Ranulph Fiennes Söör Ranulph (Ran) Twisleton-Wykeham-Fiennes, 3. baronet, OBE ordeni omanik (sündinud 7. märtsil 1944), on briti seikleja ja mitme vastupidavusrekordi omanik. Samuti on ta ka viljakas kirjanik. Fiennes teenis 8 aastat Briti armees, kaasa arvatud periood mässuvastases teenistuses Omani Sultanaadi armees. Hiljem võttis ta ette mitmeid ekspeditsioone jaoli esimene inimene, kes külastas nii põhja- kui lõunapoolust ja oli esimene inimene, kes ületas jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi rekordite raamatu kohaselt on ta maailma suurim elav seikleja. Fiennes on kirjutanud arvukalt raamatuid oma ekspeditsioonidest ja elust armee teenistuses. Ranulph Fiennes on olnud seikleja alates 1960ndatest.Ta juhtis ekspeditsioone Valgel Niilusel
· Imavere ühispiimatalituse hoone ja transport 1911.a. Nii loodigi 1976.a. Eesti Piimandusmuuseum, mis algselt oli Liha ja Piimatööstuse Ministeeriumi Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo (KTB) Piimandusajaloo Uurimise Osakonnaks. Asukohaks valiti Imavere, kuna seal asutati 1908.a. esimene ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv ühispiimatalitus Eestis. Piimakombinaatidest hakati kokku korjama vananenud tööstustehnikat. Korraldati ekspeditsioone, korjamaks ja säilitamaks taludes piimatöötlemiseks käsitletud esemeid. · Imavere ühispiimatalituse hoone 1930ndail Lootus muuseum külastajaile avada tekkis 1993.a., mil muuseum iseseisvus. Kuid iseseisva muuseumina Põllumajandusministeeriumi alluvuses ei saadud Rahandusministeeriumist toetust. Nii moodustati 1994.a. Eesti Põllumajandusmuuseumi juurde filiaal Eesti Piimandusmuuseum. Kahjuks ei aidanud see kaasa muuseumi kapitaalremondi lõpetamisele ja avamisele. 1997.a
aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995 · Kaks Päikesepõtra · Teekond Valgustumisse
kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971. Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt pikemaajalise riistvara arendamisele (Kosmosesüstiku programm) ja konkureerimiselt koostööle Rahvusvahelise kosmosejaamaga. 1990.-tel hakkasid eraarendajad reklaamima kosmoseturismi ja nüüd ka isiklikke Kuu uurimise ekspeditsioone (PS! GLXP). Alates aastast 2000 on Hiina samuti arendanud edukat kosmoselendude programmi, samal ajal kui Jaapan ja India plaanivad samuti tulevikus läbi viia mehitatud kosmosemissioone. Suuremad riiklikud programmid toetavad mehitatud missioone Kuule ja võimalik et ka Marsile varsti pärast aastat 2010.
Pärast Inglismaale naasmist olid Durrelli perekonnal finantsprobleemid. Gerald asus tööle lemmikloomapoes ning see töö meeldis talle väga. Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga. Kaks aastat hiljem, kui ta oli pärinud 3000 naela, tegi ta oma esimese ekspeditsiooni haruldaste loomade kogumiseks mitmetele inglise loomaaedadele. Reisi sihiks oli Kamerun. Järgneva kümne aasta jooksul tegi ta ekspeditsioone veel Paraguaisse, Argentiinasse, Mehhikosse, Sierra Leonesse. Igale kogumisretkele järgnes ka raamat. Aastal 1951 abiellus ta Sonia Wolfendeniga. 1958. aastal läks ta uuesti Kameruni, seekord koos oma naisega. Sellel reisil korjas ta loomi juba enda loomaaia jaoks. Kuue kuu jooksul kogus Durrell koos abilistega üle viiesaja looma, mõned neist väga haruldased. Ekspeditsiooni lõppedes tõi ta loomad Inglismaale ja jättis nad ajutiselt oma ema maja tagaaeda.
