loomuga. Teoses leidub ka palju kriitikat valitseva olukorra kohta ning realistlikke olukorrakirjeldusi sõjas toimuvast. Bäumeril oli ka mitmeid rindekaaslasi: kogenud sõjamehed Katczinsky ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstof, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Remarque’i loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei pruugi olla teine inimene, vaid surm. Nagu teosest näha võib, jõuavad kirjaniku tegelased sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. „Läänerindel muutuseta“ on vaadeldud realistliku teosena (nagu kõiki Remarque’i
Seda enam, et järgmisel päeval võib ise seal nende asemel olla. Surnuna. Aga mis saaks siis, kui sõda läbi on? Mis on saanud sõjas osalenutest? ,,Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." kõlab arvamus raamatus, mis võtab päris kenasti selle asja kokku. Sõtta läks terve Paul Bäumeri klass enda kooliõpetaja Kantoreki üleskutsel. Teose keskpaigas arutavad Paul, Müller ja Kropp, kui palju õpilasi oleks elus, kui sõda saaks järsku läbi. ,,Me arvutame: kahekümnest on seitse surnud, neli haavatud, üks hullumajas. Parimal juhul tuleks seega kaksteist kokku.". Aga lõppude lõpuks ei tulnud neid 12 kokku pärast sõja lõppu. Tegelikult ei tulnud mitte ühtegi neist tagasi. Nagu eelpool mainitud, langes viimasena peategelane Paul. See, kuidas teose lõpus Pauli surmasaamist ja leidmist kirjeldati, läks mulle kõige enam hinge
Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse. Jutlusekogumik kannab protestantlikku filosoofiat. Mülleri jutluste keele
olmeesemed. Need ei kõnele mitte midagi surma kohta, nad ainult räägivad elust ja tundub, et elu oli sel ajal tähtsam kui surm. Individuaalses ja kollektiivses kujutlusvõimes mängib surm keskset rolli, nii usklike kui ateistide jaoks on surm lõplik ja vältimatu fenomen. Antiikaja kultuurides oli surm inimeste ainuõigus (inimesi nimetati "mortals", moors keeles on "surm"), samas kui elu võtmine oli surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess
oma kuldhamba kaaslastele jätta, et nemad saaksid selle vastu toitu. Neubauer sõitis koju, et näha, kas tema naine ja tütar on pommitamises ellu jäänud Teos kui struktuurne tervik Haripunkt: vang 509 valiti välja "nuumamislaagrisse" minekuks, kuid ta keeldus allkirja andmast, sai selle eest karistada, teda piinati, ei antud süüa ega juua, kuid ta jäi kõigist raskustest hoolimata ellu. Pööre: 509 vahetas oma riided surnud vangiga ära ja lasi end surnuks kuulutada. Teos kui struktuurne tervik Lõpplahendus: saabuvad Saksamaa liitlased ja ka koonduslaagri vangid saavad vabaks. Inimesed, kes otsustavad laagrisse edasi jääda, saavad piisavalt süüa ja juua. Vabaks saanud lähevad laia maailma kodu ja lähedasi otsima. Puänt: toimus komandant Weberi eliittrupi lahkumispidu ja selle jõugu sõdurid läksid vange piinama. Vangide tulistamise ajal lasi 509 Weberi maha. Teos kui struktuurne tervik Teose probleemistik:
sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane, on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta
tekitatud vägivalda. Viisist, kuidas ta seda teeb, võib aru saada, et ise ta ei usu, et sellise meetodi abil saab luua uut ja paremat ühiskonda. Dickens kasutab ka taasündi teemat, rääkides dr.Manette-st. Palju aastaid vangistuses veetnud dr. Manette on vaimses mõttes surnud, kuid tema tütre hellus, hool ja armastus paneb teda end kokku võtma "ülestõusma" ja alustama uut normaalset elu. Autor kasutab romaanis otsesel mõistetavat "ülestõusmist" tuues palju tegelasi keda on peetud surnuks, kuid reaalsuses nad olid elus. Näiteks, Foulon ja Robert Cly. Nad korraldasid enda surma ja matuseid, et petta oma vaenlasi. Romaani käigus oldi leitud neid elusana ja nii öelda "ületõusnutena". 4 Vajadus ohvri järele See teema on seotud eelmisega. Ohvri tuua on vaja selleks, et saavutada õnne. Dickens avab seda teemat kahel tasandil: riiki - ja inimeste vahelisel tasandil. Näiteks, mässajad on kindlad
tulemusena. Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Eks peegelda need erinevad eutanaasia tähendused ühiskonna erinevaid hoiakuid ja arusaamu sellest, kuidas surma muuta inimlikus mõttes positiivsemaks. Samuti on kõik need erinevad lähenemised siiski sarnased ses mõttes, et vastanduvad nö loomulikule surmale Enda vaatenurk: Minu enda arvamus eutanaasia koha pealt erineb paljude teiste omast. Ma arvan et eutanaasia peaks olema seaduslik igas riigis. Kui inimesel on ikka mingi ravimatu haigus ja ta piinleb lõpututes valudes peaks tal olema mingi võimalus neist piinadest vabaneda. Kuid ma pean nõustuma ka väitega et eutanaasia on mingil määral ka mõrv. Samas nooremad inimesed teevad surmaga seoses otsuseid hetke ja tuju pealt, mistõttu ei saa kunagi kindel olla otsuses.
mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on inimesel õigus enesetapule ja eutanaasiale. Olenemata sellest on aga igal inimesel õigus nõuda, et talle tagataks tema surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine. Selline õigus välistab elu ebaloomuliku lühendamise aga ka elu ebaloomuliku pikendamise (2., lk 24). Antiigist pärineb niinimetatud totaalse humanismi kontseptsioon, mis lähtub vabaduse radikaalsest käsitlusest. Väidetakse, et ainult inimene ise ja ei keegi teine on talle viimane
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli
sõjamehena, kuid ometi leidus temas ka inimlikkust, ilusaid tundeid ning ja hirmu. Kui tema liitlase El Sordo saavad veidi aega enne rünnaku algust surma vastase hävituslennukite tõttu, teab ta, et missiooni õnnestumine ning ellujäämine on peaaegu võimatu. Ta võttis vastu järjekordse raske ja julma otsuse mitte minna liitlastele appi. Kui aga tema saadetud kulleril ei õnnestunud viia teadet rünnaku katkestamisest, astub ta vapralt surmale vastu. Jordanil õnnestus sild õhku lasta, kuid selle käigus sai ta ka raskesti haavata. Teose lõpus sihtis ta ootas ta surma ning sihtis fasistiohvitseri, kes oli vastutav tema liitlase El Sordo hävitamise eest. Robert Jordan teadis, et ta sureb, kuid enne surma otsustas ta teha nii palju, kui vähegi suudab. Mina usun, et selles karakteris oli rohkem inimlikkust, kui tollele ajastule omast julmust ja egoismi. Seda tõestab ka asjaolu, et vaid kolme
ta on. Oleks hea, kui lapsel oleks ka väljaspool kodu täiskasvanuid, kes veidi kaugemalt saaksid last jälgida ning võtta vastu lapse selliseid tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käis pärast isa surma tehda vahel edvistades kostitamas. Wilde suri 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 3: 1) L. Tolstoi elu ja looming Lev Tolstoi (1828-1910) isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema suri, kui Lev oli 2- aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei
kordamise meetodit kasutades. Valitseb Vana testamendi süngus. Teises osas mõte muutub, teksti tuuakse antiikkirjanikke mõtte liikumine. Inimese olemuse juurde jõudmine. KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine, tuimus, ükskõiksus. Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt
Allteesid, lõppsõna -Argumentatsiooni struktuur -Stiil. Kõik laused oleksid selgelt väljendatud. -Õigekirja kontroll ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses"- Antoine de Saint-Exupery Kirjandi retsensioon Kirjandi teeskava on puudulik. Raske on eristada erinevaid mõtteid. Sissejuhatus läheb muu jutuga ühte. Pole põhiküsimust ega allteese. Puuduvad väited või siis olemasolevatel väidetel puuduvad näited. Lõppsõna ei võta juttu korralikult kokku. Stiil on vigane- ,,Paljud neist võetakse inimeste poolt omaks, suuremal arvul aga mitte". Pole lausetes selgust. Kirjanik kasutab palju ,,sina" vormi, selle asemel peaks rääkima umbisikuliselt. Samuti tundub, et kirjanik justkui ujuks teemas. Pastakast väljaimetud jutt. Üldistab palju: ,,Või näiteks tuumapommi leiutajal, kellel võivad olla küll füüsika ning keemia alased teadmised, kuid inimelu väärtustest ei tea ta midagi
