.ee 
