Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus.
erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse pshholoogiatea duse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a
05). Kui teete mitu testi, siis suureneb tõenäosus leida vale positiivseid tulemusi. - ANOVA kasutamine hoiab I tüüpi vea tõenäosuse 5% peal. - Kui võrdlete omavahel rohkem kui kahte gruppi, siis tuleks alati eelistada ANOVA't. 2 ANVOA või regressioonanalüüs Kui meil sõltumatu muutuja koosneb kategooriatest, siis on parem kasutada ANOVA't. Kui sõltumatu muutuja on pidev tunnus, siis on parem kasutada regressiooni. ANOVA'ga hinnatakse gruppide keskmiste erinevust. Regressiooniga saab ennustada sõltuva muutuja väärtust prediktori (sõltumatu muutuja) väärtuste põhjal. Efekti suurus Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida:
[email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15%
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
1. harjutades ja korrates teadmisi, oskusi, vilumusi omandama (koolis käies, kellegi juhendamisel v. iseseisvalt); harjutades, treenides mingit konkreetset oskust omandama. Õpib algkoolis, gümnaasiumis, õhtukoolis. Õppis ülikoolis matemaatikat. … 2. eeskuju v. kogemuse mõjul mingit kommet, harjumust, hoiakut, käitumisviisi vms. omandama. Lapsed õpivad üksteiselt igasuguseid rumalusi. Ettevõtte õppimine (organizational learning) • Organizational learning is an area of knowledge within organizational theory that studies models and theories about the way an organization learns and adapts. *Ülikoolides rakendatavad grupitööd, projektid, tagasiside arvestamine jne. teevad individuaalse ja ettevõttes toimuvad õppimised omavahel sarnaseks! Exploration - Exploration is “to gain knowledge unrelated to their current areas of expertise”; (innovation). Keskendub - “long-term viability”
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
· teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study · isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI.
juuresviibimisega, siis lakatakse tema mõjul oma käitumist muutmast. 3) Vaatleja osaleja nt intervjueerija vaatleb ju samuti inimest intervjuu käigus. 4) Vaatleja samuti nagu kõrvaltvaatluse korral, kuid antud juhul vaatleja ei tea seda, mis on uurimisobjektiks ja eesmärgiks. Ta suhtleb uuritavatega sedavõrd palju nagu nõuab situatsioon. Osalusvaatluse üheks modifikatsiooniks on ka stimuleeriv vaatlus, mille käigus uurija loob eksperimentaalse situatsiooni selleks, et paremini välja selgitada objekti seisundit, mida tavalises olukorras ei ole võimalik vaadelda. Objektide ja situatsioonide modifitseerimiseks kasutatakse järgmisi viise: *uuritava grupi tähelepanuvälja viiakse mingeid esemeid; Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 19 *pakutakse ka mingite küsimustike täitmist mis võivad nt olla väga keerulised või vihastamaajavad;
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse vastustes ka vastajate arvamust, jäetakse vabad read omadele vastustele. Küsimuste esitamise järjestus . Küsitluse eel on vajalik selgitus, milleks seda uuringut teostatakse, millised on eesmärgid ja kus seda kasutatakse, millistel eesmärkidel. Samuti anda kaaskiri kui kaua küsitlemine ajaliselt kestab. Küsitluse maht peab olema selline, et ta ajaliselt ei ületakse 30. minutit, maksimaalselt 40. minutit. Küsitlemise ajal peab looma toetava õhkkonna, et vastamine annaks küsitletavatele inspiratsiooni. Vastamiseks peab andma piisavalt aega. Küsitlust alustatakse lihtsamate ja huvitavamate küsimustega, seejärel keskmises osas
Kvantitatiivne uuring erineb kvalitatiivsest ka metodoloogia poolest. Materjali kogumisel ja analüüsil on need erinevused olulised. Kvantitatiivse uuringu puhul on tähtis, et uurimisainestik esindaks statistiliselt vaatlusüksustest moodustavat põhikogumit. (1) Kvalitatiivse uuringu puhul on eesmärgiks ainestiku teoreetiline esinduslikkus, see tähendab, et ainestikus peavad esile tulema uuritava probleemi seisukohast olulised jooned. (2) Kvantitatiivses uuringus liigutakse selgemini edasi etapikaupa: kõigepealt kogutakse materjali, seejärel töödeldakse seda, antakse sellele statistilist töötlust eeldava vaatlusmatriitsi kuju ning seejärel töödeldakse vaatlusmatriitsi statistiliste meetoditega. Ainestik on selgelt piiritletud. Kui vaatlusmatriits on loodud, siis üldjuhul ei lisata sinna enam tähelepanekuid ega muutujaid. (3) Kvantitatiivses uuringus on materjali kogumine, selle töötlemine ja analüüs
practical fields commonly engaged by social pedagogues are comprised by theories drawn from other concepts and theoretical frameworks - such as educational psychology and social work. Within the research field and academic subject labelled as social pedagogy, these tendencies easily harbour with a kind of relativism. To link nende tõlkimine together the current teaduskeelde practice and theory of social pedagogy, it is Erinevate essential for the Estonian vanuserühmade ja eelkõige
S. physicians. USA arstide terviseuuring, mis algas 1981 -1995. Sooviti uurida kui palju vähendab aspiriini tarvitamine südameinfarktiriski ja beetakarotiini tarvitamine vähiriski. Korraga uuriti kahe ühendi efekti, osalejad juhuslikustati nelja rühma. Aspiriini ja beetakaroteen Aspiriini platseebot ja beetakaroteen Aspiriin ja beetakaroteeni platseebo Aspiriini platseebo ja beetakaroteeni platseebo Randomiseeritud kohortuuring Ükski uuringus osalenu ei teadnud, millisesse rühma ta kuulub, samuti arstide terviseseisundi hindaja. Aspiriini efekti uurimine kestis kuni jaanuarini 1988. See osa lõpetati, saadi tõendus: aspiriinirühmas oli südameinfarkti-haigestumus 44 protsenti madalam kui võrdlusrühmas. B-karoteeni osas tulemusi ei leitud. 1997-2007 uus katse (II arstide terviseuuring) 14 641 meesarstiga. C-ja E-vitamiini manustamine ei vähendanud vereringehaiguste riski ega vähiriski.
