kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad.
Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded..
Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist : 1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt ehk nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded
hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus. Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon
See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud
61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed (näiteks- pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (näiteks- ost-müük). Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades
48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59
Siia kuuluvad avaliku võimu org., riiklik korraldus, valimisõigus jne. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (nt valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevahelisel vaidluste lahendamisel.
asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga. ASJAD kui esemed Kehaline asi on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, on võimalus seda asja vallata ehk teostada faktilist võimu asja üle Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi- liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu. Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi- kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega. Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada. Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks
Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha. TEHING on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud võivad olla kas ühe- (kinkimine, pärandamine) või kahe- ja mitmepoolsed. Kahe või mitmepoolsed tehingud on lepingud. TAHTEAVALDUS Tehing kujutab endast isiku tahteavaldust, see tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades neist õiget ettekujutust. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on tühine, v.a. juhul, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Järelikult tühist tehingut ei pea täitma. Kõik, mis tühise tehingu järgi
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks autonoomne meetod õigussubjektid on võrdses õiguslikus seisundis (eraõiguslikud normid) autoritaarne meetod üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud (avalik õigus) Õigusinstituut on õiguharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on üks tähtsamaid õiguste ja kohustuste tekkimise aluseid, mis on otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Tehing on toiming või toimingute kogum,
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
kehtestamisele ja kasutamisele). Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks (sooritada kindlaid positiivseid tegevusi)subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest), keelavateks (subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest) ning õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi). Struktuur: Hüpotees tingimused, mille puhul õigusnorm kehtib. Dispositsioon subjekti õigused ja kohustused antud tingimustel. Sanktsioon riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse normi rikkuja suhtes. Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigussüsteem on ühe riigi ulatuses kehtivatest õigusnormidest moodustuv tervik. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus ja selle moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstitutsioonidest ja õigusnormidest.
Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad
asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõiguslikust. Vallasasja puhul vallasomand tekib: valduse üleminek, omandi üleandmise kokkulepe.Valdus-tegelik asja enda käes hoidmine. Kaudne valdus-taskus võti. Otsene-oled omanik. Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame) Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida) Valdamine- tegelik võim asja üle Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv.
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Kui õigusnorm kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing Mõiste: Lähtealuseks on tahteavaldus, milles väljendub isiku tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse tegemine 1. Tahteavalduse viisi valiku vabadus- valitud viis peab olema eesmärgi saavutamiseks kohane 2. Otsene tahteavaldus- väljendub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt testament) 3. Kaudne tahteavaldus- väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg (nt poes ostmine) 4
satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud mõjutusvahendid ning korra, kuidas neid vahendeid kohaldatakse isikutele, kes on pannud toime teo ja on selles ka süüdi mõistetud. Karistusõigus - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või
a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa
............................ 6 24. Juriidilise isiku asukoht........................................................................................................................... 6 25. Juriidilise isiku vastutus .......................................................................................................................... 6 26. Tehingu mõiste ja liigid........................................................................................................................... 6 27. Tahteavaldus ja selle väljendamise võimalused ...................................................................................... 6 28. Üldpõhimõtted tehingu tõlgendamisel .................................................................................................... 6 29. Tühine tehing ja kehtetu tehing ............................................................................................................... 7 30. Tehingu vorm .............................................................
· Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
liigitunnused: 1. ta on inimeste käitumise reegel 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt
Õiguse alused NB! Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1. tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2. subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (e õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3. normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