Durrelli huvi loomade vastu. Oma elust Kofu saarel on ta pikalt kirjutanud ka raamatutes ,,Minu pere ja muud loomad", ,,Linnud loomad ja sugulased" ning ,,Jumalate aed". Kui Durrelli pere 1938. aastal tagasi Inglismaale kolis tekkis neil rahalisi raskusi ja G. Durrell asus tööle lemmikloomapoes ning see töö meeldis talle väga. Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga. Praktiliselt kogu ülejäänud elu pühendas ta loomadele (tegi palju erinevaid ekspeditsioone loomade uurimiseks, kasvatas kodus palju haruldasi loomi, töötas loomaaias, kirjutas palju raamatuid loomadest jne). 7.Loovülesanne Paiguta tähed ümber ja saaksid antud raamatus esinevate tegelaste nimesid. 1. T T M E L C O A O 2. E N I L A M I H W I L 3. U D E L R L R 4. A A S T B E N S I 5. A L V P O 1. MACTOOTLE 2. WILHELMIINA 3. DURRELL 4. SEBASTIAN 5. PAVLO
Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust.
Kõik need rikkused olevat liiga head, et tõsi olla. Samuti, kui ta Veneetsiasse pärast 24 aastat tagasi saabus, oli Veneetsia Genovaga sõjajalal ja Marco võeti vangi. Kinni istusmise aja jooksul pajatas ta oma kongikaaslasele enda seiklustest. 4 3. Pärast reisimist Reisil kogutud varanduse eest alustasid Polod Veneetsia kesklinnas äritegevust ning varsti sai ka Marco kuulsaks ja rikkaks kaupmeheks nagu tema isagi. Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad said kolm tütart, Fantina, Bellela ja Moreta. 1923. aastal oli Marco Polo jäänud juba nii haigeks, et ei lahkunud voodist. Järgmise aasta 8. jaanuaril, vaatamata püüdlustest teda ravida, Marco suri. Tema testamenti tuli kinnitama preester Giovanni Giustiniani San Procolost. Polo maeti San Lorenzo kirikusse Veneetsias
peeti neid valetajateks. Kõik need rikkused olevat liiga head, et tõsi olla. Samuti, kui ta Veneetsiasse pärast 24 aastat tagasi saabus, oli Veneetsia Genovaga sõjajalal ja Marco võeti vangi. Kinni istusmise aja jooksul pajatas ta oma kongikaaslasele enda seiklustest. Pärast reisimist Reisil kogutud varanduse eest alustasid Polod Veneetsia kesklinnas äritegevust ning varsti sai ka Marco kuulsaks ja rikkaks kaupmeheks nagu tema isagi. Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad said kolm tütart, Fantina, Bellela ja Moreta. 1923. aastal oli Marco Polo jäänud juba nii haigeks, et ei lahkunud voodist. Järgmise aasta 8. jaanuaril, vaatamata püüdlustest teda ravida, Marco suri. Tema testamenti tuli kinnitama preester Giovanni Giustiniani San Procolost. Polo maeti San Lorenzo kirikusse Veneetsias
1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi,
1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003)
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele.
Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia. Eduard Gustav von Toll on pälvinud Suure Hõbemedali autasu. Eduard von Toll veetis suurema osa ajast Venemaal. Tema viimane ekspeditsioon toimus 1900.aastal ning sai
8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique. 30 aastaga jõuti välja Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed
" (tõlk. ,,Kas Marco Polo käis Hiinas?"). Kirjanik oletab, et Marco pole iial käinud kaugemal,kui Musta mere ääres oma perekonna kaubajaamades. Polo olevat kirjutanud raamatu, kuna seda tüüpi reisikirjeldused hakkasid sel ajal Itaalias populaarseks saama. Pärast suurt reisimist Reisil kogutud varanduse eest alustasid Polod Veneetsia kesklinnas äritegevust ning varsti sai ka Marco kuulsaks ja rikkaks kaupmeheks nagu tema isagi. Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad said kolm tütart, Fantina, Bellela ja Moreta. 1923. aastal oli Marco Polo jäänud juba nii haigeks, et ei lahkunud voodist. Järgmise aasta 8. jaanuaril, vaatamata püüdlustest teda ravida, Marco suri. Tema testamenti tuli kinnitama preester Giovanni Giustiniani San Procolost. Polo maeti San Lorenzo kirikusse Veneetsias. Tegelikuses ei saa kinnitada
· 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik). Vastutuulte ja hoovuste tõttu takerdusid otsingud cd 30 aastaks. Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli Aafrika, kuna nad lootsid sealt leida kulda. Peale Ceuta vallutamist lootsid nad pidurdada araabia piraate, kes tegid röövretki Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498
rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse
Pärast peaaegu viitsada aastat Skandinaavia asustused hääbusid. Arvatavaks põhjuseks oli näljahäda 15. sajandil, kui kliima tingimused halvenesid ja kontakt Euroopaga kadus. Loodest rändasid sisse eskimod, kes olid peamiselt jahimehed ja nendel oli omapärane paleoeskimo kultuur. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Alles 18.sajandil allutas Taani Gröönimaa uuesti oma võimule ja alustas selle koloniseerimist. Läbi ajaloo on tehtud saarel palju ekspeditsioone. Töötanud on ka mitmed statsionaarsed meteoroloogia- ja glatsioloogiajaamad Gröönimaa sise-ning põhjaosas. II Maailmasõja ajal rajas USA sinna sõjaväebaasid. (Aader et al, 1970) Peale II maailmasõda hakati Gröönimaal reforme vastu võtma ja välismaailmale avama. 1953. aastal sai Gröönimaast Taani Kuningriigi võrdväärne osa. Omavalitsus astus ametisse 1979. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008])
ärata tipud mägironijates suurt tähelepanu oma madaluse tõttu - keskmiselt vähem kui 2100 m. Chugachi kõrgemad tipud asuvad aheliku kesk- ja lääneosa vahel. Neist mägedest kõrgem on Mont Marcus Baker (4016 m). üles Wrangelli mäed Wrangelli mäed asuvad Alaska kaguosas. Wrangelli kõrged tipud tõusevad üle lumise metsaala, keskmise kõrgusega 3600-3700 m. Wrangelli mäed on tehniliselt ühed kergemad Alaska peamistest tippudest, kuid sinna minekuks on vaja ette võtta ekspeditsioone ja astuda ilmade väljakutsetele vastu Wrangelli mägede peamised tipud: Mount Blackburn 4 996 m Mount Bona 5 005 m Mount Sanford 4 949 m üles Briti-Kolumbia rannikumäestik Briti-Kolumbia Vaikse ookeani rannikul, Vancouverist põhjas on tiheda metsaga kaetud ja fjorditaoliste lõhedega katkestatud metsikud mäed. Siin on palju suuri jõgesid, mis teevad reisi siin raskeks.
