Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine
Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on? · Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed.) PLATON (V IV s. e.m.a.)
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena
inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata
research stations there). Humans also now have a continuous presence in low Earth orbit, occupying the International Space Station. The human population on Earth is greater than 6.7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi
Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest on ehk kõige tuntumad kohuse-eetika, utilitarism ja kristlik eetika. Ühiskonnas kujunenud õige käitumise põhimõtete süsteem. Pole olemas moraali, mis hõlmaks kogu ühiskonna. Moraal mitte ainult ei reguleeri inimese käitumist, vaid aitab seda ka mõtestada. Mitte kõiki tegusid ei saa hinnata moraali seisukohalt, vaid ainult neid, mis on sooritatud vabatahtlikult ja teadlikult. Moraali eripära tuleb paremini esile, kui võrrelda moraali seaduse ja tavaga. Moraal ja seadus erinevad kahes punktis. 1) seadus on välja töötatud ja riigivõimuorgani poolt vastu võetud ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise
alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest.
Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta. 25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, aga Sokrates ei lasknud end mõjutada. Sokratese teoreetiline panusfilosoofiasse on vähene. Ta ei aretanud mingit õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. Ta oli kiusupunn, kes oma küsimustega paljastas kasslase tegeliku olemuse. Sokrates mitte ei näita kaaslase arusaamade lünklikkust vaid lausa nöögib neid. Kuulsaks saab ta aga peale surma, ta oli surres 70 aastane. Platon viibis kohtuprotsessi juures ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja
Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist
põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus
• Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et sellest linnast saaks “Ideaalne riik” • Põgeneb, sest tekivad vastumeelsused • Rajab Ateenas Akadeemia • Õpiti filosoofiat, matemaatikat • Sokraatiline vestlus (dialoogi vormis) • Hiljem rohkem õpilasi, tuleb ettekandevorm
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olemas. c. on vaid üks Jumal. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis
teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olemas. c. on vaid üks Jumal. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis
aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks. Lihtsate kujutluste suhtes on meie vaim passiivne. 4. Ratsionalism R. Descartes´i näitel Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes on uusaja filosoofia rajaja, ratsionalismi esindaja. Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla. Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda. Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olemas. c. on vaid üks Jumal. --------------------------------------------------------------------------------
tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole.
Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Oli ka eraelus askeetlik. Kõndis Ateena tänavail ja kõnetas inimesi, et nendega filosofeerida, ajapikku koguski pooldajaskonna. Ma tean, et ma midagi ei tea. 6. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus, Tekkimine, hävimine, muutumine, Ajaline, Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav, Nähtuste paljusus ja individuaalsus, Ebatäiuslikkus
Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates
neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus
millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid. * Asjad, mis ei ole eraldi ja ei muutu, nt matemaatilised ja geomeetrilised põhitõed, mille jaoks
- võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati