Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel, mis näitab keha sisemuses toimuvat. 1.1 Dermatiit ehk nahapõletik Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja sagedamini esinev nahahaigus. Üheks olulisemaks asjaoluks selle haiguse kujunemisel on pärilik eelsoodumus. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt. punetuse või villikestena.Esineb sagedamini väikelastel ja avaldub tavaliselt 3. elukuul. Kui nahapõletiku põhjuseks on mingi välisteguri toime, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Allergilise kontakt-
Suguelundite kandidiaas Haigus annab märku sügeluse ja kipitusega naiste suguelundite piirkonnas. Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Kubeme seenhaigus Haigus tunnus: äärest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rõngas. Kandidiaas nahavoldi piirkonnas Haigust iseloomustab ühtlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud.
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv.
tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale. Imikutel võivad olla haigusest haaratud pea, kael ja nägu. Lööbe lähedal on sageli näha peeneid looklevaid jooni – sügeliskäike, mis on kuni 10 mm pikkused, hallikat või pruunikat värvi. Esinevad ka kraapimisjäljed ning koorikud. Sügeliste lööbepiirkonda tekib sageli sekundaarne infektsioon ja ekseem. Tavaliselt esineb sügelemine mitmel perekonnaliikmel. Diagnoos. Haigust diagnoositakse tüüpiliste alade hoolika uurimise tulemusena, parasiiti võib nõelaga kraapida ka katteklaasile ja mikroskopeerida. Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Haigus on ravile hästi alluv. Peatäid ehk Pedikuloos
siis erinevates kehapiirkondades. Üks toiduaine võib põhjustada inimestel väga mitmekesiseid ja erineva raskusastmega haigusnähte. Aja jooksul võivad sümptomid muutuda. Seedetrakti nähud: · Huulte, keele, suulae sügelus ja/või turse · Iiveldus, oksendamine, koolikud, kõhupuhisus · Kõhulahtisus tingituna pee-või jämesoole põletikust. Nahareaktsioon: · Sügelus ja punetus · Nõgesetõbi ehk urtikaaria, naha ja nahaaluste kudede turse · Nahapõletik ehk atoopiline dermatiit. Hingamisteede nähud: · Aevastamine, vesine eritis ninast, ninakinnisus · Korduv köa, kõriturse · Raskendatud väljahingamine, hingeldus (astma). Meeleelundite sümptomid: · Silmade sügelus ja punetus, pisarate vool · Keskkõrvapõletik. Vahel harva võib toiduallergia avalduda ka migreeni, uimasuse, kroonilise väsimuse, depressiooni, lihas-ja liigesevalude või hüperaktiivsusena. (Allergia ja toit, 2004:9-12).
Haige organism ei kohane väliskeskkonna muutuvate tingimustega samaväärselt tervega. Näiteks on tundlikkus temperatuuri muutustele suurem, nii füüsilise kui psüühilise koormuse taluvus väiksem, emotsionaalne labiilsus suurem. Elu võib kulgeda ka haigusteta, kuid elu lõpp on ikkagi lühemat või pikemat aega seotud haiguslike muutustega. Haiguse üldisemad tunnused ehk sümptoomid on valu, nõrkus, palavik, punetus ja turse kahjustatud kohas. Need tunnused ei tarvitse alati ja korraga avalduda. Ka ei pea alati ja koheselt kiirustama tunnuseid kõrvaldama. Näiteks on valu traumade korral signaaliks kahjustusest. Nagu me spordis sageli näeme ja kuuleme, võib valu kõrvaldamine ainult süvendada edasist kahjustust. 1 Loomulikult ei pea kannatama ka tugevat valu
Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid. Adenoid on nina-neelu mandel. Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine. Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid. Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus ● palavik ● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha
......................................................................... 14 UVB ravi...............................................................................................................................15 PUVA ravi.............................................................................................................................16 Psoriaas................................................................................................................................. 16 Atoopiline nahapõletik..........................................................................................................16 Vitiliigo (valgete laikude haigus)..........................................................................................16 Polümorfne valguslööve....................................................................................................... 17 Üldised juhised patsientidele....................................................................................