ekspeditsioonile, mille käigus avastas Väikesed Antillid, Jamaica ning Puero Rico. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse. Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse 8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali . Suuri ekspeditsioone toetas kuninga vend Henrique ning 30 aastga jõuti välja Aafrika läänetippu ja Guinea lahte. Võeti eesmärk leida otsetee Indiasse 1486-1487 jõudis Bartalomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja leidis otsetee. 15 saj. I pooleks olid nad avastanud mitmeid Atlandi ookeani saari. 1497 sõitis Vesco da Gama ümber Aafrika lõunatipu ja 1498a jõudis vürtsilaadungiga tagasi koju, Vürtsivedamisest sai Portugalile monopol. 15saj lõpp ja 16saj algus avastasid portugallased ka Lõuna-Ameerikat. 9
tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San
1811.aastal valiti loodusteaduse professoriks noor ja andekas saksa päritoluga botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni
õliväljad, ja selle raames reisis 1885-86 aastatel ka läbi Pärsia, Mesopotaamia ja Kaukaasia. [5] 1890. aastal võttis ta osa ühest Rootsi diplomaatilisest komisjonist Teherani ja jätkas 1890- 91 reisi läbi Khorasani, Mesopotaamia ja Venemaa. Need olid kergemad, ettevalmistavad sõidud Idamail, mis olid eelmänguks tema suurtele iseseisvatele ettevõtmistele Aasia kaugemais ja kõrvalisemates osades. [1] 2.Reisid 1892. -1935. aastatel viis Sven Hedin läbi mitmeid ekspeditsioone. Lõpetanud ülikooli ja saanud vajaliku reisikapitali, asuski Hedin 1893. aasta sügisel oma esimesele suurele, üle kolme aasta kestvale, Aasia reisile, mis viis teda Venemaa kaudu Ida-Turkestani ja sealt läbi Põhja-Tiibeti Hiina. 14. Novembril 1893 lahkus ta Orenburgist, et sõita vankril läbi Kirgiisi stepi Taskenti ja Margelani, kus ta koostas ja varustas oma esimese karavani ja liikus sellega talvel üle Pamiiri mäestiku Kasgari. Suvel ja sügisel 1894 rändas ta Pamiiris, uurides ja
mõõtmised Põhja-Prantsusmaalt Dunkerque'ist kuni Lõuna-Prantsusmaal asuva Perpignanini. Ta avaldas saadud tulemused raamatus ,,Traité de la grandeur et de la figure de la terre" (1720). Cassini mõõtmised viisid arvamusele, et Maakera onpöördellipsoid, mille poolustel on diameeter suurem kui ekvaatoril. Isaac Newtoni seisukohtade kohaselt oli aga Maa pöördellipsoid, mis on poolustelt kokku surutud. Maupertuis' soovil hakkas kuningas Louis XV ette valmistama ekspeditsioone ,,maailma lõppu", et leida mõõtmiste abil sellele küsimusele lõplik vastus. Prantsuse Teaduste Akadeemia korraldas ekspeditsiooni põhjapoolusele, mille eesmärgiks oli põhjapooluse lähedal meridiaani ühe kraadi pikkuse kaare mõõtmine. Ekspeditsiooni juhiks määrati Maupertuis. Ta palus kaasa ka Celsiuse, kes oli ainuke astronoom sellel ekspeditsioonil. Pärast aastat Pariisis suundus Anders Celsius Londonisse, kust ta ostis vajalikke instrumente Maupertuis' ekspeditsioonide jaoks
räime erinevaid populatsioone. 1902 aastal Läänemerd ümbritsevad rigid International Council for the Exploration of the Sea (ICES). Eesti on täisliige alates 1925.a. Kahe maailmasõja vahel jõudsid Eesti teadlased teha ära palju Läänemere uurimise alal. Jääolusid on pidevalt mõõdetud alates 1923/24 aastast. Veetemperatuuride kohta on olemas veelgi pikemad aegread. Tartu ülikooli professorid Frisch ja Riikoja organiseerisid mitmeid ekspeditsioone Läänemere eri osadesse. Tehti hüdroloogilisi, hüdrokeemilisi, aga ka bioloogilisi (füto- ja zooplankton) mõõtmisi. Prof Lipmaa avaldas ülevaate Eesti rannikumere makrofloorast 1936. Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II
Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli, teine Otto von Kotzebue ja kolmas Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elu ja tegevust. Peatükid on jagatud alapeatükkideks, kus on kirjeldatud lühidalt nimetatud maadeuurijate elulugu, tähtsamaid uurimisreise- ekspeditsioone, toodud välja nende panud geograafiateaduse arengusse ja märgitud paigad maailmas, millistel on nime andnud või mis kannavad Wrangelli, Kotzebue ning Bellingshauseni nime. 3 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (09. 01. 1797 Pihkva-6. 06. 1870 Tartu) 1.1 Elulugu Wrangell (pilt 1.) oli baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija. Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E
1) Tegeleb ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemisega, meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas riiklike ja eratarbijate rahuldamisega ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmisega meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas. 10. Loodusmuuseum 1) kogub ja säilitab materjale Eesti looduse, selle uurijate ja kaitsjate kohta; 2) korraldab võimalusel ekspeditsioone ning kogub ja säilitab loodusobjekte ning nende dokumentaalseid kujutisi kogu maailmast; 3) korraldab Eesti ja muu maailma loodust ning loodus- ja keskkonnakaitset kajastavaid ekspositsioone ja näitusi, tagades punktides 1 ja 2 nimetatud museaalide üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel; 4) korraldab loenguid, ekskursioone, muuseumitunde, annab erialaseid konsultatsioone ja publitseerib
oma teenreid, neetud birmasi ja vange. Vaesuse rõõmud 1927 – 1932 Pahandused perekonnas, et loobus tasuvast tööst ja tahtis kirjutama hakata. „On olemas kaks moodust elamiseks. Sa võid olla rikas, aga sa võid ka meelega keelduda rikkusest. Sa võid raha omada, aga sa võid ka raha põlata.“ Blair otsustas võtta enda eesmärgiks edutuks saamise. Lahkus kodust: jääkülm tuba – soojendas küünlal käsi, ilma teenriteta, ilma sissetulekuta (I ema sõbranna toetas pisut). Alustas ekspeditsioone hulkurina – see oli osalt nagu enesekaristamine, osalt uurimistöö, osalt enesessesüüvimine. Tundis süüd perekonna koloniaalse tausta pärast: orjapidajad Jamaical, ekspluataatorid Birmas, oopiumikaubitsejad Indias, samuti tema kõrk kodanlik perekond, tema snooblik kasvatus, mis oli õpetanud teda töölisklassi põlgama, ja tema Etoni haridus. Tahtis, et hulkurid ta omaks võtavad ja lootsid, et siis saab oma süüst vabaks. Ilmnesid tema kaks omadust: rändur ja autsaider.
oma teenreid, neetud birmasi ja vange. Vaesuse rõõmud 1927 1932 Pahandused perekonnas, et loobus tasuvast tööst ja tahtis kirjutama hakata. ,,On olemas kaks moodust elamiseks. Sa võid olla rikas, aga sa võid ka meelega keelduda rikkusest. Sa võid raha omada, aga sa võid ka raha põlata." Blair otsustas võtta enda eesmärgiks edutuks saamise. Lahkus kodust: jääkülm tuba soojendas küünlal käsi, ilma teenriteta, ilma sissetulekuta (I ema sõbranna toetas pisut). Alustas ekspeditsioone hulkurina see oli osalt nagu enesekaristamine, osalt uurimistöö, osalt enesessesüüvimine. Tundis süüd perekonna koloniaalse tausta pärast: orjapidajad Jamaical, ekspluataatorid Birmas, oopiumikaubitsejad Indias, samuti tema kõrk kodanlik perekond, tema snooblik kasvatus, mis oli õpetanud teda töölisklassi põlgama, ja tema Etoni haridus. Tahtis, et hulkurid ta omaks võtavad ja lootsid, et siis saab oma süüst vabaks. Ilmnesid tema kaks omadust: rändur ja autsaider.