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
See kõik oli seotud NSV Liidu ühiskonnaga, kus inimesed pididki olema töölisrahvas ja võrdsed. 8. Nimeta seitse ajaloolist isikut, kelle leidsid teosest. Kes nad on (tähtsus ajaloos) ning kuidas on nad seotud peategelase looga? Paul Keres- kõige kuulsam eesti maletaja. Ullo käis Kerese vastu mängimas male simultaani. Raimund Kull- oli tol aja kõige kuulsam eesti dirigent. Ullo ja Lia käisid Estonia teatris, siis nad kohtusid Kulliga ning ajasid juttu, kuna Kull oli Ullo peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem. Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas- üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest. Ullo toimetas talle Arthur Valdese kirja. Lydia Koidula- üks kuulsamaid eesti kirjanike. Ullo vanaema oli osalenud I laulupeol ning kohtunud Lydia Koidulaga
Sõda ja noored See raamat räägib verinoortest meestest, nagu mina, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid. Seal oma ekisteerimise eest võitlesid, tappsid ning surid. Neid mehehakatisi kes läksid sinna põrgu koldesse oli seitse: Tjaden,Kat,Albert,Paul, Kemmerich, Behm, Müller. Need noored inimesed ja väga paljud teisedki, läbi terve inimajaloo, kes sõtta tiritud, on paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu muistses Eesti vabadussõjas ütles Läti Hendrik, et eestlased võitlevad niikaua, kuni nel on kasvõi üks põlvepikkune poisike. Need 7 noort kes koolipingist läksid sõtta teadmatta mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat
pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub piimamehena ja mõistab siiski üsna pea, et tegi vea ja tahab oma nii-öelda mahamüüdud naist tagasi. Perekonnas vahetuvad positsioonid: Mari ei võta kuulda Prillupi palumist, et ta enam mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub, sest tahab sõltumatu olla: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."Mari kolib lastega linna. Raamatu põhiprobleemid on: pereprobleemid, abielu, feminism, väärtushinnangud, eetika, kahetsus. Romaani stiil on omapärane: Vilde kasutab võõrkeeli, laused on pikad. Kasutab murdekeelt, keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2
äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast
Üldiselt näeb tänane matusetalitus kalmistul välja järgmiselt: leinajad sisenevad kalmistule, leinatalituse läbiviija juhatab kirstukandjaid. Kirst asetatakse hauda endiselt ida-lääne suunas ja hauatähis asetatakse haua peatsisse. Kirstu sängitamisel toimub ka peotäie mulla ja lillide hauda heitmine. Haua täitmise ajal jalutavad matuselised kalmistul või puhkavad. Hiljem asetatakse hauale lilled ja pärjad. Lilledega kaetud kalmukünka taustal tehakse pärast kõneleja juttu ja muusikapala fotod mälestuseks (Sala 2002: 34-38). 3.2.3. Peied Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied. Rikkaliku söömingu tava matustel pärineb muinasajast. Ristiusu tulekuga mälestussöömingu tähtsus muutus. Keskseks sai palvetamine lahkunu hinge eest. Õigeusklikud venelased viisid ja viivad peieid läbi vähemalt kaks-kolm korda: kolmandal, üheksandal ja neljakümnendal päeval. Kolmekordne mälestamine on seotud kirikliku
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
