Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksistentsialism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksistents, eksistentsialism, eksistentsialistid, sartre, käsitlus, kierkegaard, subjekt, heidegger, eksistentsialistlik, sörenlne, orjus, albert, camus, filosoofiline, kirik, friedrich, hegeli, filosoofiat, käsitlust, heideggeri, sestap, valikuid, valikud, äng, iiveldus, kirjandusliklõhtul, põimitud, bergson, tükk, teemasid, institutsioonenesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
vabaduse valdkonnast. Ratsionalistide põhiprobleemiks oli, kuidas on võimalik inimlik vabadus ratsionaalselt korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu on kogu eksistentsialism "humanistlik". Inimene seisab siin keskmes. 2. Eksistents on alati individuaalne eksistents. See on üksikule inimesele omane olemisviis. Seetõttu on eksistentsialism alati "subjektiivne". Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata
Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ta ikka suudab tütarlast õnnelikuks teha. Mõne aja pärast oli ta kindel, et kihlus tuleb katkestada. Ta arvas, et algatus peab tulema tütarlapselt, mistõttu hakkas käituma eemaletõukavalt
Selle arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. Heideggeri pealmiseks probleemiks võib pidada olemiseküsimust. Sellel ma ka oma uurimistöös põhirõhku rakendasin. Ma proovisin avada olemise küsimuse, lähtudes Heideggeri arusaamast sellele. Inimesele on olemuslik see, et ta on olemas. Olemasolu ja eksisteerimise kooskõla annavad inimesele väärtuse, millest me tihtipeale teadlikud ei ole. Pidev uuesti küsimine tagab oleku, nagu Heidegger on öelnud, väljendab ühtlasi ka olemise küsimust ja selle definitsiooni. ................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö koostasin filosoof Martin Heideggerist, kes paelus mind oma olemise küsimusega. Ta on omanäolise keelega mõtleja, kelle tekstid sisaldavad väga sisukaid fakte
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu.................................................................................................
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest
Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.........................................
nõuab vajadust uute naudingute järele · S: Kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega, tõesti targalt käitub see, kes otsustab kaine arutluse tulemusel nälgides kustutada eluküünla nagu brahmaan · Brahmaanil ja enesetapjal erinevus: enesetapja lakkab elamast ja sellele järgneb "lakkab tahtmast", brahmaan lakkab tahtmast ja sellele järgneb "lakkab elamast" KIERKEGAARD · Sören Kierkegaard (1813-1855) oli taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija või rajaja · Kihluslugu 17-aastase Regina Olseniga · Essentsialism (lad essentia olemus) kordumatuid inimesi pole · Eksistentsialism (lad existentia olemasolu) iga inimene on kordumatu · K: rahvahulgas ei ole inimene enam ta ise, kaotab autentsuse · K esitas 3 eksistentsi staadiumi ja neile eelneva "olemasolu ilma eksistentsita"
eksisteerima: ,,Ma eksisteerin sellepärast, et mul on selleks õigus. Mul on õigus eksisteerida, järelikult on mul õigus mitte mõtelda." Kätte on jõudnud kolmapäev ning Antoine saab kokku Iseõppijaga. Mehel on üle pika aja hea meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse tähendust (lk 157 ,,See ongi..."). Antoine lahkus seepeale kohvikust ning suundus linnaparki, kus mõtles endamisi mõistetele eksistents ja absurd. Õhtul läks Antoine tagasi hotelli ja pani kirja kõik, mis pargis pähe turgatas. Öösel jõudis ta aga otsusele, et läheb Pariisi elama, kuna raamatut ta enam ei kirjuta, siis pole ka põhjust Bouville'i jääda. Reedel lahkub kella viiese rongiga Raudteelaste Kohtumispaigast Pariisi. Laupäeval sai kokku Anny'ga. Antoine'i üllatuseks oli Anny muutunud kuid mitte väliselt. Nad rääkisid pikalt ja kui jutud olid räägitud, viskab Anny Antoine'i hotellitoast välja.
tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5
Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofia praktika, kus luuakse tekste oma eksistentsiaalse situatsiooni väljakutsele pole mitte kultuurisõlteline/ajaloo diskursusest lähtuv ning seetõttu ei mõistetaks seda väljaspool teatud kultuuri
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Inimeste vahel eksisteerib vastastikkust pimedust ja kurtust, mis on meie loomuomaduseks. Sellest hoolimata tunnetame sisemist tähendust, mis välja ei paista ja mis võib teiste elus esineda seal, kus me seda kõige vähem märkame. Jõuamegi järeldusele, et selline sisim tähendus kehtib ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on
.. Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu......................................
ülesanne. Ülesanne on tahta ja tegutseda." W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte. ,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika Mõju: 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin, Mao, Che, Castro kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele.
rõõmu tundmata. Samuti aitab see, kui valu puhul oma mõttefookus valuaistingult mujale suunata ning kinnitada endale, et see valu ning ebameeldivus möödub. Ka olen ma seda meelt, et enne õiget aega ei ole mõtet enesele mulda peale kraapida. Kui inimeen otsustab, et ta ei soovi surra ja ei karda surma ning tal on elus veel nii mõndagi teha, siis see sillutab kindlasti tee tervenemiseni. 1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab.
Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus eksistentsiaalse ebakindluse tunne. Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab
-Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus 3)Inimene on subjekt, kelle on valikuvabadus, mis tekitab ängi 4)Äng tekitab isoleeritustunde 5)Eneseteostuse vajadus 6)"See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme."- see on eksistentsialismi tuum. Mõtteterad -Sur asi on olla objektiivne enese ja subjektiivne teiste suhtes -Elust saab aru ainult tagasi vaadates, elama peab seda aga edaspidi -Sarnaselt äikesepilvega liigub geenius vastutuult -Minu depressioon on kõige truum armuke, keda olen tundnud. Pole siis ka ime, et ta leiab ka
mõõtme, et saavutada sügavus, mingi kolmemõõtmeline ja tugev karakter. o Ideaalid omaette võetuna ei anna mingit reaalsust, voorused omaette ei mingit uudsust. Sügavaima või vähemalt suhteliselt sügava tähendusega asi elus näib olevat selle progressiivsus ehk see reaalsuse ja ideaalse uudsuse kummaline ühendus, mida elu hetkest hetke jätkuvalt väljendab Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et esialgu pole ta midagi
vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja,
Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi.
ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte
ee Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia
,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t
klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II
annaabi.ee 
