Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid (1)

Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid
Kosmose ehk maailmaruumi uurimiseks kasutatakse astroloogiat ja kosmosetehnikat. Kosmose füüsiliseks uurimiseseks viiakse läbi mehitatud kosmoselende ja saadetakse välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu.
Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks.
Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis-strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees.
Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel.
Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. „Space Race “) Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL ’i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude kosmoseprogramm jõudis mitmete oluliste avastusteni tänu Sergei Korolyvovile ja Kerim Kerimovile, sealhulgas esimene mehitatud kosmoselend ( Juri Gagarin Vostok 1 pardal ) aastal 1961, esimene kosmosekõnd (Aleksei Leonov poolt) aastal 1965 ja esimese kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971 .
Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal.
Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt pikemaajalise riistvara arendamisele (Kosmosesüstiku programm) ja konkureerimiselt koostööle Rahvusvahelise kosmosejaamaga.
1990.-tel hakkasid eraarendajad reklaamima kosmoseturismi ja nüüd ka isiklikke Kuu uurimise ekspeditsioone (PS! GLXP).
Alates aastast 2000 on Hiina samuti arendanud edukat kosmoselendude programmi, samal ajal kui Jaapan ja India plaanivad samuti tulevikus läbi viia mehitatud kosmosemissioone. Suuremad riiklikud programmid toetavad mehitatud missioone Kuule ja võimalik et ka Marsile varsti pärast aastat 2010.