. Kantoreki kirjas oli,e t nad on Raudne noorsugu. See ärritas noori, nad tundsid end vanadena... 2. ptk Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad. Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, kõige julmema ülemuse juurde allohvitser Himmelstoss, keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema, prügikühvliga lund rookima...). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud
kuid mingil arusaamatul kombel nägi retsept ette 25 tabletti rohkem. Peale selle oli nembutaaliretsepti kirjutanud keegi dr. Siegel, keda hakati otsima alles 20 aastat hiljem, kui Monroe surma põhjusi uuesti uurima hakati. Mõlemad arstid, kes Los Angeleses seda nime kandsid, kinnitasid, et pole Monroele eales mingit retsepti andnud. Nembutaali oli Monroele kirjutanud ka tema tegelik raviarst dr. Greenson. Lisaks oli näitlejataril kodus tohutu kogus muid ravimeid. Mida on tema surmale eelnenud päeva kohta kindlalt teada? 4. august oli laupäev. Marilyn tõusis kella 9 ajal, tema jaoks tavatult vara - eriti, kui arvestada, et eelmise öö oli ta veetnud restoranis koos sõpradega ja vähemalt ühe inimese väitel ka Robert Kennedyga. Viimase selle öö tegemiste kohta FBI toimikutes andmeid pole - San Francisco külje alla jõudis ta koos perega dokumenteeritult alles laupäeval.
isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus. Leer - armastas reisida ja armastust Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Jossef Ben õppis teoloogiat Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, Tjaden armastas kõige rohkem süüa toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm
Selle maailma taju on vägisi peale pressitud. Miks ma kirjutan kannatusest ülivõrdes? – Inimese konstitutsioon on paika pandud kas siis Looja poolt või öeldakse, et ta on iseenesest niimoodi täpselt suhestatud – inimeses peab kõik olema: rõõm, kannatus, valu. Ja kannatusel on inimese konstitutsioonis ülim tähendus sellepärast, et kannatus vormib meist inimolendid. Ainult kannatusel on võime luua inimesest inimolend. Hiljuti kuulsin raadio keskööprogrammist kellegi filosoofi juttu ööülikoolis. Ta ütles, et kannatust nagu ei olekski tänapäeval vaja. Et aastast 2000 kaotab kannatus igasuguse mõtte: meil on nüüd hea elu, kannatus võib olemata olla. Niimoodi pakkus välja mõtlev inimene. Kui seda pakuks mingisugune oleskleja?! Aga kui filosoof väljendab seisukohta, et kannatusel ei ole mingisugust tähtsust enam – siis, noh ...? Just sellele vastukaaluks kirjutasin selle raamatu.
on haige. Kuid ühe päevani, mil ta sai jälile saladusele. Ta nimelt mõistis, et tegelikult ei ole millestki peale iseenda võimalik ilma jääda. Kuigi ta ei saanud lahti oma haigusest ja tema elu oli kohe varsti lõppemas, tundis ta ikkagi rõõmu ja naeratas, kuna ta hingas veel. Et ta oli veel olemas. Pärast Cleyfayt'i surma oli Lillianil väga raske. Ta oli kaotanud justkui tüki endast. See oli nii kummaline, et ühel hetkel oli kõik korras, nad naersid koos ja rääkisid juttu, ja järgmiselt enam ei olnud ning ei saa ka enam kunagi olema. Naisel oli keeruline elada edasi tavapärast elu. Juhuse tahtel sattus ta uuesti kokku Volkoviga sanatooriumist. Mehega, kes oli tal enne Clerfayt'i olnud südames. Kuigi naisel oli siis veel raske, oli ta õnnelik, et sattus kokku Boris Volkoviga. Naine uskus, et tema oligi just õige inimene aitama üle saada Clerfayt'i surmast ja elada veel edasi nii kaua, kuni tal seda võimalust on antud.
Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette
Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal. Teoses "Boriss Godunov" küsib "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi. 26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane". Talurahva ülestõusu teema. Puskin ei saa käsitleda dekabriste, on vaid mõned luuletused ("Läkitus Siberisse"). Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. . 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