..................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II....
16 võib olla juhile isiklikus plaanis suureks väljakutseks, kui see pole tema poolt kõige eelistatum juhtimisstiil tavajuhtimissituatsioonides olnud. Pikemas perspektiivis peab organisatsioon iga projekti läbi viimisest midagi õppima. Vaatamata pidevalt juhtidele antavatele nõuannetele kasutada oma (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi kui õppimisvõimalust, siis seda on märksa lihtsam soovitada kui teha. Doyle et al. (2000) leidis oma uuringus, et vastajaist: 96% oli nõus, et suure projekti juhtimiskohustus võib olla hindamatu väärtusega juhtide arendamisel; 22% nõustus, et nende organisatsioonis kasutatakse projekte süstemaatiliselt kui juhtide võimekuse arendamise vahendit; 49% nõustus, et muutuste sisseviimise projektid on viinud selleni, et organisatsioonis on märksa täpsemalt kirja pandud omandatud kogemustest õppimise protseduurireeglid.
Eksperimentaalne mõjutus, mis võetakse kasutusele eksperimendi käigus hüpoteesi kehtivuse manipulatsioon kontrollimiseks Muutuja nähtus või selle aspekt, millisele eksperimentaalset manipulatsiooni © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 9 rakendatakse Sõltumatu muutuja nähtus või selle aspekt, millele rakendatakse eksperimentaalset manipulatsiooni oletusega, et see põhjustab muutusi teisel nähtusel või aspektil (ehk sõltuval muutujal) Sõltuv muutuja nähtus või selle aspekt, millel loodetakse avalduvat sõltumatu muutuja eksperimentaalse manipuleerimise tagajärg
mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult 10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20.sajandi algusest on teada esimesed psühholoogid,kes leidsid rakendamist kriminaal-justiitssüsteemis Ameerikas. 3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Ajaloo SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog.
o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne.
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
tundmise võime puudumises. Tegemist on nartsissistliku isiksusehäire vormiga, mille tunnusteks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Lisaks eelmainitule pakutakse psühhopaatide äratundmiseks veel arvukalt tunnuseid, kuid ühtne definitsioon puudub tänapäevani. Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade teadusartikli "Psühhopaatilised isikuomadused: lähendades teaduslikke andmeid ning avalikku poliitikat" (Psychopathic Personality: Bridhing the Gap Between Scientific Evidence and Public Policy) sisust. Artikli autoriteks on Jennifer L. Skeem, Devon L. L. Polaschek, Christopher J. Patrick ja Scott O. Lilienfeld ning artikkel avaldati 15. Detsembril 2011 Sage Journal'is. Teadusartikkel valiti lähtudes mõlema autori huvist niivõrd intrigeeriva valdkonna vastu. Referaadis antakse põhjalik ülevaade psühhopaatia mõiste kujunemisest, probleemidest seoses
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid) 2) psühholoogilise mõjustamise meetod (rakendatakse õigusametnike poolt kriminaalse käitumise kontrollimiseks; menetlustoimingud küsitlused, ülekuulamine, kohavaatlus); 3) psühholoogia ekspertiisimeetod (afekti tuvastamine). Õiguspsühholoogia seotus teiste valdkondadega à ajalooliselt seotud kriminoloogiaga, eriti selle osaga, mis tegeleb uurimustehnikaga (kuidas eeluurimust läbi viia, hüpoteesi püstitamine jne). 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias
omakorda jagada (Dessler 2005, 275-285): (1) õppeaja treening, (2) mitteametlik treening, (3) õpe kasutusjuhendite põhjal, (4) loeng, (5) programmeeritud ehk arvutipõhine õpe, (6) kirjandusepõhine õpe, (7) audiovisuaalne koolitus ja (8) simuleeritud ehk rollipõhine treening. Spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus on ettevõttes suunatud peamiselt kindla valdkonna või eriala töötajate grupile (Simson jt 2002, 101). Selle eeliseks on tööalaste oskuste arendamine grupis, mis võimaldab parandada meeskonnatööd, suhteid, suurendada töörahulolu ja kujundada ühist nägemust (Mõttus 2004, 67). Koolitusmeetoditena sisekoolituses on kasutusel ajurünnak, diskussioonid, rollimängud, juhtumite lahendamine, instrueerimine, infotunnid, stazeerimine, tegevusõpe, konverents. (Mõttus 2004, 87) Asutuseväline koolitus toimub koolitusfirmas, kutsutakse koolitusfirma
seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