· Injetseeritavad allergeenid (putukad) INHALEERITAVAD ALLERGEENID (IA) JA TOIDUALLERGEENID (TA) · tavaliselt esmalt avaldub ülitundlikkus inhaleeritavate allergeenide suhtes · sagedaseimad ristreaktsioonid IA+TA vahel on õietolmuallergikutel (47-70%) · 90% taimsetele toiduainetele ülitundlikel patsientidel esineb pollinoos Allergia väljendumine · Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. · Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. · Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. · Peamised allergiahaigused on: bronhiaalastma, allergiline nohu, allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem, nõgestõbi ja allergiline turse Allergia ja pärilikkus
Diagnostika. Ravi. Dumping sündroom: Tüsistus, mille korral toit läbib mao liiga kiiresti ning jõuab soolde suuresti seedimata kujul. Esineb eeskätt pyloruse kahjustavate operatsioonide korral (antrumektoomia, subtotaalne mao resektsioon, gastrektoomia, bariaatriline mao bypass). - Varane dumping: 30-60 minutit pärast söömist iiveldus, oksendamine, puhitus, kõhukrambid, diarröa ja vasomotoorsed reaktsioonid (naha punetus, tahhükardia, südame kloppimistunne, ortostaatiline hüpotensioon). Aluseks on suuremahulise ja hüpertoonilise küümuse jõudmine peensoolde, mis põhjustab vee imendumist vereringest soolde ja soole venitust. - Hiline dumping: 90-180 minutit pärast söömist nõrkus, higistamine, uimasus, käte värisemine, iiveldus. Aluseks on suure süsivesikute massi kiire sattumine peensoolde ja verre, mis põhjustab
suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos Sigade tsirkoviroos on ulatusliku levikuga, vastuvõtlikud on kodu- ja metssead. Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid. (PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle
Ravikuur olenevalt haigusest on 12-25 seanssi. Tavaliselt tehakse aastas kaks ravikuuri. Vanusepiiri ei ole. Soolakamberi näidustused: -Astma -Krooniline neelupõletik -Krooniline tonsilliit ehk mandlipõletik -Krooniline põskkoobaste põletik -Krooniline või äge kõrvapõletik -Äge või krooniline bronhiit -Korduvad kopsupõletikud -Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha -Allergeenidest põhjuststud nahaprobleemid -Allergiline nohu -Naha ekseem, atoopiline dermatiit, nahaprobleemid -Psoriaas -Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired -Unetus -Liigestepõletikud Soolakambri vastunäidustused: -Raske astmahoo ajal -Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik -Inimestele kellel on olnud või on pahaloomulisi kasvajaid -Neile kellel on läbipõetud kopsutuberkuloos raske kopsukahjustusega -Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral, kõrgvererõhu II-III staadiumi korral -Teatud neeruhaiguste puhul 1.7
diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel
emotsionaalsete probleemide seast. 6.1 Haigestumise risk ja ohumärgid Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist: olla naine (naissuguhormoonide mõju), perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil.
invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime
(derma.ee 23.02.09) · Sõlmeline e. nodulaarne vorm- nahale tekib pärlitaoline roosakas sõlm, ümara või ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritseda ( joonis 2. ); · Pindleviv e. superfitsiaalne vorm- see vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid see ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib olla mitu. Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke, veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust; · Tsüstiline vorm; 16
.... 6. KOKKUVÕTE............................................................................................................................... 7. KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................................. 1. SISSEJUHATUS Diabeedihaigeks ei saa jääda inimene, kes sööb palju suhkrut. Samas ülearusest maiustuste tarbimisest tuleneb ülekaal, mis on suhkruhaiguse eelduseks. Eelduseks on lisaks eelnevale näiteks ka pärilik eelsoodumus ja vere kõrge kolestoroolitase. Suhkruhaiguse näol on tegemist ainevahetushaigusega, selle põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. Diabeedihaiged eksisteerivad meie ühiskonnas sama edukalt nagu täiesti terved inimesed. Seega jäävad nad üsna märkamatuks. Ka meie tutvusringkonnas on diabeedihaigeid inimesi. See on põhjuseks, miks valisime antud teema referaadiks. Referaadi eesmärgiks on hankida lisateadmisi, et neid paremini mõista
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
Kui aga esineb samal ajal ohu/põletikusignaal, nt ka soole enterotsüüdid suudavad osaliselt neid signaale tajuda, tekib tugev immuunvastus; kui keemiliselt seondada sama antigeen 4. Tüümuse ehitus. T rakkude küpsemise põhimõtted ja tüümuse roll selles. Tüümus on immuunsussüsteemi primaarne organ. Tüümus koosneb sagarikest, mille välist osa nimetatakse kooreks ning sisemist osa säsiks. Säsi osad on omavahel ühenduses säsiväätide abil, milles kulgevad veresooned ja närvid.Tüümus muutub väiksemaks vanusega. T-lümfotsüütide prekursorid pärinevad maksast (lootel) või luuüdist (täiskasvanul) ning migreeruvad sealt veresooni pidi tüümuse koorde. Tümotsüütide migratsioon ja küpsemine toimub koorest – säsi suunas. Algselt on koores tegemist Pro-T rakkudega (=double negative), millel ei ekspresseerita TCR-i, CD4+ ega CD8+. Koores migreerudes küpseb antud rakk Pre-T rakuks (=double negative), mis endiselt
organismis. 5 3. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: 1) 1. tüüpi diabeet 2) 2. tüüpi diabeet 3) sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) 4) rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 1. tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus, mis kohtub mingi välise faktoriga. Arvatakse, et välisteks faktoriteks võivad olla viirused ja toitumisharjumused, kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid siiski veel ei teata. Tervel inimesel eritub nii päeval kui ka öösel kõhunäärmest vajalik kogus insuliini. Esimest tüüpi diabeedi puhul kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini peab iga päev juurde süstima ehk asendama. Diabeedi
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt kiireneb, siis aeglustub ja vahetult enne südametöö lakkamist esineb lühiaegne tahhükardia. Südametalitlus kestab hingamisest mõni minut kauem, eriti noorloomadel. 5. AV blokaad- SÜDAME BLOKAAD Südame blokaadi põhjustavad juhtivuse häired erutusjuhtesüsteemis ja müokardis. Juhtivushäired võivad esineda: 1. siinussõlme ja kodade vahel sinuaurikulaarne blokaad 2. kodade ja ventriikulite vahel atrioventrikulaarne blokaad
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si
hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline
Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse
- Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus - Tegevuse impulsiivsus - SÕLTUVUSHÄIRED - Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid) - Sõltuvuse saamiseks peab väga palu pingutama ja harjutama. (6-7 aastat) - Soodumus tekkeks erineb inimeste vahel - Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu keskendub aine tarbimisele Riskifaktorid - Neurobioloogiline eelsoodumus – pärilikkus 50%; kui esimese astme sugulased sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem - Sotsiaalmajanduslik taust ja lapsepõlvekogemused (kodus kaos ja turvatunde puudumine mis võib tekitada kaasuvaid psüühikahäireid) - Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus - Aine tarbimise viis Sõltuvushäire kujunemine Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete
Käte pesemise eesmärgiks on: vabaneda orgaanilisest mustusest; 8 vähendada transiitmikrofloora hulka ja selle ülekandmist käte kaudu. Käsi mitte pesta liiga kaua ja liiga intensiivselt, sest kestev seebi toime lõhub nahka kaitsva happe-leelise tasakaalu ning muudab käed liigselt kuivaks, mis soodustab ekseemi teket. Harja kasutamist käte pesemisel ei peeta tarvilikuks, kuna harjad koormavad tugevalt nahka ja tekitavad mikrovigastusi. Kui harja mingil põhjusel siiski kasutatakse, peavad need olema ühekordseks kasutuseks, individuaalpakendis ja steriliseeritud. Käte pesemisel kasutada vedelaid pesuaineid dosaatoranumates. Tahke seep toimib kui reservuaar mikroorganismidele. Korduskasutatava pesuaine dosaatori koos pumbaga peab peale tühjendamist puhastama seebi jääkidest ja desinfitseerima
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine. · Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus, valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid. · Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon. Androloog meestearst Poisslapse murdeiga Tunnused: · 1.kiire kasv; · 2.tujude vaheldumine, solvumised; · 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
