Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Tänan kuulamast! J
Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Tänan kuulamast! J
Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite palee) · Cloaca Maxima- suur äravoolukanal. Sellest arenes maa-alune kanalisatsiooni süsteem. · Akveduktid- lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid- avalikud saunad. Amfiteater- korraldati gladiaatorite võitlusi ja hipodroomid.
Ball toimus õukonna lossis , mis oli väga rikkalikult sisustatud. Loss oli mokokoo stiilis ja seal oli palju hõbedat, mis käib mokokoo stiiliga kaasas. Peole oli kutsutud rahvast erinevatest seisustest , olid nii aadlikud kui ka parunid. Kindlasti oli ballile oodatud ka kuningas Louis 13. , aga ta kartis rahvast ja eks sellepärast ta ballile ei tulnudki. Ballil arvestati naistega. Naised olid balli põhisümbolid. Naistega käis kaasas ka mood. Nad ehtisid end palju ja na pühendusid ka meestele. Naised kes peole saabusid olid jõuetud. Oli ka selliseid naisi , kes paljastasid ihu , et leida meest. Ballist võib järeldada , et see oli suurejooneline ja igal naisel oli uus kleit igal ballil. Balli külastajate seas oli ka inimesi kes suhtusid vananemisse jäledalt. Balli valgustati 1000 küünlaga. Valgustuse juures olid ka suur roll peeglitel mis aitasid küünla valgust edasi juhtida. Moes olid ka erinevad pikantsusmängud ja ballil
Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada
Hermes ! ! Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud
väga kaua. Egiptuses oli ainuvalitseja ehk Vaarao. Egiptuse kunst pidi näitama siis Vaarao suurust ja kõikvõimsust. Kunst oli seotud hauataguse maailma ja jumalatega. Egiptlased uskusid ,et maalid või esemed olid rituaalidega abiks hauataguse elul ja hetkelisel elul. See ka suur põhjus miks Egiptlaste kunst püsis muutumatult mitu tuhat aastat. Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega. Püramiidi sisemuses on vaarao hauakambrid kõige vajalikuga. Püramiidi sisemusse läksid ka õhukanalid. Vanim astmik püramiid on ehitatud umbes 4500 a tagasi. Suurim püramiid on Giza püramiidideväljal, see on 146m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. Püramiide valvasid sfinksid
Arhitektuur Rooma arhitektuuri põhiliseks uuenduseks olid tellised, kivide sidumiseks kasutatav mört ja võlvid. Kujundusliku poole pealt võeti Kreekast üle ka sambad. Ehitati suurejoonelisi teatreid, kuulsaim neis on COLOSSEUM. Iseloomulik ja tuntud on ka nn. Pont du Gardi veejuhe Lõuna Prantsusmaal. 2.saj ehitati Rooma linna PANTEON, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. Selle ehitise juures paistab silma hiiglaslik kuppel, mille läbimõõt on 43,5 meetrit. Rooma linnaväljakuid ehtisid ka triumfikaared, mis olid monumendid valitsejate võidukatele sõjakäikudele. Tuntuim triumfikaar on Keiser Constantinuse triumfikaar. Skulptuur Skulptuurikunsti peamiseks ülesandeks oli kujutada valitsejaid. Kunstnikud olid Kreeklased ja kuna kunstnikesse suhtuti kui tavalistesse käsitöölistesse, ei ole tolle aja kunstnike nimesid teada. Tuntuim valitseja kuju on Keiser Augustus. Roomas pandi alus portreekunstile. Portreed
avavad tänapäeval Pariisi peatänava ChampsElysees.Suurim skulptor oli aga JEAN ANTOINE HOUDON,kes jõudis järgmise stiili klassitsismini.Ta tuntum töö on Volitaire portree. Mööbel oli kerge ja kõverjalgne,istmed kaetud heledates toonides siidiga. Kerged kummutikesed,sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju.Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Rokokooajasturiietus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid,neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega. Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal
pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoo mööbel Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja
Lihtrahvale jäi mitme sajandi vältel võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtutega värvitud kangestest õmmeldud rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis paremale järjele jõudmist, lihtrahva seas. Peakatted olid kõige rohkem moevooludest mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Meeste ja naiste pead oli ka kodus kaetud. Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla vaid neiud, kes ehtisid oma juukseid kõiksuguste pärlite, kuldsete niitide ja pärgadega vastavalt oma sotsiaalsele seisusele. Naised põimisid oma juuksed vastavalt moejoonele, sets palmikud olid alustoeks peakatetele. Laste ja lihtrahva peamiseks peakatteks oli beebimütsile sarnanev coif. Levinud olid ka tagasipööratava servaga kapuuts naiste seas ja pööratud servaga müts meeste seas.
Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid . Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks. Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni täisealiseks saamiseni. Isegi kujusid ja muumiaid ehiti helmestega. Egiptlased tikkisid nendega vaipu, kasutasid helmeid keerukates juveelehetes koos kullaja vääriskividega, kaunistasid helmenarmastega riideid. Vanal ajal kasutati enamasti sinist värvi klaasi, kuna see sümboliseeris taevast ja jumalaid. Kairo muuseumis säilitatakse väga huvitavaid helmevõrgust ehteid, mille juures on kasutatud
KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD
Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst
Keskajal olid moes väga pikad ja laiad varrukad ja üleüldse pikad riided. Minu jaoks tundub eriti põnev see, rikkad prõuad kandsid mitut kleiti korraga. Keskajal kanti väga värvirikkaid rõivaid, nüüd eelistavad inimesed rohkem traditsioonilisi toone, näiteks musta ja valget. Värvirikkad rõivad väljendasid inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Moes olid ka peakatted, ilma nende võisid käia vaid neiud, kes ehtisid oma juukseid pärlite ja keedega. Kui nüüd vaadelda keskaja kunsti, arhitektuuri ja muusikat, siis peaaegu kogu keskaja kunst, arhitektuur ja muusika on kiriklik. Erinevusi tänapäevaga on palju ja üsnagi huvitav on mõelda sellele, mismoodi kõik kunagi oli ja kuidas inimesed muusikat ning kunsti mõistsid ja nägid.
Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püsitatud obeliskid ja triumfikaared. Akveduktideks nimetati lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ning termideks avalikke saunasi. Kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu. Seevastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (,,suur ring")
korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik
ROMAANI STIIL 11.-12.saj • EHITISED RASKEPÄRASED • PAKSUDE MÜÜRIDEGA • KITSAD AKNAD • ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. GOOTI STIIL alates 13. saj • TERAVKAARED • SALEDAMAD SAMBAD • AKNAD AVARAMAD • TORNID KÕRGEMAD • SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS • AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAžID SKULPTUURID • KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS • PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID • NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA MAALIKUNST • SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS • JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM
Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. Kangad: Meeste ja naiste moes tekkis 17
maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust
Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba. Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast
See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka naistele anda ühiskondlik seisund.Mehed,mis sest et
Kuivõrd oli selles osa Hispaanial? Kuna Henry VIII suri, päris tema trooni endale tema poeg Edward VI, aga tema varajase surma pärast ei olnud tal palju pärijaid, kui ainult ta tütar Mary I. Ta oli valmistunud abielluma Hispaania troonipärijaga, kuid kõik kartsid, et tänu sellele Inglismaa allutatakse Hispaania võimu alla. Nii puhkes ülestõus, millega üritati Mary I troonilt tõugata, aga see ei õnnestunud, sest hiljem Londoni linnaväravaid ehtisid maharaiutud pead ja kehaosad, kõigile hoiatuseks. Selle järgi sai Mary I endale teise nime Verine. 7) Missugused olid reformatsiooni tagajärjed Euroopas? Euroopa jagunes usulise kuuluvuse järgi: protestantlikud (inglismaa, Holland, Sveits) seal kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. Saksamaa ja suurbritannia said maailma juhtivaimaks tööstus- ja kolooniariikideks. Seal kujunes välja imperialistlik ideoloogia
Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene Rokokoo mood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse
"Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934.
ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Populus Romanus-Rooma kodanikkond ehk Rooma rahvas Rahvatribuun-lihtrahva huvide esindaja Foorum-turuplats Roomas Kapitoolium-kõrgeim küngas Roomas
Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika külas olid juba Karula tülltipulised "lätstanud" moodus." 4 V ö See on Häädemeeste naise tüüpiline ö rahva riietus. Pärnumaal kandsid naised d kõrgeid tornikujulisi tanusid. Rõõmsate U sündmuste puhul ehtisid noored naised s selliseid tanusid roosa, vanemad sinise u siidlindiga. t i , e t v ö ö
lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid, neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga
· pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule · kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum
skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidedega, meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa
peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega.
Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge.
jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a
Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist.
maisest olemasolust. Ja see pole sugugi kerge, uskuda ilusse, tõesse, tulevikku, kui ümberringi valitseb vale ning pahelisus. Niisuguse kunsti loomisel, ei saanud temaatika olla ei avar ega ühiskondlikult eriti tähendusrikas. Matisse vältis terava konfliktiga süzeesid ja armastas kõige rohkem maalida elurõõmsaid Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Aafrika maastikke, interjööre päikesepaistelisse aeda, väljadele avatud akendega, ustega tube, mida ehtisid lillekimbud, vaibad, vanaaegne mööbel ja tarbeesemed. Inspiratsiooni sai ta näiteks peale mitme Aasia kunstinäituse külastamist ning peale reisimist Põhja-Aafrikasse. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil
Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist
materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku
sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Hubaseid ja koduselt mõjuvaid hooneid loodi Hollandi alal. Nende punastele telliskiviseintele moodustab kena vastandi raid kiviosade valevust. Madalmaade renessansskunstil on tohutu tähtsus. Selle traditsioonide pärijateks võib pidada 17. sajandi hollandi ja ka flaami kunsti
Keskajal oli tavaline, et jõukamad linnaprouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised olid pikkade kitsaste varukatega ja pealmiseid lühemate varrukatega või päris ilma, kaunistatud broderii või karusnahaga. Pealisrõivaks külmemal ajal oli keep. Peakatted: Peakatted olid rõivastega võrreldes enam moevooludest mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud. Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla neiud, kes ehtisid endid seisusest lähtuvalt paelte ja pärgadega, pärlite ja kuldniitidega. Naised põimisid või neil põimiti juukseid vastavalt moejoonele, sest palmikud olid alustoeks peakattele. Laste ja lihtrahva meeste-naiste peamiseks peakatteks oli beebimütsiga sarnanev coif . Levinud olid ka tagasipööratud servaga kapuuts naistel ja tagasi pööratud servaga müts meestel. 3 Rõivalisandid: 13-14.sajandil olid kasutusel keebid
jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal nimetatakse ampiirstiiliks, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Napoleoni-aegsel Prantsusmaal, ehtisid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. -5-
(allikas 2) Villa ajalugu Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjali loomulikku värvi - hallid, pruunid, beezid. Praktiliste kogemuste varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga.
Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Keisrite ajal hakati tegelema Rooma väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi keskus omandas piduliku ilme. Lisandus palju uusi templeid, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal.. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste
Härjapõlvlane andis ja selle tõttu vajus maa-alla. Selle peale ärkasid teised kangelased ja vanaeit ka . Vanaeit sai aru mis oli juhtunud ja hüppas kuristikku, sinna kuhu oli samune härjapõlvlane vajunud. Kangelased rääkisid omavahel,, mis nende vahikorra ajal oli juhtunud. Siis heitsid kõik jälle magama. Siis tulid murueide tütred, ning panid Kalevipojale pähe häid ja halbu, valesid ja õigeid mõtteid. Ehtisid mehed ära . Tüdrukud lpetasid mängimise, ning kuulsid juba vanaeite hüüdmas neid.
kogu ruumi avaramaks. Väga olulised ühiskondlikud asutused olid roomlaste saunad- termid. Skulptuuride ja seinamaalide rohkuse poolest ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Roomlased on ka monumenditraditsiooni alusepanijad, nad püstitasid triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Triumfikaar(võidukaar) oli ühe või kolme ümarakaarelise läbikäiguga auvärav , mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. Üks kuulsamaid nende rajatiste hulgast on Rooma foorumil asuv Tituse võidukaar, mis on pühendatud keiser Titusele Juudi sõja võidu auks. Colosseum Colosseum on amfiteater Roomas. Tema kõrgus on 48,5 meetrit, ta mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse, kaarikute võiduajamise ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim
karjatamisperioodi lõpuni. Kogu maal ei olnud selle päeva toiduks vaid sealiha. Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid,
Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim
annaabi.ee 
