Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid (0)

1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008
2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone – 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatšepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse ( Leif Eriksson ).
3.
Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr rauði] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [ Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003 ). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast).
Viikingite "idapoolne asundus " Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast
4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist.
Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr rauði) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed. Nad seilasid mööda laiuskraadi edasi. Esimene kord märkas Erik Punane maad Gröönimaa lõunaranniku juures, mis oli ka siis ülimalt ebameeldiv ning mittekutsuv ala. Ümber lõunatipu pöörates aga avastasid nad ideaalsed ja suurepärased rannad, mis peaaegu kindlasti tõid reisijatele meelde kodumaa Norra. Sinna rajati püsiv asundus.
Leif Eriksson (vanaskandinaavia Leifr Eiríksson, ka Leif Õnnelik) oli Erik Punase poeg. Ta alustas 1000. aasta paiku reisi edasi läände, tingituna metalli- ja puidupuudusest. Ta oli suur avastaja: juba enne oma kahekümnendat sünnipäeva oli ta leidnud otsetee Norrast Gröönimaale. Umbes 35-mehelise meeskonnaga asuski Leif teele läände. Esimene maatükk, mille nad avastasid, ristiti nende poolt Hellulandiks (tõenäoliselt on tegu praeguse Baffini maaga). Edasi seilates jõudsid nad Vinlandi.
5. Erik Punase reis oli ajendatud lihtsalt pagendusest, mingit pikemat ja otsesemat eesmärki sellel polnudki . Tema poja, Leif Erikssoni, reis aga oli tingitud mitmesuguste materjalide puudusest Gröönimaal – tegemist oli niisiis avastusretkega läände, kust loodeti leida vajaminevaid objekte.
6. Erik Punase reisil Gröönimaale iseenesest mingisuguseid loodusest tingitud õnnetusi ei juhtunud. Samas aga, kui ta pärast koos 25 laevaga Islandilt tagasi pöördus, sattusid nad ägeda tormi kätte, mis nõudis 9 laeva. Hiljemgi valmistas viikingitele probleeme sõit Gröönimaalt Euroopasse – olud olid kehvad.
Looduskeskkonna mõjutuseks tuleks tõenäoliselt pidada ka seda, et põhjus, miks viikingite kolonisatsioon Gröönimaal lõppes, oli Golfi hoovuse ümberpöördumine.
7. Leif Erikssoni ja tema kaaslaste kolonisatsioonikatsed Vinlandis tõid kaasa mitte-heanaaberlikud suhted kohalike elanikega (keda nad nimetasid skrälingiteks [siinkohal esitatud sõna on mugandus vanaskandinaavia sõnast]). Viikingid elasid 4 aastat Ameerika territooriumil, ent pidevate konfliktide pärismaalastega tulemusena olid nad sunnitud Vinlandist lahkuma . Erik Punasel ei tekkinud kohalikega konflikte sel lihtsal põhjusel, et need üldiselt puudusid.
8. Reisi juhile on väga vajalik oskus olla pealik . Selline joon oli vägagi olemas näiteks Erik Punases – Islandilt pagendatuna suutis ta tänu oma veenmisoskustele ning ka teotahtele panna endale järgnema vähemalt 35 meest. Tõenäoliselt ka tänu tema kindlameelsusele ning oskustele ei hävitatud kogu 25-aluselist laevastikku tagasipöördumisel Gröönimaale pärast Eriku pagenduse lõppu. Samuti on, kuigi kõlab see kummaliselt, vajalik huvi avastada või leida. Oluline on kindlasti ka teotahe ning vastupidavus. Siit konkreetsest jutust ei tule see küll kuidagi välja, aga ma arvan siiski ise, et olulised on kindlasti ka eesmärk jõuda sihile ning suutlikkus hakkama saada ka halbades tingimustes, ehk ka halbade (toidu)varudega.
9. Kogu raamatu peale nägin hulgaliselt asju, mida olen õppinud nii ajaloos kui ka geograafias . Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud – näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest.
10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust – kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada. Ülimalt huvitavad olid ka meresõiduinstrumentide, vahendite, loogikate jms kirjeldused. Midagi otseselt ebahuvitavat või igavat selles raamatus justkui ei olnudki.