1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M
· Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. · Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. d) Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. · Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. 2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. · 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) b) Bartolomeu Diaz: · Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. 3. Ameerika avastamine ja nimesaamine a) Christoph Kolumbus: · Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. · Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades.
käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite struktuurist tulenevatele seaduspärasustele. Teadusrevolutsiooni mõiste tugineb muuhulgas ka muudatustele teadustegevuse korraldamisel. Moodustati teadusseltsid Londonis ja Pariisis. Teadusseltsid toetasid oma liikmete individuaalset uurimistööd, korraldasid koostööprojekte ja ekspeditsioone mere taha, toimisid kanalina, mille kausu teadus seati riigi teenistusse, ja aitasid levitada ning populariseerida teadusalaseid teadmisi. Viimase eesmärgi täitmisele aitasid kaasa ka niisugused ajakirjad nagu "Philosophical Transactions", mis hakkas ilmuma 1665. aastal, ja teadust populariseerivad raamatud, millest said bestsellerid. Inglase teadlase Isaac Newtoni töödes nähakse teadusrevolutsiooni kulminatsiooni. Newton huvitus ka alkeemiast ja piibliennustuse
kaksikteleskoop ja mõned väiksemad teleskoobid. Nende hulgas oli kahekümne sentimeetrise peegliläbimõõduga Maksutovi süsteemi teleskoop, mis saadi 1959. või 1960. aastal ja mida korduvalt kasutati ekspeditsioonidel. Valmimas oli maailma suurima kuue meetrise läbimõõduga peegliga teleskoop ja sellele otsiti sobiva ilmastikuga asukohta. Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesiaühingu toetusel organiseeriti sobivaks peetud kohtadesse ekspeditsioone. Nendel osalesid astronoomia tudengid. Tartu ekspeditsioon paiknes Taga- Kaukaasias kunagise tuntud suusakeskuse Bakuriani lähistel ja enne seda Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse
Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494. a võeti ette ka ekspeditsioone. Eurooplaste kohtumine Kongo valitsejaga oli heatahtlik ja küllaltki sõbraliku vastuvõtmisega. Põhjuseks võib olla, et suulise pärimus, sest enamik aafriklasi polnud näinud valget inimest ja folklooris oli ettekujutus, et inimesed surnute maailmas on valget värvi ja surnute maailma ümbritseb vesi. Seega võis kongolaste arvates eurooplaste näol olla tegu surnud esivanematega, keda kardeti. Kui eurooplased kasutasid saabudes ka tulirelvi, siis neid peeti välgulöökideks.
hakkas korraldama välitöid, viis läbi komplekssekspeditsiooni - välitööst võtavad osa erinevate elualade inimesed (lingvistid, tehnikud, loodusteadlased, antropoloogid jne). Oluline ekspeditsioon oli Dakar-Djibouti kompleksekspeditsioon (1931-33), eesmärk koguda muuseumile esemeid. 3000 eset, 6000 fotot, 1600 m filmi, 1500 lk-d märkmeid. Selle materjali põhjal monteeriti ka filme nt ,,Dogonite maal". Edasi uuriski aastakümneid dogoneid. Hoolimata, et korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ise ühe kindla rahva uurimist selleks, et uurida mingit rahvast peab uurija läbima teatud initsiatsiooni mingis kultuuris. Kui II maailmasõda lõppes, et leidnud Rouch kohe tööd ja otsustas minna tagasi Lääne-Aafrikasse (koos Pierre Ponty, Jean Sauvy = Jean Pierjean (artiklite kirjutamiseks ühine kirjaniknimi)). Läbisid ühe jõe Aafrikas, selleks ehitasid paate, parvesid. Lootsid kirjutada artikleid reisist ajakirjadele. Reis kestis kokku ligi 9 kuud
antropoloogiat. Ei Tylor ega ka Frazer ei teinud detailseid välivaatlusi. 19. sajandi teine pool tõi antropoloogia arengusse intellektuaalseid mõjutusi (Darwini loodusliku valiku teooria, sotsioloogid Comte, Marx ja Tönnies, hiljem Durkheim, Weber, Pareto ja Simmel). Neil kõigil olid omamoodi teooriad ühiskonna kohta. Etnograafiliste andmete kvaliteet oli varieeruv. Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele
(Kastiilia) juutidest, sest kaasaegsete sõnul rääkis ta Kastiilia dialekti, aga mitte 15. sajandi vaid 14. sajandi oma, mis seletuvat just perekonna väljarändamisega Genuasse 1390. aastate paiku. Kolumbuse juudi päritolu pooldajad viitavad veel ka tema näoplaani iseärasustele, mis ilmnevat vähestel autentsetel Kolumbuse portreedel. Usutavalt tegi Kolumbus oma esimese kaugema merereisi 1473. või 1474. aastal, mil Genua sooritas ekspeditsioone Egeuse merele ja Chiose saarele. Kindlalt on teada, et 1476. aastal tegi Kolumbus kaasa genualaste ekspeditsiooni, mis lähetati Põhja- Euroopasse suunduvat kaubalaadungit kaitsma. Prantslased ründasid Portugali ranniku läheduses Genua laevu, haavata saanud Kolumbus pääses Portugali randa, kust ta saadeti Lissaboni, kus elas ta vend Bartolomeo. Kaardijoonestajast venna kõrval tutvus Kolumbus merekaartidega. Temast sai väikeettevõtja, kes vedas suhkrut Madeiralt Genuasse
sisselaset, vikja kiiret liikumist. Nende sõnade osaline seos viis uute sõnade viking (piraatide haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile
Piirid ei ole väga palju muutunud Zhou ajast. Juurde on tekkinud mõjupiirkonnad, mida varem ei olnud. Nüüd selgemalt piiritletavad. Mõjupiirkonnad: ümberkaudsed stepirahvad ja Tiibet, osa Koreast, ka Jaapan. Välised kontaktid tihenenud, ei olnud enam nii isoleeritud, nt Indiaga, Budismi mõjud muutsid mõttemaailma, kokkupuuted araablastega, venelastega. (Holsti käsitlus:) 1) Piirid – Hiina hakkab isoleeruma Ming'ide perioodil. ~ 1440.a. Korraldati Hiinast välja mitmeid ekspeditsioone (kuni Aafrikani). Ei teata otsest põhjust, aga pärast seda keelustati Hiinas merelaevad ja nende ehitamine, enam kuhugi ei sõideta. Suhtumine, et hiinlastel ei ole muust maailmast midagi õppida, järelikult pole seal vaja käia. 2) Osised – ühtne riik, monarhia 3) Struktuur – nagu ei ole midagi rääkida 4) Suhted – huvitav aspekt: milliseid võtteid kasutati välismaailmaga suhtlemisel.
Tuntud on Dakar-Dijbouti ekspeditsioon, võimalikult paju materjali taheti koguda võrdlevaks uurimuseks (toodi esemeid, fotosid, filmi, märkmeid). Sellest ekspeditsioonist monteeriti kokku mitu filmi. Sattus dogonite juurde Malisse, jäi neid uurima. Film maskidest annab ülevaate esemetest ja rituaalidest, kus neid kasutatakse. Filmid olid tüüpilised etnograafilised (must-valged, ilma helita, montaazi käigus oli lisatud dramaatilisust). Kuigi ta korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ta ise ühe kindla rahva uurimist. Rouch, Bonty ja Sauvyga ambitsioonikas reis aafrikas, mille eesmärgiks oli läbida nigeri jõgi (Guineast kuni suudmeni Nigeerias asuvas deltas). Reisilt ostsid kanuusid, millega kohalikud sõidavad ja ehitasid parvesid. Lootsid, et suudavad oma reisi finantseerida artiklite kirjutamisega, Rouch ostis kaamera ja filmimise käsiraamatu). Nad moodustusid ühe fiktiivse kirjanime Jean Pierjean
• Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele • Raamatukogu (150 000 köidet ) • Raamatute kirjastamine, aastaraamatud • Looduseuurijate päev • Projektid (seire, inventuurid jne) • Looduskaitse ümarlaud jne • Sektsioonid Eesti Loodusuurijate Selts • Eesti Looduseuurijate Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadusalaseid sidemeid, toetada loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone ja ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, näitusi jm). • Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. Keskkonnainvesteeringute Keskus • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste
Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt
Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt
Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell – väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt
annaabi.ee 
